Mõõdikute definitsioonid

Õppetegevuse tuludeks loetakse riigi tegevustoetus ja sihtotstarbelised eraldised haridus- ja teadusministeeriumilt, tasemeõppe teenustasud, täienduskoolituse tulud ja projektitoetused, õppe projektitoetused (v.a projektitoetuste vahendamine) ja muu tulu haridusalasest tegevusest vastavalt eelarve täitmise aruande definitsioonidele tekkepõhiselt igas kalendriaastas. Teadustegevuse tuludeks loetakse baasfinantseerimist, konkurentsipõhist rahastust, lepinguid avaliku sektoriga, sihtfinantseeritavaid ettevõtluskoostöö projekte ning muid võimalikke tuluallikaid (v.a projektitoetuste vahendamine). Ettevõtlustulu on tulu TA tegevuse kodu- ja välismaistest lepingutest, konsultatsioonidest ning teenustöödest (arvestusse lähevad lepingud nii eraõiguslike juriidiliste isikutega (äriühingud, MTÜ-d, SA-d) kui ka riigi- ja KOV asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega).

Põhimõõdik = 1. + 2. + 3. alajaotus + muud tulud

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Põhimõõdiku arvutamine: fondi põhikapitali maht majandusaasta lõpu seisuga ehk sissemaksed – väljamaksed + tootlus kuupäeva 31.12 seisuga.

1. lisamõõdiku arvutamine: TalTechi Tulevikufondi maht aasta lõpu seisuga ehk sissemaksed + tootlus kuupäeva 31.12 seisuga.

2. lisamõõdiku arvutamine: fondist tehtud sihtotstarbeliste otsetoetuste kumulatiivne väljamaksete maht kuupäeva 31.12 seisuga.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

KHG jalajälg aastas, tCO₂ ekv/inimese kohta Mõõdiku metoodika koosneb kolme valdkonna tulemustest: 1. Ülikooli hooned ja energia. Hoonete ja energia osas kasutatakse ülikooli hoonete energiatarbimist ja renoveerimisega kaasnevat heidet. 2. Liikuvus. Liikuvuses kasutatakse ülikooli töötajate ja tudengite liikumist ülikooli ja tööreiside heidet. 3. Sisseostetavad tooted ja teenused. Sisseostetavate toodete ja teenuste jaoks kasutatakse ülikooli ostude summat, mis on kategoriseeritud teenuste ja toodete liikide kaupa ja korrutatakse vastava Exiobase andmebaasi kategooria koefitsiendiga, et leida oletuslik heite kogus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Viiel standardsel küsimusel põhinevat metoodikat on Kantar Emor ja tema emafirma kasutanud enam kui 800 000 töötaja pühendumuse uurimisel üle Euroopa. Indeks arvutatakse viie küsimuse baasil:
• töötaja üldine rahuolu ülikooliga
• soovitusvalmidus ülikooli kui tööandja suhtes
• taasliitumise soov töösuhte katkemisel
• kolleegide motivatsiooni tunnetus
• ülikooli eesmärkide täitmise edukuse hinnang

Metoodika on võrreldav teiste ülikoolide ja organisatsioonide sama indeksiga.

Eestis on sama uuringumetoodika kasutusel Tallinna Ülikoolis, kellega toimub ka tulemuste võrdlemine.

Indeksi täpne arvutamise mehhanism on uuringufirma ärisaladus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Arvestatakse nii üldist kuvandit, kompetentsi kui ka emotsionaalset meeldivust. TRI*M indeksi põhjal saab võrrelda oma mainekuvandit konkurentidega, erinevates sihtrühmades. TRI*M indeksi muutust saab jälgida ajas. Oluliseks erinevuseks võib pidada +/-3-punktilist muutust. Mõõdikut hinnatakse kord aastas, enamasti maikuus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Põhimõõdik: THE agentuuri metoodika: THE World University Rankings

1. lisamõõdik: QS agentuuri metoodika: QS World University Rankings: Methodology

2. lisamõõdik: THE, QS ning ARWU valdkondlike pingeridade metoodikad. Valdkondade arv, milles ülikool on saavutanud positsiooni 300 seas.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

TalTech AI-100 koosneb neljast komponendist (alajaotusest): 1. AI investeeringud (kokku 40 p) – AI rakendamise toetuste ja investeeringute maht (nii vastavad tööriistad, APId, tarkvara kui riistvara), mida mõõdetakse suhtarvuna ülikooli palgafondist/tööjõu kuludest (%). 2. AI õppes (kokku 20 p) – I ja II astme lõpetajate osakaal (%), kes on läbinud õpingute jooksul vähemalt 6 EAP mahus AI fookusega õppeaineid. 3. AI teaduses (kokku 20 p), sh: – Valdkondlike professorite osakaal (%) kõigist professoritest, NAV andmetel (10 p). – AI fookusega teadusprojektide maht (5 p) – AI fookusega ettevõtlusprojektide / lepingute rahastuse maht (5 p) 4. AI organisatsiooni toimeprotsessides (kokku 20 p) – AI rakendamise mõõdetav mõju tugi- ja juhtimisprotsessides, mille eesmärgiks on hoida kokku tööjõutunde (nii HTS kui akadeemilistes üksustes). Mõõdiku ühikuks on AI rakendamise tulemusena vähenenud vajalike tööjõu tundide arv ülikooli põhi- ja tugiprotsessides. Hindamine toimub eduka AI tööriista/vahendi rakendamise järelhindamise käigus ning on mõõdetav osakaaluna (%) ülikooli töötajate aastasest kogu töömahust (NAV). Tulemusnäitaja koondväärtus arvutatakse nelja valdkonna kaalutud näitajana skaalal 0–100 punkti:

TalTech AI-100 = 40% x investeeringud + 20% × õpe + 20% × teadus + 20% × organisatsiooni toimeprotsessid.

Kõik alamõõdikud normaliseeritakse skaalale 0–100, mille järel arvutatakse kaalutud koondtulemus.

Seega on kogu indeksi väärtus vahemikus 0–100 punkti, kus kõrgem tulemus tähistab AI ulatuslikumat ja mõjusamat integreerimist ülikooli tegevusse.

100 punkti annab aastaks 2035 seatud alajaotuse eesmärgi sihtväärtus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Tulemusnäitaja aluseks võetakse alljärgnevad andmed:
1. Aruandeaasta jooksul Scopuse analüüsimoodulis SciVal SNIP metoodika alusel esimesse kvartiili (Q1) kuuluvates väljaannetes avaldatud publikatsioonide arv (ajakirja artiklid, konverentsiartiklid, raamatupeatükid jne.).
2. SciValis kasutatakse publikatsioonide otsinguks valikut „Tallinn University of Technology“ alajaotuses „Institutions and Groups“. Publikatsioonide jaotus instituutide lõikes teostatakse vastavalt publikatsioonide kirjetes olevale struktuuriüksuse viitele, selle puudumisel on aluseks autori(te) lepingujärgne instituut personali andmebaasis aruandeaastal. Ülikooliga töölepingut mitteomavate doktorantide puhul on aluseks doktorandi aruandeaastal näidatud põhijuhendaja instituut ÕISis (kasutatakse teadusosakonna analüütiku koostatud publikatsioonide andmekogu Excelis).
3. Infotehnoloogia teaduskonna puhul arvestatakse lisaks punktis 1 nimetatud publikatsioonidele täiendavalt teadusprorektori otsusega kinnitatud Google Scholar (GS) valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamvaldkondade 20 parimas väljaandes ilmunud unikaalseid publikatsioone. Võrdlusbaasiks on Scopuse päringu tulemusena saadud vastaval aastal Tehnikaülikooli nimel avaldatud publikatsioonide tervikloetelu.

Loetelu GS valdkonna „Engineering & Computer Science“ alamkategooriatest, millistes sisalduvaid väljaandeid arvestatakse, on järgmine:
1) Artificial Intelligence
2) Computer Security & Cryptography
3) Data Mining and Analysis
4) Signal Processing
5) Software Systems
6) Theoretical Computer Science
7) Computer Hardware Design
8) Computer Networks & Wireless Communication

Nimetatud alamkategooriatesse kuuluvate allikate (ajakirjad, konverentsikogumikud jm) loetelu võrreldakse Scopuse päringu tulemusena saadud publikatsioonide allikatega. Konverentsikogumike puhul teostatakse seeriaväljaannete (nt Lecture Notes in Computer Science, ACM International Conference Proceeding Series jm) raames detailsem päring konkreetsete GS 20 parima hulka kuuluvate konverentside selgitamiseks. GS 20 parimale vastavate allikate loetelu koostab teadusosakonna analüütik ja see avalikustatakse kokkulepitud veebikeskkonnas koos kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide tervikloeteluga.

Märkused:
• analüüsimiseks kasutatavate SNIP metoodika Q1 lävendi väärtused küsib teadusosakonna analüütik ülikooli SciVali kontaktisikult (2022. a Bartłomiej Więckowski, e-post: b.wieckowski@elsevier.com);
• GS20 alamkategooriatega seotud allikad on leitavad: https://scholar.google.com/citations?view_op=top_venues&hl=en&vq=eng. Allikate loetelu tugineb allikate h5-indeksi väärtusel;
• nii Scopuse Q1 kui GS 20 parima allika lävendite väärtused selguvad reeglina aruandeaastale järgneva aasta juuli alguseks, seega saab andmed rahandusosakonnale esitada mitte varem kui augustis;
• arvesse lähevad ainult ülikooli nimel avaldatud publikatsioonid;
• instituutide ühispublikatsioonide arvestamisel jaotub publikatsioonide arv (sõltumata autorite arvust) instituutide vahel proportsionaalselt;
• doktorikraadiga akadeemilised töötajad:
näitaja andmed pärinevad personali andmebaasist aasta lõpu (31.12) seisuga, kus akadeemilise isiku tunnuseks on tähis A (ametiliik akadeemiline) ning kus on ära toodud töötajate haridustase (doktorikraad/kandidaat) ja kuuluvus teaduskonda/instituuti.

• Finantseeskiri

1.1 on teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus, v.a kogumikud.
2.1 monograafia või kogumik, v.a konverentsikogumik, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete esitaja osalusel.
3.1 on artikkel või peatükk Eesti Teadusinfosüsteemi tunnustatud kirjastuste loendis nimetatud kirjastuse välja antud monograafias või kogumikus, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel avalikustatud tunnustatud teaduskirjastuste loendis. Tulemusnäitajasse ei arvestata konverentsikogumiku 3.1 artikleid, s.t arvesse lähevad peatükid raamatutes ja muudes kogumikes.
4.1 on konverentsikogumiku artikkel, mille valdkonnaks on arvutiteadus ning mis kuulub Google Scholar top 20 artiklite hulka. Andmekorje ning esitamise eest vastutab IT teaduskond.
Q1 metoodika vastavalt Tehnikaülikooli teadusosakonna metoodikale. (muutmisel SNIP metoodikalt CiteScore metoodikale)

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Nominaalaeg + 2 (n+2) tuleneb doktoriõppe nominaalkestuse pikkusest, n+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt neli aastat.

Näitajasse arvestatakse kalendriaasta jooksul lõpetanud, kelle õpitud aastate arv on <= 6. Õpitud aastate arv = eksmatrikuleerimise kuupäev miinus immatrikuleerimise kuupäev (õpitud päevade arv) jagatud 365, mis ümardatakse kümnendikeni ja võrreldakse 6-ga.

Eksternid ei ole nominaalajaga lõpetajad.

Ametlik tööstusdoktorantide arvestus algas immatrikuleerimisest alates 1.09.2022.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Esmasel jaotusel lähtutakse ETIS-es registreeritud valdkondadest. Tehnikaalade määramisel lähtume teaduse Frascati jaotusest. Tenuurikoha taotlemisel esitatakse info Frascati, ülikooli fookusvaldkondade ja õppekavagrupi kohta. Esitatud andmete õigsust kontrollib õppekomisjon ja teaduskomisjon. Tehnikaalade tenuuriprofessoriteks loeme Frascati klassifikaatoriga 2. Tehnika ja tehnoloogia (alamvaldkonnad 2.1–2.11) ja 1.2 Arvutiteadus ja informaatika.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute osakaal: Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest. Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg +2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Nominaalajaga +1 aasta/+2 aastat lõpetamine: õpitud aeg = lõpetamise kuupäev – õppima asumise kuupäev. Vastuvõetute arvud on 10.11 seisuga (riikliku statistika fikseerimise kuupäev): 1. lisamõõdik: õppeaastas (perioodil 1.10–30.09) ülikooli lõpetanute arv, sh eksternid); 2. lisamõõdik: eraldi välja toodud tehnikaaladel ja osakaal Eesti kõrghariduses. Eesti kõrgkoolide vahelise ühisõppekava lõpetajad arvestatakse juhtiva kooli juurde. Tehnikaalad: õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Andmeallikas: haridussilm.ee.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Õppeaasta jooksul TalTechi I ja II astmele sisseastunud üliõpilaste osakaal Eesti kõrgharidusse samal perioodil I ja II astmele sisseastunutest ning alajaotusena sama näitaja ka tehnikaalade kohta. Tehnikaaladeks loeme õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Õppeaastas sisseastujana käsitletakse üliõpilast, kes immatrikuleeriti vahemikus 11.11–10.11 ja kellel oli üliõpilase staatus ka immatrikuleerimisele vahetult järgneval 10. novembril. Eesti kõrgkoolide vahelistele ühisõppekavadele vastuvõetud on arvestatud ainult juhtiva poole juurde. Andmeallikas: haridussilm.ee.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Põhimõõdik: VPÕ tunnusega õppeainet sisaldava õppekava lõpetanud üliõpilaste osakaal kõikidest lõpetanutest õppeaasta lõpu seisuga. Vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on VPÕ märgisega kohustuslik õppeaine, osakaal kõikidest vastuvõtuks avatud õppekavadest. Vastuvõtuks avatud õppekavade, milles on probleem- ja projektõppe (PPÕ) märgisega kohustuslik(ud) õppeaine(d) sh valikained, osakaal kõikidest vastuvõtuks avatud õppekavadest. 2026/27. õppekavade sisehindamise käigus kaardistatavad programmijuhid oma õppekavades õppeained, mis vastavad PPÕ nõuetele ning hindavad õppekava ülesehitust ja vajalikku valmisolekut kohutusliku VPÕ aine integreerimiseks. Baastaseme andmed selguvad 2026/27. õa lõpus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

Näitaja andmed on kaheaastase viitega, see tähendab näiteks, et 2022. aasta kevadel avaldatud andmed käivad 2020. aasta kohta. Näitaja arvutamise aluseks võetakse nende õppekavade lõpetajad, millele on praegu avatud vastuvõtt. Kuna õppekavasid arendatakse ja muudetakse, siis on kokku lepitud, et vajadusel vaadatakse teatud õppekavade puhul nende eelkäijaid, kui kõige uuema õppekava infot ei ole veel palgasaajate hulgas. Alates 2021. aastast võetakse viimase 10 aasta lõpetanute keskmine sissetulek, seega 2019. aasta andmed saadi 2009–2018 lõpetajate kohta. Varasemalt vaadati andmeid alates 2005. a lõpetajate kohta vastaval kalendriaastal (nt 2018. a on arvesse võetud perioodil 2005– 2017 lõpetanute keskmine sissetulek). Näitaja on leitud aastase sissetuleku summa jagamisel kuude arvuga, mil seda sissetulekut on saadud, ja antud tulemus on jagatud keskmise palgaga.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine

TalTechi hargettevõtete arvestust peab ettevõtlusosakond vastavalt seotud organisatsioonides osalemise eeskirjas toodud definitsioonile. Sõlmitud litsentsilepingute kohta peab arvestust ettevõtlusosakond intellektuaalse omandi objektide kaupa. Edukalt lõppenud suuremahuliste (vähemalt 50 000 eurot) ning oluliste lepingute ja projektide kohta peab arvestust ettevõtlusosakond. Loendisse kantakse lepingud ja projektid, mille puhul on toimunud teadmussiire, mis on ettevõtte hinnangul lõppenud edukalt ning mille tulu on laekunud. Arvestuses märgitakse eraldi need, mille puhul on toimunud laiem kommunikatsioon (2025. a oli kokku lepingute ja projektide arv 22, millest laiem kommunikatsioon toimus 3 puhul).

Põhimõõdik = 1. + 2. + 3. alajaotus.

• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajate ja võtmenäitajate sihtväärtuste kinnitamine