Mõõdikute definitsioonid

Lehel on välja toodud kokkulepitud mõõdikute definitsioonid.
Mõõdiku definitsiooni eest vastutab mõõdiku omanik ning algatab vajadusel selle muutmise, mis tuleb kooskõlastada strateegiabürooga.
Definitsioonide eest õigusaktide veebilehel vastutab Sten Kevin Lehtsalu sten.lehtsalu@taltech.ee.

Maineindeks (TRIM)

Definitsioon
Antud näitaja saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna seas. Indeks arvestab erinevaid aspekte ülikoolide maines.
Millistest andmetest koosneb
Kantar Emori uuring
Metoodika

Maineindeks leitakse hinnates:

• üldist mainet
• hariduse kvaliteeti
• edukust
• usaldusväärsust
• suhtlemist

Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga.
Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus.

Näitaja uuendamine
II kvartal, kord aastas
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Turunduse ja kommunikatsiooni osakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Nähtavuse osakaal- Share of voice meedias 3 suurimat ülikooli (Taltech, TÜ, TLÜ)

Definitsioon
Nähtavuse osakaal (Share Of Voice) näitab Tehnikaülikooli nähtavuse osakaalu Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimeedia ja veeb) kolme suurema Eesti ülikooli (TalTech, TÜ, TLÜ) võrdluses. Monitooritakse kõiki Eesti meediakajastusi, kus figureerivad nimetatud ülikoolidega seotud märksõnad, isikud, teadustegevus, õppetegevus, koostööprojektid, organisatsioonid ja muu seotud info. Arengukava sätestab, et soovime olla eestvedajaks kliimaneutraalse digitaalse tuleviku loomisel ning silma paista, eristuda ja olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega selleks nutikate lahenduste pakkumisel. Samuti on ülikooli sihiks olla oma tegemistes avatud ja nähtav, et toetada teadmispõhist ühiskonda ning tuua tehnikateaduste tähtsust ja rolli inimestele lähemale.
Millistest andmetest koosneb
Andmed saadakse meediamonitooringu keskkonnas Station
Metoodika

Nähtavuse osakaalu baastasemeks on võetud 2020. aasta IV kvartali osakaal (18%), kuna monitooringupartneriga Balti Meediamonitooringu Grupp (meediamonitooringu keskkonna Station omanik) alustati koostööd 2020. a poole pealt ning 4.kvartaliks oli jõutud keskkonna seadistamisega rahuldavale tasemele. Selleks, et jõuda Tehnikaülikooli osakaaluga 30%-ni, on vaja teha oluline edasiminek kajastuste arvus ning arvestada, et ka võrdlusülikoolide nähtavuse ambitsioon võib ajas pigem kasvada. Olulisteks tegevusteks eesmärgi saavutamisel on ülikooli läbiva strateegilise kommunikatsiooniplaani koostamine ja jõustamine, teaduskommunikatsiooni osakaalu tõus, töö uudsete meediaformaatidega ning uued koostöövormid erinevate meediagruppidega, lisaks ülikooli e-kanalite nähtavuse ja kasutajasõbralikkuse tõstmine.

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Turunduse ja kommunikatsiooni osakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Sooline ametialane integratsioon (SAI)

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab soolist ametialast integratsiooni, mis on ühtlasi Duncani segregatsiooniindeksi pöördväärtus. Indeksi arvutamisel kasutatakse 31.12 seisuga ülikoolis töötanud akadeemiliste töötajate jagunemist palgaastmete ja soo lõikes.
Millistest andmetest koosneb
Personalisüsteem (NAV)
Metoodika

Organisatsiooni karjääri- ja tasustamispoliitika oluline instrument on kehtestatud palgaastmestik.
Sooline segregatsioon palgaastmestikus ehk meeste ja naiste suhteline ala- või üleesindatus palgaastmete lõikes mõjutab oluliselt nii soolist palgalõhet kui ka soolist võrdväärset osalemist tööelus ja ametialases eneseteostuses. Palgaastmestikul põhinev segregatsiooniindeks võimaldab mõõta erinevust meeste ja naiste suhtelises esindatuses palgaastmete lõikes, mille täiendindeks (1-segregatsiooniindeks) on integratsiooniindeks, mis peegeldab soolist tasakaalu esindatuses ametiastmetel. Soolise ametialase integratsiooni (SAI) indeks on Duncani segregatsiooniindeksi täiendindeks (1-Duncani indeks), mille väärtused on määratud skaalal 0–1, kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni. SAI indeks on lihtsalt arvutatav ja rakendatav. Indeksit saab hinnata nii jooksvalt kui ka tagasiulatuvalt kuise, kvartaalse, poolaastase või aastase sagedusega ning välja tuua trendid indeksi muutumises. Lisaks on võimalik indeksit leida eri struktuuriüksuste, ametigruppide, vanuserühmade või muudes vajalikes lõikes.
SAI indeksi tööpõhimõte on sooneutraalne. Indeks toob välja soolise integratsiooni mõõtme absoluutväärtuses ehk olenemata sellest, kas suhteline sooline jaotus palgaastmestikus on meeste või naiste kasuks. Kuna indeksi aluseks on organisatsiooni palgaastmestik, siis on oluline, et see on korrastatud ning astmesisesed palgakäärid mitte ülemäärased.

 

 

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Turunduse ja kommunikatsiooni osakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Töötajaskonna rahuloluindeks (TRIM)

Definitsioon
Töötajaskonna rahulolu mõõdetakse Kantar Emori väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut tehakse üle aasta.
Millistest andmetest koosneb
Kantar Emori uuring
Metoodika

Viiel standardsel küsimusel põhinevat metoodikat on Kantar Emor ja tema emafirma kasutanud enam kui 800 000 töötaja pühendumuse uurimisel üle Euroopa.

Indeks arvutatakse viie küsimuse baasil:
• töötaja üldine rahuolu ülikooliga
• soovitusvalmidus ülikooli kui tööandja suhtes
• taasliitumise soov töösuhte katkemisel
• kolleegide motivatsiooni tunnetus
• ülikooli eesmärkide täitmise edukuse hinnang

Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga.
Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus.

Näitaja uuendamine
Uuringut ülikooli töötajaskonna seas viiakse läbi üle aasta.
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava
Eeskiri, milles kinnitatakse

Q1 artiklite arv aastas doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab kalendriaasta jooksul mõjufaktori järgi esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud artiklite arvu doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne).
Millistest andmetest koosneb
Doktorikraadiga akadeemilised töötajad: personali andmebaas (NAV), Q1 SNIP publikatsioonid (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne), SciVal
Metoodika

Tulemusnäitaja aluseks võetakse
Publikatsioonid:
1. Aruandeaasta jooksul Scopuse analüüsimoodulis SciVal SNIP metoodika alusel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arv doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne).
2. SciValis kasutatakse publikatsioonide otsinguks valikut „Tallinn University of Technology“ alajaotuses „Institutions and Groups“. Publikatsioonide jaotus instituutide lõikes teostatakse vastavalt publikatsioonide kirjetes olevale struktuuriüksuse viitele, selle puudumisel on aluseks autori(te) lepingujärgne instituut päringu teostamise ajal (kasutatakse teadusosakonna analüütiku koostatud publikatsioonide andmekogu Excelis).

Märkused:.
• Scopuse Q1 allikate lävendite väärtused selguvad reeglina aruandeaastale järgneva aasta juulikuu alguseks, seega on majandusaasta aruandes avalikustatava võtmenäitaja arvutamiseks võimalik kasutada ainult aruandeaastale eelnenud aasta lävendit.
• Arvesse lähevad ainult ülikooli nimel avaldatud publikatsioonid.
• Instituutide ühispublikatsioonide arvestamisel jaotub publikatsioonide arv (sõltumata autorite arvust) instituutide vahel proportsionaalselt.

Näitaja uuendamine
II kvartal, kord aastas, 31.12. seisuga
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Teadusosakonna analüütik
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Kõrgetasemelised publikatsioonid

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab eelmise kalendriaasta jooksul SCOPUS Scival SNIP normaliseerimise järel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arvu doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne) teaduskondade kaupa. IT teaduskonna SCOPUS Scival SNIP Q1 publikatsioonide arvule lisatakse Google Scholar Top 20 väljaannetes ilmunud unikaalsed publikatsioonid vastavalt teadusprorektori otsusele.
Millistest andmetest koosneb
Doktorikraadiga akadeemilised töötajad: personali andmebaas (NAV), Q1 SNIP publikatsioonid (ajakirjaartiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne), SciVal, Google Scholar Top 20
Metoodika

Tulemusnäitaja aluseks võetakse alljärgnevad andmed:
1. Aruandeaasta jooksul Scopuse analüüsimoodulis SciVal SNIP metoodika alusel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arv (ajakirja artiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne.).
2. SciValis kasutatakse publikatsioonide otsinguks valikut „Tallinn University of Technology“ alajaotuses „Institutions and Groups“. Publikatsioonide jaotus instituutide lõikes teostatakse vastavalt publikatsioonide kirjetes olevale struktuuriüksuse viitele, selle puudumisel on aluseks autori(te) lepingujärgne instituut personali andmebaasis aruandeaastal. Ülikooliga töölepingut mitteomavate doktorantide puhul on aluseks doktorandi aruandeaastal näidatud põhijuhendaja instituut ÕISis (kasutatakse teadusosakonna analüütiku koostatud publikatsioonide andmekogu Excelis).
3. Infotehnoloogia teaduskonna puhul arvestatakse lisaks punktis 1 nimetatud publikatsioonidele täiendavalt teadusprorektori otsusega kinnitatud Google Scholar (GS) valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamvaldkondade 20 parimas väljaandes ilmunud unikaalseid publikatsioone. Võrdlusbaasiks on Scopuse päringu tulemusena saadud vastaval aastal Tehnikaülikooli nimel avaldatud publikatsioonide tervikloetelu.

Loetelu GS valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamkategooriatest, millistes sisalduvaid väljaandeid arvestatakse, on järgmine:
1) Artificial Intelligence
2) Computer Security & Cryptography
3) Data Mining and Analysis
4) Signal Processing
5) Software Systems
6) Theoretical Computer Science
7) Computer Hardware Design
8) Computer Networks & Wireless Communication

Nimetatud alamkategooriatesse kuuluvate allikate (ajakirjad, konverentsikogumikud jm) loetelu võrreldakse Scopuse päringu tulemusena saadud publikatsioonide allikatega. Konverentsikogumike puhul teostatakse seeriaväljaannete (nt Lecture Notes in Computer Science, ACM International Conference Proceeding Series jm) raames detailsem päring konkreetsete GS 20 parima hulka kuuluvate konverentside selgitamiseks. GS 20 parimale vastavate allikate loetelu koostab teadusosakonna analüütik ja see avalikustatakse kokkulepitud veebikeskkonnas koos kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide tervikloeteluga.

Märkused:
• analüüsimiseks kasutatavate SNIP metoodika Q1 lävendi väärtused küsib teadusosakonna analüütik ülikooli SciVali kontaktisikult (2022. a Bartłomiej Więckowski, e-post: b.wieckowski@elsevier.com);
• GS20 alamkategooriatega seotud allikad on leitavad: https://scholar.google.com/citations?view_op=top_venues&hl=en&vq=eng. Allikate loetelu tugineb allikate h5-indeksi väärtusel;
• nii Scopuse Q1 kui GS 20 parima allika lävendite väärtused selguvad reeglina aruandeaastale järgneva aasta juuli alguseks, seega saab andmed rahandusosakonnale esitada mitte varem kui augustis;
• arvesse lähevad ainult ülikooli nimel avaldatud publikatsioonid;
• instituutide ühispublikatsioonide arvestamisel jaotub publikatsioonide arv (sõltumata autorite arvust) instituutide vahel proportsionaalselt;
• doktorikraadiga akadeemilised töötajad:
näitaja andmed pärinevad personali andmebaasist aasta lõpu (31.12) seisuga, kus akadeemilise isiku tunnuseks on tähis A (ametiliik akadeemiline) ning kus on ära toodud töötajate haridustase (doktorikraad/kandidaat) ja kuuluvus teaduskonda/instituuti.

Näitaja uuendamine
III kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Teaduskondade tegevuskava, Finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Teadusosakonna analüütik
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Kaitstud doktorikraadide arv

Definitsioon
Kalendriaasta jooksul õppekava täitmise tõttu eksmatrikuleeritud doktorantide arv
Millistest andmetest koosneb
Õppeinfosüsteem (ÕIS)
Metoodika

Doktorantide jagamiseks teaduskondade vahel kasutatakse doktorandi õppekava järgset teaduskonda. Instituutide tasemel kuvamiseks kasutatakse põhijuhendaja üksust: näiteks kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), siis jagatakse doktorant õppekava järgsele teaduskonnale. Arvesse lähevad 31.12. seisuga kalendriaasta jooksul lõpetanud doktorandid.

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Teadusosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Doktorantide juhendamise tulemuslikkus

Definitsioon
Võtmenäitaja aluseks võetakse õppeinfosüsteemist 31.12. seisuga kuni 60 kuu jooksul pärast immatrikuleerimist doktorikraadi kaitsmiseni jõudnud doktorantide arvu suhe kõikidesse vastaval aastal kuni 60 kuu jooksul pärast immatrikuleerimist doktorikraadi kaitsmiseni jõudma pidanud doktorantidesse põhijuhendaja instituudi kaupa. Õppeaja arvestusest arvatakse maha akadeemilisel puhkusel, sünnitus- ja vanemapuhkusel ning ajateenistuskohustuse täitmisel viibitud aeg. Nominaalaega arvestatakse individuaalselt kuu täpsusega ja vastavalt tegevuskavale (alates 2022/2023. õppeaastal immatrikuleeritud doktorandid).
Millistest andmetest koosneb
ÕIS: doktorantide andmed, akadeemiliste puhkuste andmed
Metoodika

Doktorantide juhendamise tulemuslikkus = (potentsiaalsetest lõpetajatest lõpetanud doktorandid seisuga 31.12) / (potentsiaalsed lõpetajad seisuga 31.12)

• Potentsiaalseks lõpetajaks loetakse doktorante, kellel on kalendriaastal 31.12. seisuga õpitud 48–60 kuud (sh on eelnevalt maha lahutatud akadeemilisel puhkusel viibitud aeg).
Doktorandid, kes on saanud 31.12 seisuga doktorikraadi kuni 48 kuuga, loetakse potentsiaalsete lõpetajate hulka.
Potentsiaalsete lõpetajate hulka loetakse õpingud 13–48 kuu jooksul katkestanud doktorandid. Seda tehakse ühekordselt ja sellel aastal, mil doktorandil oleks täitunud õpingute 48. kuu.
Õpingute alguseks loetakse immatrikuleerimise kuupäev kuu täpsusega, juulis ja augustis immatrikuleeritute õpingute alguseks loetakse sama kalendriaasta september.

• Akadeemilisel puhkusel viibimiste semestrite arv pärineb akadeemilise puhkuse avaldusest (vastavalt õppekorralduse eeskirjale § 31) , kus puhkuse alg- ja lõppsemester on avalduses kaasa arvatud. Kui doktorandil on ka akadeemilise puhkuse tühistamise avaldus ja seal on semester, millal tühistamine toimus, siis see semester loetakse õppetööle naasmise semestriks. Sellisel juhul loetakse viimaseks akadeemilisel puhkusel viibimiseks tühistamisele eelnenud semestrit. Kui doktorant tühistab samal semestril, millal soovis akadeemilist puhkust alustada, loetakse akadeemilisel puhkusel viibitud semestrite arvuks 0.

• Eelnevalt defineeritud potentsiaalsete lõpetajate puhul vaadatakse, kas talle on antud kuni 31.12 seisuga doktorikraad. Need isikud, kellel on kraad olemas, loetakse lõpetanud doktorantideks.

Täpsustused:
• Kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut), siis arvestatakse doktorandi õppekava järgset teaduskonda.
• Doktorantide andmestiku tabelist kasutatakse ühekordseid üliõpilaskoode.

Välistused:
Arvutustest on väljas eksternid. Eksternideks loetakse isikuid, kellel puudub immatrikuleerimise kuupäev.

Näitaja uuendamine
II kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Teadusosakonna analüütik
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Nominaalajal(n+1) õppivad doktorandid aasta lõpu seisuga

Definitsioon
Nominaalajal (n+1) õppivateks doktorantideks aasta lõpu seisuga (31.12.) loetakse doktorante, keda ei ole eksmatrikuleeritud 31.12. seisuga ja kes õpivad 0–10 semestril põhijuhendaja instituudi kaupa. Õpitud semestritest arvestatakse maha akadeemilisel puhkusel, sünnitus- ja vanemapuhkusel ning ajateenistuskohustuse täitmisel viibitud aeg 31.12. seisuga.
Millistest andmetest koosneb
ÕIS: doktorantide andmed, akadeemiliste puhkuste andmed
Metoodika

Nominaalajal (n+1) õppivateks doktorantideks loetakse doktorante, kellel on 31.12. seisuga õpitud nominaalajaga (n+1) 0–10 semestrit (0< õpitud semestrite arv <10; sh on eelnevalt maha lahutatud akadeemilisel puhkusel viibitud semestrite arv) ja keda ei ole 31.12. seisuga veel eksmatrikuleeritud.

• Doktorantide instituutidesse ja teaduskondadesse jagunemine toimub põhijuhendaja instituudi järgi: näiteks kui põhijuhendaja töötab KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), siis jagatakse doktorant õppekava järgsele teaduskonnale.

• Akadeemilisel puhkusel viibimiste semestrite arv pärineb akadeemilise puhkuse avaldusest, kus puhkuse alg- ja lõppsemester on avalduses kaasa arvatud. Kui doktorandil on ka akadeemilise puhkuse tühistamise avaldus ja seal on semester, millal tühistamine toimus, siis see semester loetakse õppetööle naasmise semestriks. Sellisel juhul loetakse viimaseks akadeemilisel puhkusel viibimiseks tühistamisele eelnenud semestrit. Kui doktorant tühistab samal semestril, millal soovis akadeemilist puhkust alustada, loetakse akadeemilisel puhkusel viibitud semestrite arvuks 0.

• Doktorantide andmestiku tabelist kasutatakse ühekordseid üliõpilaskoode.

Välistused:
Arvutustest on väljas eksternid. Eksternideks loetakse isikuid, kellel puudub immatrikuleerimise kuupäev.

Näitaja uuendamine
II kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Teadusosakonna analüütik
Näitaja kooskõlastus
Jah

Nominaalajaga lõpetajate osakaal

Definitsioon
Nominaalajaga lõpetajate osakaal on õppekava nominaalkestuse pluss ühe või kahe aasta jooksul lõpetanute osakaal õppekavale nominaalkestus pluss üks või kaks aastat tagasi immatrikuleeritutest. Vähemalt 8-semestrise nominaalkestusega õppekavadele lisatakse kaks aastat, lühema nominaalkestusega õppekavadele üks aasta. Arvesse võetakse bakalaureuseõpe, rakenduskõrgharidusõpe, integreeritud õpe, magistriõpe ja doktoriõpe.
Millistest andmetest koosneb
ÕIS: statistika moodul
Metoodika

Nominaalajaga lõpetajate osakaal = (õppekaval lõpetanud + õppekava vahetanud lõpetanud ) / (vastuvõetud tudengid – tudengid, kes katkestasid enne 10.11.).

Vastuvõetud tudengid = (a) nominaalaeg + 1 aasta (kui nominaalaeg on lühem kui 8 semestrit) ¦ (b) nominaalaeg +2 aastat (kui nominaalaeg on pikem kui 8 semestrit).

Kasutatakse õppekava versioone, millel on aruande kuupäevaks nominaalaeg lõppenud. Vastuvõetute arvudest eemaldatakse enne immatrikuleerimisele vahetult järgnevat 10.11. eksmatrikuleeritud.

Kuni 7-semestrise õppeajaga õppekavadel vaadeldakse õppeaastat, milleks tudengid immatrikuleeriti aruande tegemise hetkeks lõppenud õppeaastast õppekava õppeaeg +1 aasta tagasi. Vähemalt 8-semestrise õppeajaga õppekavadel vaadeldakse õppeaastat, milleks tudengid immatrikuleeriti aruande tegemise hetkeks lõppenud õppeaastast õppekava õppeaeg +2 aastat tagasi.

Nominaalajaga lõpetanute osakaalu leidmiseks liidetakse kokku igal vaadeldaval õppekaval tulbas lõpetanud ja lõpetanud teisel kava versioonil olevad arvud ning saadud summa jagatakse tulbas vastu võetud oleva arvuga. Tulemust kuvatakse protsentides.

Lõpetanud tudengeid, kes vahetasid oma õpingute jooksul õppekava, loetakse aruandes selle õppekava juurde, millele nad immatrikuleeriti.

Näitaja uuendamine
Õppeaasta alguses eelmise õppeaasta kohta.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava, teaduskondade tegevuskava, finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise palgaga

Definitsioon
Kordaja, mis näitab viimase kümne aasta jooksul magistriõppe lõpetanute praeguse keskmise sissetuleku suhet Eesti keskmise palgaga vastaval kalendriaastal. Kui kordaja väärtus on ühest suurem, siis on magistriõppe lõpetajate palk Eesti keskmisest kõrgem, ja kui väiksem ühest, siis on magistriõppe lõpetajate palk Eesti keskmisest madalam. Kuni 2018. aastani vaadati andmeid alates 2005 lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005–2017 lõpetanute keskmine sissetulek). Alates 2019. a vaadatakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmist palka (nt 2019. a võetakse arvesse 2009–2018 lõpetanute keskmist sissetulekut).
Millistest andmetest koosneb
Alusandmed: keskmine palk statistikaameti andmebaasis. Magistriõppe lõpetanute keskmise sissetuleku andmed küsitakse Haridus- ja Teadusministeeriumist. Need andmed on pandud kokku Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ja sisaldavad palka, juhatuse liikme tasu ja töövõtulepingu alusel saadud tulu.
Metoodika

Näitaja andmed on kaheaastase viitega, see tähendab näiteks, et 2022. aasta kevadel avaldatud andmed käivad 2020. aasta kohta.

Näitaja arvutamise aluseks võetakse nende õppekavade lõpetajad, millele on praegu avatud vastuvõtt. Kuna õppekavasid arendatakse ja muudetakse, siis on kokku lepitud, et vajadusel vaadatakse teatud õppekavade puhul nende eelkäijaid, kui kõige uuema õppekava infot ei ole veel palgasaajate hulgas.

Alates 2021. aastast võetakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmine sissetulek, seega 2019. aasta andmed saadi 2009–2018 lõpetajate kohta. Varasemalt vaadati andmeid alates 2005. a lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005–2017 lõpetanute keskmine sissetulek).

Näitaja on leitud aastase sissetuleku summa jagamisel kuude arvuga, mil seda sissetulekut on saadud, ja antud tulemus on jagatud keskmise palgaga.

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Mobiilsuses (sh virtuaalmobiilsuses) osalenud üliõpilaste arv

Definitsioon
Välisriigi õppeasutuses õppivate (sh virtuaalselt) või lõputööd koostavate ning välisriigi asutuses praktikat läbivate üliõpilaste arv teaduskondade lõikes. Arvesse võetakse need üliõpilased, kes osalesid mobiilsuses eelmisel õppeaastal ja on välisõpingutel või -praktikal sooritanud vähemalt 1 EAP.
Millistest andmetest koosneb
Mobiilsuses käinud üliõpilaste andmed: SoleMOVE platvorm, Üliõpilaste arvud 10.11. seisuga: ÕIS statistika moodul
Metoodika

Arvestatakse:
• bakalaureuse ja magistritaseme üliõpilased, sh ühisõppekavade tudengid;
• füüsiline välisõpe, sh lõputöö koostamine; füüsiline välispraktika; füüsiline äsjalõpetanute välispraktika; virtuaalne mobiilsus; lühiajaline ja põimitud õpiränne.

Teaduskondade baastasemeks võtame viimase kolme õppeaasta (2018/2019, 2019/2020 ja 2020/2021) keskmise mobiilsuses osalejate arvu teaduskonna lõikes.

Näitaja uuendamine
IV kvartal, kord aastas, eelmise aasta kohta
Mõõdikut kasutatakse
Teaduskondade tegevuskava
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond

Magistriõppe õppekavade osakaal, kus vähemalt 75% kontakttundidest antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab magistriõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 75% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.
Millistest andmetest koosneb
Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid.
Metoodika

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:

• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade arvuga.

Teaduskonna magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade arvuga.

 

Näitaja uuendamine
Õppeaasta alguses eelmise õppeaasta
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava, Teaduskondade tegevuskava, Finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Bakalaureuseõppe õppekavade osakaal, kus vähemalt 50% kontakttundidest antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab bakalaureuseõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 50% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.
Millistest andmetest koosneb
Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid.
Metoodika

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud bakalaureuseõppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade arvuga.

Näitaja uuendamine
Õppeaasta alguses eelmise õppeaasta
Mõõdikut kasutatakse
Teaduskondade tegevuskava
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah

Rakendusõppe õppekavade osakaal, kus vähemalt 30% kontakttundidest antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab rakendusõppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 30% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.
Millistest andmetest koosneb
Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid.
Metoodika

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 30% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud rakendusõppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna rakendusõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 30% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna rakendusõppe õppekavade arvuga.

Näitaja uuendamine
Õppeaasta alguses eelmise õppeaasta
Mõõdikut kasutatakse
Teaduskondade tegevuskava
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah

Integreeritud õppe õppekavade osakaal, kus vähemalt 60% kontakttundidest antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab integreeritud õppe õppekavade osakaalu, kus vähemalt 60% õppekava mahust antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt. Õppekava mahu hulka arvestatakse tunniplaanijärgsed kontakttunnid ning lõputööde kaitsmised. Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid. Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse õppekaval õpetav või lõputööd juhendav isik, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud haridustase; magistrikraad ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplom; 8. kutsetase; kunstialade professorid, kellel pole professoriks saamiseks doktorikraad nõutud; majandus- ja IT teaduskonna poolt esitatud nimekiri tippspetsialistidest, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ja vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ja vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis.
Millistest andmetest koosneb
Võtmenäitaja mõõtmiseks kasutatakse õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja personalisüsteemi (NAV) andmeid.
Metoodika

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade arvuga.

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade arvuga.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud integreeritud õppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna integreeritud õppe õppekavade arvuga.

Näitaja uuendamine
Õppeaasta alguses eelmise õppeaasta kohta
Mõõdikut kasutatakse
Teaduskondade tegevuskava
Vastutav osakond/isik
Õppeosakond
Näitaja kooskõlastus
Jah

Asutatud harg- ja muude iduettevõtete arv

Definitsioon
Aasta jooksul äriregistris registreeritud Tallinna Tehnikaülikooli harg- ja muude iduettevõtete arv.
Millistest andmetest koosneb
Aasta jooksul registreeritud ettevõtted, mis on asutatud aasta jooksul või milles ülikool on kalendriaasta jooksul omandanud osaluse
Metoodika

Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõte (teaduspõhine idufirma) on ülikooli või tema liikme osalusega äriühing, mis kasutab oma tegevuses ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemusi või oskusteavet.

Muu iduettevõtte all käsitletakse mitteteaduspõhist iduettevõtet ehk äriühingut, mis on kasvanud välja TalTechi poolt korraldatud arenguprogrammidest või häkatonidest, mille vähemalt üks asutaja on ülikooli liikmeskonna hulka kuuluv isik ja mille asutamine toimus õppimise/töötamise ajal või 1 aasta pärast ülikooli lõpetamist. Võtmenäitaja toetab ülikooli üldist reitingute sisend-näitajat, samuti projektiõppe ja ettevõtlusõppe väljundeid.

Hargettevõtete üle peab arvestust ettevõtlusosakond

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava, Finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Tehnoloogiasiirde keskus ja uusettevõtluse keskus
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Esitatud patenditaotlused

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab aasta jooksul Tallinna Tehnikaülikooli nimel või osalusel esitatud uute patenditaotluste arvu. Ülikooli nimel leiutisele õiguskaitse algatamise otsustab rektori käskkirjaga moodustatud tööstusomandi komisjoni ettepaneku alusel ettevõtlusprorektor. Esitatud patenditaotluste arvestust peab ettevõtlusosakond.
Millistest andmetest koosneb
Esitatud patenditaotluste arvu kohta saab andmed ettevõtlusosakonna intellektuaalomandi andmebaasist ja ETISest.
Metoodika

Esitatud patenditaotluste üle peetakse arvestust nii teaduskondade kui ka instituutide kaupa. Kui leiutise autorid kuuluvad erinevatesse akadeemilistesse struktuuriüksustesse, siis üldjuhul jagatakse patenditaotlus akadeemiliste struktuuriüksuste vahel vastavalt autorite kokkuleppes kinnitatud osalusprotsendile (v.a kui akadeemilised struktuuriüksused lepivad leiutise osaluses kokku teisiti).

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava, Teaduskondade tegevuskava, Finantseeskiri
Vastutav osakond/isik
Intellektuaalomandi spetsialist
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Litsentsilepingute koguarv aasta lõpuks

Definitsioon
Jooksva aasta lõpus kehtivate litsentsilepingute arv, mis aja jooksul võivad viia tuluni litsentside ja patentide müügist.
Millistest andmetest koosneb
Andmed sõlmitud litsentsilepingute arvu kohta saab dokumendihaldussüsteemist Delta, arvestust peab Ettevõtlusosakonna tehnoloogiasiirde keskus
Metoodika

Sõlmitud litsentsilepingute kohta peetakse arvet teaduskondade ja instituutide kaupa ning intellektuaalse omandi objekti kaupa

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava
Vastutav osakond/isik
Tehnoloogiasiirde keskus
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse

Saadud patentide arv aastas

Definitsioon
Võtmenäitaja mõõdab aasta jooksul saadud uute Tehnikaülikooli patentide arvu.
Millistest andmetest koosneb
Kehtivate patentide arvu kohta saab andmed patendiametite registritest (nt Eesti patendiregister, Euroopa Patendiameti register jt), ETISest, täiendavat arvestust peab ettevõtlusosakond.
Metoodika

Tehnikaülikooli kehtivate patentide üle peetakse arvestust nii teaduskondade kui ka instituutide kaupa. Kui leiutise autorid kuuluvad erinevatesse akadeemilistesse struktuuriüksustesse, siis üldjuhul jagatakse patent akadeemiliste struktuuriüksuste vahel vastavalt autorite kokkuleppes kinnitatud osalusprotsendile (v.a kui akadeemilised struktuuriüksused lepivad leiutise osaluses kokku teisiti).

Näitaja uuendamine
I kvartal, kord aastas, seisuga 31.12.
Mõõdikut kasutatakse
Arengukava
Vastutav osakond/isik
Intellektuaalomandi spetsialist
Näitaja kooskõlastus
Jah
Eeskiri, milles kinnitatakse