Integreeritud õppe õppekavade osakaal, kus vähemalt 60% kontakttundidest antakse doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemiliste töötajate poolt

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli magistriõppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 75% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade arvuga.

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 50% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade arvuga.

Metoodika

Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse I ja II astme õppekavadele, mis olid vastaval õppeaastal vastuvõtuks avatud. Doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse õppekava rühmadele tunniplaani andmetel õppeaasta jooksul õpetatud kontakttundidest ja vahemikus 1. juuli kuni 30. juuni õppekaval lõpetanud üliõpilaste ja eksternide lõputööde juhendamistest. Täpsem kirjeldus kontakttundide ja juhendamiste andmetest doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmisest on toodud allpool.

Doktorikraadi omavaks õppejõuks loetakse isik, kellel on doktorikraad (info personaliosakonnast) või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Võrdsustatud kvalifikatsiooniga õppejõuks loetakse järgmised isikud:
• 8. taseme kutse omanikud (info Kutseregistrist)
• magistrikraadi ja piiramatu kogumahutavusega või võimsusega laeva kapteni või vanemmehaaniku töödiplomi omanikud (info Eesti Mereakadeemiast)
• kunstialade professorid, kellel pole ametisse nimetamisel doktorikraad nõutud (info ÕIS-ist)
• tippspetsialistid, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 10 aastat töökogemust tippspetsialistina ning vähemalt 5 aastat õpetamiskogemust kõrgkoolis (info infotehnoloogia ja majandusteaduskonnast)

Õpetavad isikud (peamiselt majavälised lõputööde kaasjuhendajad), kelle kvalifikatsiooni kohta info puudub, loetakse doktorikraadi mitteomavateks õppejõududeks.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks kontakttundidest

Vaadeldava õppeaasta sügis- ja kevadsemestri tunniplaanist võetakse kõikide I ja II astme päeva- ja sessioonõppe rühmade A ja Y registri ained, milles deklareerinute arv on suurem kui null. Instituut (koormused) töökohalt ÕIS-ist võetakse kokku nendes ainetes õppejõudude poolt vaadeldava õppekava ja õppevormi rühmadele tehtud kontakttunnid aineosade kaupa (aineosad: loeng, praktikum, harjutus, loeng+harjutus jne) ning leitakse kui suure protsendi aineosa tundidest moodustavad doktorikraadiga isikute poolt õpetatud tunnid ja korrutatakse see vaadeldava aineosa osakaaluga kogu aine kontakttundidest ainekava järgi. Erinevate aineosade doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja aineosa osakaalu korrutised liidetakse kokku ja saadakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal aines.

Nende ainete korral, milles on aineosi omavahel kombineeritud selliselt, et pole võimalik täpselt tuvastada, millised tunniplaanis olevad tunnid millisele ainekaval olevale aineosale vastavad või ei ole tunniplaanis kõiki aineosasid, mis on ainekaval, leitakse doktorikraadiga õppejõudude osakaal ilma erinevaid aineosi eristamata ehk liidetakse kokku kõik aines õppejõudude poolt tehtud tunnid ja leitakse sellest doktorikraadiga õppejõudude poolt antud tundide osakaal.

Kuna aine päeva- ja sessioonõppe tundide arvud ja aineosade osakaalud võivad olla erinevad, siis nende õppekavade puhul, millele tehakse vaadeldavaks õppeaastaks nii päeva- kui sessioonõppe tunniplaan, leitakse doktoriõppega õppejõudude kontakttundide osakaal kummalegi õppevormile eraldi ja seejärel liidetakse need kokku õppekava doktorikraadiga õppejõudude kontakttundide osakaalu saamiseks selliselt, et arvestatakse, kui suur on kummagi õppevormi üliõpilaste osakaal õppekaval vaadeldava õppeaasta 10.11 seisuga.

Et ained oleksid omavahel ja lõputöödega paremini võrreldavad, siis arvestatakse igale ainele ühe õppekava raames kontakttundide arv lähtuvalt aine EAP-de arvust (1 EAP = 32/3 kontakttundi, see on üldjuhul maksimaalne kontakttundide arv, tulenevalt kontaktõppe eeskirjast). Aine EAP-de järgi arvestatud kontakttundidest loetakse doktorikraadiga isiku poolt antuks samasugune osakaal tunde nagu moodustas doktorikraadiga õppejõu poolt antud tegelike kontakttundide arv aine tegelikest kontakttundidest vaadeldava õppekava rühmadele.

Metoodika õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaalu leidmiseks lõputööde juhendamistest

Vaadeldakse õppekaval positiivsele tulemusele kaitstud lõputööde juhendamisi, mille kaitsmiskuupäev jääb vahemikku 1. juuli kuni 30. juuni. Andmed võetakse ÕIS-ist lõputöö kaitsmisprotokollist. Ühe lõputöö juhendamise töömahuna arvestatakse töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömahtu. Kui ühel lõputööl on kaks juhendajat, siis jagatakse lõputöö juhendamise töömaht mõlema juhendaja vahel võrdselt. Selleks, et õppekavad oleksid omavahel paremini võrreldavad, et vähendada lõpetajate arvust tulenevat mõju ja et lõputööde juhendamine oleks analoogne ainete õpetamisega, tehakse järgmised lihtsustused: Iga õppekava jaoks leitakse kõikide sellel õppekaval juhendanud doktorikraadiga isikute koormuste summa ja ilma doktorikraadita juhendanud isikute koormuste summa. Leitakse, kui suure osakaalu lõputööde juhendamise koormusest õppekaval teevad doktorikraadiga õppejõud ja kui suure osakaalu ilma doktorikraadita isikud. Õppekava lõputöö EAP-de arvust tuletatakse tundide arv analoogselt nagu ainetele (1 EAP = 32/3 tundi) ning sellest tundide arvust leotakse doktorikraadiga isikute poolt juhendatus samasugune osakaal tunde nagu oli doktorikraadiga isikute juhendamiskoormus kogu õppekava juhendamiskoormusest.

Õppekava doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Õppekaval doktorikraadiga õpetanute osakaalu saamiseks liidetakse kokku doktorikraadiga isikute poolt õpetatud kontkattunnid ja lõputööde juhendamised ning võrreldakse seda doktorikraadiga ja ilma doktorikraadita isikute poolt tehtud õppemahuga.

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Ülikooli integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud integreeritud õppe õppekavade arvuga.

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal

Teaduskonna integreeritud õppe õppekavade doktorikraadiga õppejõudude osakaal leitakse jagades vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna magistriõppekavade, milles doktorikraadiga õppejõudude osakaal on vähemalt 60% kõikide vaadeldaval õppeaastal vastuvõtuks avatud teaduskonna integreeritud õppe õppekavade arvuga.