Mõõdikute definitsioonid

Maineindeks leitakse hinnates:

• üldist mainet
• hariduse kvaliteeti
• edukust
• usaldusväärsust
• suhtlemist

Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga.
Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Nähtavuse osakaalu baastasemeks on võetud 2020. aasta IV kvartali osakaal (18%), kuna monitooringupartneriga Balti Meediamonitooringu Grupp (meediamonitooringu keskkonna Station omanik) alustati koostööd 2020. a poole pealt ning 4.kvartaliks oli jõutud keskkonna seadistamisega rahuldavale tasemele. Selleks, et jõuda Tehnikaülikooli osakaaluga 30%-ni, on vaja teha oluline edasiminek kajastuste arvus ning arvestada, et ka võrdlusülikoolide nähtavuse ambitsioon võib ajas pigem kasvada. Olulisteks tegevusteks eesmärgi saavutamisel on ülikooli läbiva strateegilise kommunikatsiooniplaani koostamine ja jõustamine, teaduskommunikatsiooni osakaalu tõus, töö uudsete meediaformaatidega ning uued koostöövormid erinevate meediagruppidega, lisaks ülikooli e-kanalite nähtavuse ja kasutajasõbralikkuse tõstmine.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Organisatsiooni karjääri- ja tasustamispoliitika oluline instrument on kehtestatud palgaastmestik.
Sooline segregatsioon palgaastmestikus ehk meeste ja naiste suhteline ala- või üleesindatus palgaastmete lõikes mõjutab oluliselt nii soolist palgalõhet kui ka soolist võrdväärset osalemist tööelus ja ametialases eneseteostuses. Palgaastmestikul põhinev segregatsiooniindeks võimaldab mõõta erinevust meeste ja naiste suhtelises esindatuses palgaastmete lõikes, mille täiendindeks (1-segregatsiooniindeks) on integratsiooniindeks, mis peegeldab soolist tasakaalu esindatuses ametiastmetel. Soolise ametialase integratsiooni (SAI) indeks on Duncani segregatsiooniindeksi täiendindeks (1-Duncani indeks), mille väärtused on määratud skaalal 0–1, kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni. SAI indeks on lihtsalt arvutatav ja rakendatav. Indeksit saab hinnata nii jooksvalt kui ka tagasiulatuvalt kuise, kvartaalse, poolaastase või aastase sagedusega ning välja tuua trendid indeksi muutumises. Lisaks on võimalik indeksit leida eri struktuuriüksuste, ametigruppide, vanuserühmade või muudes vajalikes lõikes.
SAI indeksi tööpõhimõte on sooneutraalne. Indeks toob välja soolise integratsiooni mõõtme absoluutväärtuses ehk olenemata sellest, kas suhteline sooline jaotus palgaastmestikus on meeste või naiste kasuks. Kuna indeksi aluseks on organisatsiooni palgaastmestik, siis on oluline, et see on korrastatud ning astmesisesed palgakäärid mitte ülemäärased.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Viiel standardsel küsimusel põhinevat metoodikat on Kantar Emor ja tema emafirma kasutanud enam kui 800 000 töötaja pühendumuse uurimisel üle Euroopa.

Indeks arvutatakse viie küsimuse baasil:
• töötaja üldine rahuolu ülikooliga
• soovitusvalmidus ülikooli kui tööandja suhtes
• taasliitumise soov töösuhte katkemisel
• kolleegide motivatsiooni tunnetus
• ülikooli eesmärkide täitmise edukuse hinnang

Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga.
Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Tallinna Tehnikaülikoolis arvutatakse kaalutud energiakasutust järgnevalt:

· Hoonete kaupa kogutakse kokku soojus- ja elektrienergia tarbimismahud.

· Igale hoonele on leitud tasakaalutemperatuur, energiaallikad ja soojusvarustuse liik ning köetav pind. Igale hoonele arvutatakse baassoojatarbimine (kraadpäevadest sõltumatu soojatarbimine).

· Soojustarbimine taandatakse normaalaastale. Taandamise juures kasutatakse Kredexi veebilehel olevat juhist. Hoonete kraadpäevad võetakse vastavalt hoone paiknemise piirkonnale.

· Hoonete aastased soojus(normaliseeritud)- ja elektrienergia kulud korrutatakse vastavate energiakandjate kaalumisteguritega, liidetakse omavahel kokku ja jagatakse vastava hoone köetava pinnaga.

· Hoone energiaklass määratakse haridushoonete kaalutud energiakasutuse klassi skaala abil.

• Tallinna Tehnikaülikooli rohestrateegia 2023–2035

TA projektide maht:
Vastaval kalendriaastal alanud projektide* toetuse maht. Päring on dokumendihaldussüsteemist 15.01 seisuga.

Doktorikraadiga akadeemiliste töötajate FTE:
Doktorikraadiga akadeemiliste töötajate andmed pärinevad personali andmebaasist aasta lõpu (31.12) seisuga, kus akadeemilise isiku tunnuseks on tähis A (ametiliik akadeemiline) ning kus on ära toodud töötajate haridustase (doktorikraad/kandidaat) ja kuuluvus teaduskonda/instituuti.

Akadeemiliste töötajate (v.a. õppekäsunduslepingutega töötajad) FTEd** kajastab ettevõttes või organisatsioonis taandatuna töötajate/inimeste arvu, kes töötavad täistööajaga. Üks täistöötaja ekvivalent (1 FTE) võrdub ühe täistööajaga töötava töötajaga. Poole kohaga töötav töötaja oleks vastavalt 0,5 FTE-d. FTEd näitab personali andmebaasis töötaja hõive (täishõive või osalise hõive maht).

*Sarjas 3-4 ja 3-5 registreeritud projektid tegevuskoodiga 9700 (teadus- ja arendustegevuse projektid), mis on rahastatud majavälise rahastaja poolt. Sarjast 3-4 on välja arvatud GF ( Grandifond) tähisega projektid.

**FTE (full time employee – täiskohaga töötaja)

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Tulemusnäitaja aluseks võetakse
Publikatsioonid:
1. Aruandeaasta jooksul Scopuse analüüsimoodulis SciVal SNIP metoodika alusel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arv doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne).
2. SciValis kasutatakse publikatsioonide otsinguks valikut „Tallinn University of Technology“ alajaotuses „Institutions and Groups“. Publikatsioonide jaotus instituutide lõikes teostatakse vastavalt publikatsioonide kirjetes olevale struktuuriüksuse viitele, selle puudumisel on aluseks autori(te) lepingujärgne instituut päringu teostamise ajal (kasutatakse teadusosakonna analüütiku koostatud publikatsioonide andmekogu Excelis).

Märkused:.
• Scopuse Q1 allikate lävendite väärtused selguvad reeglina aruandeaastale järgneva aasta juulikuu alguseks, seega on majandusaasta aruandes avalikustatava võtmenäitaja arvutamiseks võimalik kasutada ainult aruandeaastale eelnenud aasta lävendit.
• Arvesse lähevad ainult ülikooli nimel avaldatud publikatsioonid.
• Instituutide ühispublikatsioonide arvestamisel jaotub publikatsioonide arv (sõltumata autorite arvust) instituutide vahel proportsionaalselt.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Tulemusnäitaja aluseks võetakse alljärgnevad andmed:
1. Aruandeaasta jooksul Scopuse analüüsimoodulis SciVal SNIP metoodika alusel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arv (ajakirja artiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne.).
2. SciValis kasutatakse publikatsioonide otsinguks valikut „Tallinn University of Technology“ alajaotuses „Institutions and Groups“. Publikatsioonide jaotus instituutide lõikes teostatakse vastavalt publikatsioonide kirjetes olevale struktuuriüksuse viitele, selle puudumisel on aluseks autori(te) lepingujärgne instituut personali andmebaasis aruandeaastal. Ülikooliga töölepingut mitteomavate doktorantide puhul on aluseks doktorandi aruandeaastal näidatud põhijuhendaja instituut ÕISis (kasutatakse teadusosakonna analüütiku koostatud publikatsioonide andmekogu Excelis).
3. Infotehnoloogia teaduskonna puhul arvestatakse lisaks punktis 1 nimetatud publikatsioonidele täiendavalt teadusprorektori otsusega kinnitatud Google Scholar (GS) valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamvaldkondade 20 parimas väljaandes ilmunud unikaalseid publikatsioone. Võrdlusbaasiks on Scopuse päringu tulemusena saadud vastaval aastal Tehnikaülikooli nimel avaldatud publikatsioonide tervikloetelu.

Loetelu GS valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamkategooriatest, millistes sisalduvaid väljaandeid arvestatakse, on järgmine:
1) Artificial Intelligence
2) Computer Security & Cryptography
3) Data Mining and Analysis
4) Signal Processing
5) Software Systems
6) Theoretical Computer Science
7) Computer Hardware Design
8) Computer Networks & Wireless Communication

Nimetatud alamkategooriatesse kuuluvate allikate (ajakirjad, konverentsikogumikud jm) loetelu võrreldakse Scopuse päringu tulemusena saadud publikatsioonide allikatega. Konverentsikogumike puhul teostatakse seeriaväljaannete (nt Lecture Notes in Computer Science, ACM International Conference Proceeding Series jm) raames detailsem päring konkreetsete GS 20 parima hulka kuuluvate konverentside selgitamiseks. GS 20 parimale vastavate allikate loetelu koostab teadusosakonna analüütik ja see avalikustatakse kokkulepitud veebikeskkonnas koos kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide tervikloeteluga.

Märkused:
• analüüsimiseks kasutatavate SNIP metoodika Q1 lävendi väärtused küsib teadusosakonna analüütik ülikooli SciVali kontaktisikult (2022. a Bartłomiej Więckowski, e-post: b.wieckowski@elsevier.com);
• GS20 alamkategooriatega seotud allikad on leitavad: https://scholar.google.com/citations?view_op=top_venues&hl=en&vq=eng. Allikate loetelu tugineb allikate h5-indeksi väärtusel;
• nii Scopuse Q1 kui GS 20 parima allika lävendite väärtused selguvad reeglina aruandeaastale järgneva aasta juuli alguseks, seega saab andmed rahandusosakonnale esitada mitte varem kui augustis;
• arvesse lähevad ainult ülikooli nimel avaldatud publikatsioonid;
• instituutide ühispublikatsioonide arvestamisel jaotub publikatsioonide arv (sõltumata autorite arvust) instituutide vahel proportsionaalselt;
• doktorikraadiga akadeemilised töötajad:
näitaja andmed pärinevad personali andmebaasist aasta lõpu (31.12) seisuga, kus akadeemilise isiku tunnuseks on tähis A (ametiliik akadeemiline) ning kus on ära toodud töötajate haridustase (doktorikraad/kandidaat) ja kuuluvus teaduskonda/instituuti.

• Finantseeskiri

Doktorantide jagamiseks teaduskondade vahel kasutatakse doktorandi õppekava järgset teaduskonda. Instituutide tasemel kuvamiseks kasutatakse põhijuhendaja üksust: näiteks kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), siis jagatakse doktorant õppekava järgsele teaduskonnale. Arvesse lähevad 31.12. seisuga kalendriaasta jooksul lõpetanud doktorandid.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Doktorantide juhendamise tulemuslikkus = (potentsiaalsetest lõpetajatest lõpetanud doktorandid seisuga 31.12) / (potentsiaalsed lõpetajad seisuga 31.12)

Semestripõhine arvestus (kuni 08.2022 sisseastumisest)
Potentsiaalse doktorandina käsitletakse kõiki unikaalse üliõpilaskoodiga doktorante, kes kvalifitseeruvad järgnevatele tingimustele:
1) Doktorandil on 31.12 seisuga õpitud 8 – 10 semestrit (sh on eelnevalt maha lahutatud akadeemilisel puhkusel viibitud aeg).
2) Doktorandid, kes on õppinud vähem kui 8 semestrit ning kes on omandanud antud kalendriaasta jooksul doktorikraadi.
3) Potentsiaalsete doktorantide hulka ei loeta doktorante, kes katkestasid õpingud esimese 2 semestri jooksul.
4) Õpingud peale 2.semestrit katkestanud doktorandid võetakse arvesse võetakse sellel aastal, mil doktorandil oleks täitunud õpingute 8. semester.
5) Potentsiaalsete doktorantide hulka ei loeta eksterne.
Iga doktorant kajastub arvutustes ühekordselt.
Tingimused
1) Õpingute alguseks loetakse immatrikuleerimise semestrit (juuni, juulis, augustis immatrikuleeritud doktorantide immatrikuleerimise semestriks on sügissemester).
2) Kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut), siis arvestatakse doktoranti ülikoolis õppekava järgi.

Kuupõhine arvestus (alates 09.2022 sisseastumisest)
Potentsiaalse doktorandina käsitletakse kõiki unikaalse üliõpilaskoodiga doktorante, kes kvalifitseeruvad järgnevatele tingimustele:
1) Doktorandil on 31.12 seisuga õpitud tegevuskava järgi 48-60 kuuga võrdses mahus.
2) Doktorandid, kes on õppinud vähem kui 48 kuud ning kes on omandanud antud kalendriaasta jooksul doktorikraadi.
3) Potentsiaalsete doktorantide hulka ei loeta doktorante, kes katkestasid õpingud esimese 12 kuu jooksul.
4) Õpingud 13-48 kuu jooksul katkestanud doktorandid võetakse arvesse sellel aastal, mil doktorandil oleks täitunud õpingute 48. kuu.
5) Potentsiaalsete doktorantide hulka ei loeta eksterne.
Iga doktorant kajastub arvutustes ühekordselt.
Tingimused
1) Õpingute alguseks loetakse immatrikuleerimise kuu.
2) Kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut), siis arvestatakse doktoranti ülikoolis õppekava järgi.

• Finantseeskiri

Nominaalajal (n+1) õppivateks doktorantideks loetakse doktorante, kellel on 31.12. seisuga õpitud nominaalajaga (n+1) 0–10 semestrit (0< õpitud semestrite arv <10; sh on eelnevalt maha lahutatud akadeemilisel puhkusel viibitud semestrite arv) ja keda ei ole 31.12. seisuga veel eksmatrikuleeritud.

• Doktorantide instituutidesse ja teaduskondadesse jagunemine toimub põhijuhendaja instituudi järgi: näiteks kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), siis jagatakse doktorant õppekava järgsele teaduskonnale.

• Akadeemilisel puhkusel viibimiste semestrite arv pärineb akadeemilise puhkuse avaldusest, kus puhkuse alg- ja lõppsemester on avalduses kaasa arvatud. Kui doktorandil on ka akadeemilise puhkuse tühistamise avaldus ja seal on semester, millal tühistamine toimus, siis see semester loetakse õppetööle naasmise semestriks. Sellisel juhul loetakse viimaseks akadeemilisel puhkusel viibimiseks tühistamisele eelnenud semestrit. Kui doktorant tühistab samal semestril, millal soovis akadeemilist puhkust alustada, loetakse akadeemilisel puhkusel viibitud semestrite arvuks 0.

• Doktorantide andmestiku tabelist kasutatakse ühekordseid üliõpilaskoode.

Välistused:
Arvutustest on väljas eksternid. Eksternideks loetakse isikuid, kellel puudub immatrikuleerimise kuupäev.

Nominaalajaga lõpetajate osakaal = (õppekaval lõpetanud + õppekava vahetanud lõpetanud ) / (vastuvõetud tudengid – tudengid, kes katkestasid enne 10.11.).

Vastuvõetud tudengid = (a) nominaalaeg + 1 aasta (kui nominaalaeg on lühem kui 8 semestrit) ¦ (b) nominaalaeg +2 aastat (kui nominaalaeg on pikem kui 8 semestrit).

Kasutatakse õppekava versioone, millel on aruande kuupäevaks nominaalaeg lõppenud. Vastuvõetute arvudest eemaldatakse enne immatrikuleerimisele vahetult järgnevat 10.11. eksmatrikuleeritud.

Kuni 7-semestrise õppeajaga õppekavadel vaadeldakse õppeaastat, milleks tudengid immatrikuleeriti aruande tegemise hetkeks lõppenud õppeaastast õppekava õppeaeg +1 aasta tagasi. Vähemalt 8-semestrise õppeajaga õppekavadel vaadeldakse õppeaastat, milleks tudengid immatrikuleeriti aruande tegemise hetkeks lõppenud õppeaastast õppekava õppeaeg +2 aastat tagasi.

Nominaalajaga lõpetanute osakaalu leidmiseks liidetakse kokku igal vaadeldaval õppekaval tulbas lõpetanud ja lõpetanud teisel kava versioonil olevad arvud ning saadud summa jagatakse tulbas vastu võetud oleva arvuga. Tulemust kuvatakse protsentides.

Lõpetanud tudengeid, kes vahetasid oma õpingute jooksul õppekava, loetakse aruandes selle õppekava juurde, millele nad immatrikuleeriti.

Õppeaastate valikul peab arvestama ka viivitust mis tekib õppekavade nominaalajaga ja lisanduvate aastatega, näiteks 2022. aasta tulemuste arvutamiseks peab võtma arvesse 2016/2017 aastal alanuid õppekavasid, mis kestavad 10 semestrit ja lõplik tulemus tuleb kahe aastase viitega.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Näitaja andmed on kaheaastase viitega, see tähendab näiteks, et 2022. aasta kevadel avaldatud andmed käivad 2020. aasta kohta.

Näitaja arvutamise aluseks võetakse nende õppekavade lõpetajad, millele on praegu avatud vastuvõtt. Kuna õppekavasid arendatakse ja muudetakse, siis on kokku lepitud, et vajadusel vaadatakse teatud õppekavade puhul nende eelkäijaid, kui kõige uuema õppekava infot ei ole veel palgasaajate hulgas.

Alates 2021. aastast võetakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmine sissetulek, seega 2019. aasta andmed saadi 2009–2018 lõpetajate kohta. Varasemalt vaadati andmeid alates 2005. a lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005–2017 lõpetanute keskmine sissetulek).

Näitaja on leitud aastase sissetuleku summa jagamisel kuude arvuga, mil seda sissetulekut on saadud, ja antud tulemus on jagatud keskmise palgaga.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Arvestatakse:
• bakalaureuse ja magistritaseme üliõpilased, sh ühisõppekavade tudengid;
• füüsiline välisõpe, sh lõputöö koostamine; füüsiline välispraktika; füüsiline äsjalõpetanute välispraktika; virtuaalne mobiilsus; lühiajaline ja põimitud õpiränne.

Teaduskondade baastasemeks võtame viimase kolme õppeaasta (2018/2019, 2019/2020 ja 2020/2021) keskmise mobiilsuses osalejate arvu teaduskonna lõikes.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:

• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade arvuga.

Teaduskonna magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade arvuga.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud bakalaureuseõppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade arvuga.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 30% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud rakendusõppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 30% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna rakendusõppe õppekavade arvuga.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade arvuga.

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade arvuga.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud integreeritud õppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna integreeritud õppe õppekavade arvuga.

Õppetegevuse tuludeks loetakse riigi tegevustoetus ja sihtotstarbelised eraldised Haridus- ja Teadusministeeriumilt, tasemeõppe teenustasud, täienduskoolituse tulud ja projektitoetused, õppe projektitoetused (s.h. projektitoetuste vahendamine) ja muu tulu haridusalasest tegevusest vastavalt eelarve täitmise aruande definitsioonidele tekkepõhiselt igas kalendriaastas.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Täiendkoolituste arv saadakse täienduskoolituste hindamisel arendussuundadega.

Täienduskoolitusi hinnatakse vastaval, kas on seotud arendussuundade teemadega või mitte, mitme arendussuunaga seoseid hinnatakse samamoodi kui ühega.

Osalejate arv saadakse täienduskoolitus kursustel osalejate arvust.

Osalejad, kes osalevad mitmes täiendkoolituses võetakse arvesse igas täienduskoolituses.

• Tallinna Tehnikaülikooli rohestrateegia 2023–2035

Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõte (teaduspõhine idufirma) on ülikooli või tema liikme osalusega äriühing, mis kasutab oma tegevuses ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemusi või oskusteavet.

Muu iduettevõtte all käsitletakse mitteteaduspõhist iduettevõtet ehk äriühingut, mille vähemalt üks asutaja on ülikooli liikmeskonna hulka kuuluv isik ja mille asutamine toimus õppimise/töötamise ajal või 1 aasta pärast ülikooli lõpetamist. Võtmenäitaja toetab ülikooli üldist reitingute sisend-näitajat, samuti projektiõppe ja ettevõtlusõppe väljundeid.

Hargettevõtete üle peab arvestust ettevõtlusosakond

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Esitatud patenditaotluste üle peetakse arvestust nii teaduskondade kui ka instituutide kaupa. Kui leiutise autorid kuuluvad erinevatesse akadeemilistesse struktuuriüksustesse, siis üldjuhul jagatakse patenditaotlus akadeemiliste struktuuriüksuste vahel vastavalt autorite kokkuleppes kinnitatud osalusprotsendile (v.a kui akadeemilised struktuuriüksused lepivad leiutise osaluses kokku teisiti).

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Sõlmitud litsentsilepingute kohta peetakse arvet teaduskondade ja instituutide kaupa ning intellektuaalse omandi objekti kaupa

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Tehnikaülikooli kehtivate patentide üle peetakse arvestust nii teaduskondade kui ka instituutide kaupa. Kui leiutise autorid kuuluvad erinevatesse akadeemilistesse struktuuriüksustesse, siis üldjuhul jagatakse patent akadeemiliste struktuuriüksuste vahel vastavalt autorite kokkuleppes kinnitatud osalusprotsendile (v.a kui akadeemilised struktuuriüksused lepivad leiutise osaluses kokku teisiti).

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Ettevõtlustulu moodustub kahest komponendist:

– Tulu T&A tegevuse kodu- ja välismaistest lepingutest ning teenustöödest (arvestatud on lepinguid nii eraõiguslike juriidiliste isikutega (äriühingud, MTÜ-d, SA-d) kui ka riigi- ja KOV asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega) – edaspidi ettevõtluslepingute tulu.

– Tulu konkreetsetest sihtfinantseeritavatest projektitoetustest, mille tulemuste otseseks ja vahetuks kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku sektori asutused ning mis on sätestatud sarnaselt ka rahastuslepingus – edaspidi ettevõtlusprojektide tulu.

Ettevõtlusprojektide tulude leidmisel lähtutakse ettevõtlusosakonna, teadusosakonna, rahandusosakonna ja rektoraadi strateegiabüroo otsusest, millega lepiti kokku, et meetmed, millest rahastatavad projektid loetakse ettevõtlusprojektideks on:

1. Rakendusuuringute programm (RUP)
2. Õiglase Ülemineku Fondi Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetusmeede
3. EIT toetusprogrammid (v.a õppele või koostööle suunatud)
4. AI & Robotics Estonia (EDIH) (edaspidi AIRE) projekt, sh AIRE ettevalmistusprojekti MKM toetus

Ettevõtlusosakond ja teadusosakond vaatavad meetmete loetelu üle 1x aastas (enne aruandluse esitamist) ja vajadusel täiendavad seda.

Tuginedes eelnimetatud nimekirjale lisab rahandusosakond ettevõtlusprojektide finantsallikatele vastava tunnuse ning koondab tuluandmed kokku eelarveridadelt „Tulu teadus- ja arendustegevusest“ ning „Sihtfinantseerimise vahendamise tulu“.

Ettevõtlustulu koondsumma saamiseks kahe komponendi tulud liidetakse.

Metoodika ajakohasena hoidmise eest vastutavad ettevõtlusosakond ja teadusosakond. Mõõdiku andmete kogumise, kontrolli ja andmete esitamise eest vastutab rahandusosakond. Power-BI aruande uuendamise eest vastutab ettevõtlusosakond.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 võtmenäitajad

Ettevõtluskoostöölepinguteks loetakse:
– T&A tegevuse kodu- ja välismaiseid lepinguid (arvestatakse lepinguid nii eraõiguslike juriidiliste isikutega (äriühingud, MTÜ-d, SA-d) kui ka riigi- ja KOV asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega) – edaspidi ettevõtluslepingud;
– sihtfinantseeritavate projektitoetuste lepinguid, mille tulemuste otseseks ja sisuliselt ainukeseks kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku sektori asutused – edaspidi ettevõtlusprojektide lepingud.

Rohestrateegia arendussuunad on:
1. Puhas, taskukohane ja varustuskindel energia
2. Ringmajandus
3. Energia- ja ressursitõhus ehitamine ja renoveerimine
4. Saastevaba keskkond ning transport
5. Tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem
6. Kliimaneutraalsed ja targad linnad ning mobiilsus
7. Rohepöörde majandusmudelid
8. Digi-rohetehnoloogiline kaksikpööre.

Dokumendihaldussüsteemi Delta lisatakse arendussuundadega seotud ettevõtluskoostöölepingutele vastav märge.

Otsuse, kas leping toetab või ei toeta arendussuunda, teeb lepingu eest vastutav projektijuht. Ta hindab, kas projekt aitab otseselt kaasa puhtama energia, ringmajanduse, energia- ja ressursitõhususe, saastevabama keskkonna ja transpordi, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi, kliimaneutraalsuse, tarkade elu- ja mobiilsuskeskkondade (nt linnad, transport), rohepöörde majandusmudelite ja/või digi-rohetehnoloogilise kaksikpöörde arendustele ja lahenduste leidmisele (piisab ühest täidetud tingimusest/ arendussuunast).

Projektijuht edastab „toetab/ ei toeta“ info lepingu registreerijale. Ettevõtluslepinguid registreerib ettevõtlusosakond, toetuslepinguid teadusosakond.

Tervikuna vastutab mõõdiku andmete kogumise, kontrolli ja andmete esitamise eest ettevõtlusosakond.

Rohestrateegia arendussuunad on:
1. Puhas, taskukohane ja varustuskindel energia
2. Ringmajandus
3. Energia- ja ressursitõhus ehitamine ja renoveerimine
4. Saastevaba keskkond ning transport
5. Tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem
6. Kliimaneutraalsed ja targad linnad ning mobiilsus
7. Rohepöörde majandusmudelid
8. Digi-rohetehnoloogiline kaksikpööre.

IO andmebaasi lisatakse arendussuundadega seotud lepingutele, patentidele, hargettevõtetele ja muule tööstusomandile vastav märge.

Otsuse, kas leping vm toetab või ei toeta arendussuunda, teeb vastutav projektijuht ning edastab info IO andmebaasi haldajale ettevõtlusosakonnas.

Tervikuna vastutab mõõdiku andmete kogumise, kontrolli ja andmete esitamise eest ettevõtlusosakond.