1. Üldsätted

1.1. Regulatsiooni ülesanne

1.1.1. EMERA vormiriietuse korraga (edaspidi kord) kehtestatakse EMERA meresõiduohutuse seadusega reguleeritavate õppekavade üliõpilaste ja EMERA töötajate vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide kirjeldused, kandmise nõuded ja minimaalsed kandmisajad, hankimise, väljastamise ja arvestuse kord.

1.2. Regulatsiooni ulatus

1.2.1. Regulatsiooniga sätestatakse vormiriietuse nõuded:
1.2.1.1. meresõiduohutuse seadusega reguleeritavate õppekavade üliõpilastele (edaspidi üliõpilased);
1.2.1.2. direktorile, direktori asetäitjatele, keskuste juhatajatele, programmijuhtidele, õppejõududele , vahiohvitserile ja turundusspetsialistile kommunikatsioonispetsialistile ja õppekonsultantidele (edaspidi töötajad). [muudetud 16.05.2024, 1-24/136]

1.3. Regulatsiooni alused

1.3.1. Eesti Mereakadeemia põhimäärus;
1.3.2. Eesti Mereakadeemia merehariduskeskuse tegevuse alused; [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]
1.3.3. Eesti Mereakadeemia meresõiduohutuse seadusega reguleeritavate õppekavade üliõpilaste kodukord;
1.3.4. Majandus- ja taristuministri määrus „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“.

1.4. Mõisted ja lühendid

1.4.1. EMERA – Eesti Mereakadeemia
1.4.2. ülikool – Tallinna Tehnikaülikool

2. Vormiriietuse esemete kirjeldus

2.1. Päevasärk

2.1.1. Meeste päevasärk on valgest riidest pikkade või lühikeste varrukatega sirgelõikeline või taljes. Naiste päevasärk on valgest riidest pikkade või lühikeste varrukatega taljesse töödeldud. Särgil on kannaga nurkkrae ja pagunialused. Esihõlmadel on klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, peale õmmeldud rinnataskud. Päevasärgil kantakse paguneid ja nimesilti.

2.2. Viigipüksid

2.2.1. Viigipüksid on sirgelõikelised kääniseta ja musta värvi. Viigipükstel on kaldsuunalised küljetaskud.

2.3. Seelik

2.3.1. Seelik on musta värvi ja sirgelõikeline. Selja keskõmbluses on kaetud tõmblukuga kinnis ja kaetud lõhik. Lõhiku pikkus ei ületa 1/3 seeliku kogupikkusest. Seelik ulatub põlvedeni.

2.4. Kampsun

2.4.1. Kampsun on kootud tumesinisest lõngast. Kampsun on soonikkoes ja madala kolmnurkse kaelusega. Kampsunile on õmmeldud samavärvilisest riidest rinnatasku, pagunialused, õla- ja varrukatükid, mille õmblused on kahelt realt tepitud. Pagunialus ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis. Kampsunit kantakse viigipükste või seeliku peal. Kampsuni varrukaid ei keerata üles ja päevasärgi mansette ei keerata kampsuni varrukate peale. Kampsunil kantakse paguneid, EMERA embleemi ja nimesilti.

2.5. Meeste paraadülikonna pintsak

2.5.1. Meeste paraadülikonna pintsak on mustast riidest, taljesse töödeldud siluetiga ja teravnurkse reväärkraega. Pintsak on kaherealine ja kaheksa suure vorminööbiga. Pintsakul on ees kaks sissetöödeldud klapptaskut ja rinnal liisttasku. Pintsak on ilma lõhikuta või lõhikuga taga keskel. Pintsaku varruka välisküljel on kaks väikest vorminööpi ja eralduspaelad vastavalt ametikohale ning nende kohal EMERA varrukaembleem. Pintsakul kantakse nimesilti. Pintsakut kantakse kinninööbitult.

2.6. Naiste kostüümijakk

2.6.1. Naiste kostüümijakk on mustast riidest, taljesse töödeldud siluetiga ja pika teravnurkse reväärkraega. Kostüümijakk on kaherealine ning kuue suure vorminööbiga. Rinnal on sissetöödeldud liisttasku, all klapptaskud. Kostüümijaki varruka välisküljel on kaks väikest vorminööpi ja eralduspaelad vastavalt ametikohale ning nende kohal EMERA varrukaembleem. Kostüümijakil kantakse nimesilti. Kostüümijakki kantakse kinninööbitult.

2.7. Lips

2.7.1. Lips on pikk klassikaline lips, mille suurim laius on 80-90 mm. Lips on mustast kangast ja tugevdatud sisevoodriga. Lips on alt laienev, mõlemad otsad on täisnurksed. Lips on seotud korrektse sõlmega. Lips ulatub püksirihma pandlani või seeliku värvlini. Lipsuga on lubatud kanda lipsunõela.

3. Vormiriietuse eraldusmärkide kirjeldus

3.1. Eralduspaelad

3.1.1. Eralduspael on kulla värvi metallikpael, mis õmmeldakse pagunile ning meeste paraadülikonna pintsaku ja naiste kostüümijaki mõlemale varrukale.
3.1.2. Eralduspaelte laius töötajate pagunil, paraadülikonna pintsaku ja naiste kostüümijaki varrukal:
3.1.2.1. lai eralduspael – 30 mm;
3.1.2.2. kitsas eralduspael – 15 mm.
3.1.3. Eralduspaelte laius üliõpilaste pagunil (lisad 1-16);
3.1.3.1. lai eralduspael – 12 mm;
3.1.3.2. kitsas eralduspael – 6 mm.
3.1.4. Eralduspaelte vaheline kaugus meeste paraadülikonna pintsaku ja naiste kostüümijaki varrukal on 5 mm. Eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest on 90 mm.

3.2. Eralduspaelte arv töötajate pagunil, paraadülikonna pintsaku ja naiste kostüümijaki varrukal:

3.2.1. turundusspetsialist, kommunikatsioonispetsialist ja õppekonsultandid – üks kitsas pael (lisa 17) [muudetud 16.05.2024, 1-24/136];
3.2.2. [kehtetu – jõustunud 22.09.2022];
3.2.3. lektor, vahiohvitser – kolm kitsast paela (lisa 19);
3.2.4. vanemlektor – neli kitsast paela (lisa 20);
3.2.5. programmijuht, keskuse juhataja – üks lai pael (lisa 21) [muudetud 22.09.2022, 1-24/267];
3.2.6. direktori asetäitja – üks lai pael, selle kohal üks kitsas pael (lisa 22) [muudetud 22.09.2022, 1-24/267];
3.2.7. direktor – üks lai pael, selle kohal kaks kitsast paela (lisa 23).

3.3. Pagunid

3.3.1. Pagunid on mustast riidest. Pagunite pikkus on üldjuhul 100 mm ja laius 50 mm (erandid lisades 26 ja 27). [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]
3.3.2. Üliõpilaste pagunil on üliõpilase õppeaastale vastav arv laiasid eralduspaelu ja paguni ülaosas erialatunnus. Rühmavanema pagunil on lisaks õppeaastale vastavate laiade eralduspaelte kohal kitsas eralduspael. Eralduspaelte vaheline kaugus pagunil ja alumise eralduspaela kaugus paguni alumisest servast on 3 mm. Üliõpilased kannavad pagunit ainult vasakul õlal.
3.3.3. Töötajate pagunil on töötaja ametikohale vastav arv eralduspaelu. Eralduspaelte vaheline kaugus pagunil ja alumise eralduspaela kaugus paguni alumisest servast on 5 mm. Töötajad kannavad paguneid mõlemal õlal.

3.4. Üliõpilase erialatunnus

3.4.1. Üliõpilase erialatunnus on tikitud masintikandis kuldse metallikniidiga ja see paikneb eralduspaelte kohal oleva paguniosa keskel.
3.4.2. Laevajuhtimise õppekaval õppiva üliõpilase erialatunnusel on kujutatud rooliratast, mis toetub ankrusäärele ja käppadele.
3.4.3. Laevamehaanika õppekaval õppiva üliõpilase erialatunnusel on kujutatud kolme labaga sõukruvi.

3.5. EMERA embleem (lisa 31)

3.5.1. EMERA embleemil on kujutatud kahte ristatud admiraliteediankrut, millel on kilp kolme vertikaalselt üksteise kohal sammuva otsavaatava lõviga. Embleem on ringikujuline ja seda piiritleb läbiva suurtähega kirjutatud ringjoone kujuline tekst. Ülemisele poolele on tikitud TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ja alumisele poolele EESTI MEREAKADEEMIA.
3.5.2. Embleem on tikitud masintikandis kuldse metallikniidiga. Embleemi kilbil olevad lõvid on tikitud sinise niidiga.
3.5.3. Embleemi läbimõõt on 70 mm ja see on teostatud sõõrikujulisele mustale kangale.
3.5.4. Embleem õmmeldakse kampsuni rinnataskule, paigutatuna tasku sisemiste tikkeridade ja taskuklapi alumise serva poolt moodustatud osa keskele.

3.6. EMERA varrukaembleem (lisa 32)

3.6.1. EMERA varrukaembleemil on kujutatud kahte ristatud admiraliteediankrut, millel on kilp kolme vertikaalselt üksteise kohal sammuva otsavaatava lõviga.
3.6.2. Embleem on tikitud masintikandis kuldse metallikniidiga. Tikandi laius on 38 mm ja kõrgus 35 mm ning see on teostatud sõõrikujulisele mustale kangale, mille läbimõõt on 50 mm.
3.6.3. Embleem õmmeldakse meeste paraadülikonna pintsaku ja naiste kostüümijaki eralduspaelte kohale, 30 mm kaugusele ülemisest eralduspaelast.

3.7. Nimesilt

3.7.1. Nimesilt on plastikust. Nimesildi pikkus on 85 mm ja laius 25 mm. Nimesilt on musta värvi, 0,5 mm laiuse valge servaga. Nimesildil on valge tekstina üliõpilase või töötaja ees- ja perekonnanimi, vajadusel võib kasutada eesnime esitähte ja perekonnanime [muudetud 16.05.2024, 1-24/136].
3.7.2. Kampsunil kantakse nimesilti rinnatasku klapi kohal nimesildialusel, paigutatuna paremale.
3.7.3. Päevasärgil kantakse nimesilti parema rinnatasku kohal, nimesildi alumine serv vastu rinnatasku ülemist serva.
3.7.4. Meeste paraadülikonna pintsakul ja naiste kostüümijakil kantakse nimesilti parema hõlma keskel.

3.8. Vorminööbid

3.8.1. Vorminööp on kullavärviline läikiv metallnööp, mis on pealtvaates ümmargune ja profiilis kumer. Väikese vorminööbi läbimõõt on 14-15 mm ning suure vorminööbi läbimõõt on 22-23 mm.
3.8.2. Vorminööbi keskel on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankrut selle ümber põimitud trossiga. Vorminööbi välisserv on ääristatud kumera kõrgema kandiga, millel on taimkiudtrossi kujutis.

4. Au- ja teenetemärkide ning muu sümboolika kandmine vormil

4.1.1. Au- ja teenetemärkide kandmisel vormil lähtutakse teenetemärkide seadusest, au- ja teenetemärkide põhikirjadest ja statuutidest ning au- ja teenetemärkide kandmise heast tavast.
4.1.2. Üliõpilased võivad vormiriietusel kanda korraga üht rinnamärki. Kampsunil ja päevasärgil kantakse rinnamärki (vasaku) rinnatasku klapi paremas servas.
4.1.3. Meelsust väljendava sümboolika kandmine vormiriietusel on rangelt keelatud.

5. Üliõpilaste vormiriietus ja eraldusmärgid

5.1. Üliõpilaste vormiriietuse esemed on:

5.1.1. päevasärk;
5.1.2. viigipüksid;
5.1.3. seelik;
5.1.4. kampsun;
5.1.5. lips.

5.2. Üliõpilaste vormiriietuse liigid on:

5.2.1. meeste igapäeva-vormiriietus;
5.2.2. naiste igapäeva-vormiriietus.

5.3. Meeste igapäeva-vormiriietuse kandmine

5.3.1. Meeste igapäeva-vormiriietust võib kanda kolmel viisil:
5.3.1.1. päevasärk, viigipüksid, kampsun ja lips;
5.3.1.2. pikkade varrukatega päevasärk, viigipüksid ja lips;
5.3.1.3. lühikeste varrukatega päevasärk, viigipüksid ja lips. Lühikeste varrukatega päevasärki võib kanda ka ilma lipsuta, ülemine kraenööp lahti.

5.3.2. Meeste igapäeva-vormiriietuse juurde kantakse tumedaid kingi, tumedaid säärega sokke ja tumedat püksirihma. [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]

5.4. Naiste igapäeva-vormiriietuse kandmine

5.4.1. Naiste igapäeva-vormiriietust võib kanda kolmel viisil:
5.4.1.1. päevasärk, viigipüksid või seelik, kampsun ja lips;
5.4.1.2. pikkade varrukatega päevasärk, viigipüksid või seelik ja lips;
5.4.1.3. lühikeste varrukatega päevasärk, viigipüksid või seelik ja lips. Lühikeste varrukatega päevasärki võib kanda ka lipsuta, ülemine kraenööp lahti.

5.4.2. Naiste igapäeva-vormiriietuse juurde kantakse tumedaid kaunistuseta madala kontsaga kingi. Seelikuga kantakse mustrita ja kaunistusteta ihu- või musta värvi sukkpükse. [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]

5.5. Peakatted

5.5.1. Üliõpilase vormiriietusega võib kanda majandus- ja taristuministri määruse „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“ §-s 8 kirjeldatud peakatteid koos sama määruse §-i 13 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud mütsimärgiga.

5.6. Vormiriietusel kantavad eraldusmärgid on:

5.6.1. eralduspaelad;
5.6.2. pagun;
5.6.3. üliõpilase erialatunnus;
5.6.4. EMERA embleem;
5.6.5. nimesilt.

6. Üliõpilastele väljastatavate vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide kogused ning minimaalsed kandmisajad

7. Töötajate vormiriietus ja eraldusmärgid

7.1. Meresõidudiplomit omava töötaja vormiriietus ja eraldusmärgid

7.1.1. Meresõidudiplomit omav töötaja võib kanda vormiriietust ja eraldusmärke (lisad 24-30 ja 33) ka vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“. Korraga tuleb lähtuda ühest õigusaktist või regulatsioonist.

7.2. Töötajate vormiriietuse esemed on:

7.2.1. päevasärk;
7.2.2. viigipüksid;
7.2.3. seelik;
7.2.4. kampsun;
7.2.5. lips;
7.2.6. meeste paraadülikonna pintsak;
7.2.7. naiste kostüümijakk.

7.3. Töötajate vormiriietuse liigid on:

7.3.1. meeste paraadülikond;
7.3.2. naiste kostüüm;
7.3.3. meeste igapäeva-vormiriietus;
7.3.4. naiste igapäeva-vormiriietus.

7.4. Meeste paraadülikonna kandmine

7.4.1. Meeste paraadülikonnana kantakse päevasärki, viigipükse, lipsu ja meeste paraadülikonna pintsakut.
7.4.2. Meeste paraadülikonna juurde kantakse tumedaid kingi, tumedaid säärega sokke ja tumedat püksirihma.

7.5. Naiste kostüümi kandmine

7.5.1. Naiste kostüümina kantakse päevasärki, viigipükse või seelikut, lipsu ja naiste kostüümijakki.
7.5.2. Naiste kostüümi juurde kantakse tumedaid kaunistuseta madala kontsaga kingi. Seelikuga kantakse mustrita ja kaunistusteta ihuvärvi sukkpükse.

7.6. Meeste igapäeva-vormiriietuse kandmine

7.6.1. Meeste igapäeva-vormiriietust võib kanda kolmel viisil:
7.6.1.1. päevasärk, viigipüksid, kampsun ja lips;
7.6.1.2. pikkade varrukatega päevasärk, viigipüksid ja lips;
7.6.1.3. lühikeste varrukatega päevasärk, viigipüksid ja lips. Lühikeste varrukatega päevasärki võib kanda ka ilma lipsuta, ülemine kraenööp lahti.
7.6.2. Meeste igapäeva-vormiriietuse juurde kantakse tumedaid kingi, tumedaid säärega sokke ja tumedat püksirihma.

7.7. Naiste igapäeva-vormiriietuse kandmine

7.7.1. Naiste igapäeva-vormiriietust võib kanda kolmel viisil:
7.7.1.1. päevasärk, viigipüksid või seelik, kampsun ja lips
7.7.1.2. pikkade varrukatega päevasärk, viigipüksid või seelik ja lips;
7.7.1.3. lühikeste varrukatega päevasärk, viigipüksid või seelik ja lips. Lühikeste varrukatega päevasärki võib kanda ka lipsuta, ülemine kraenööp lahti.
7.7.2. Naiste igapäeva-vormiriietuse juurde kantakse tumedaid kaunistuseta madala kontsaga kingi. Seelikuga kantakse mustrita ja kaunistusteta ihuvärvi sukkpükse.

7.8. Töötajate vormiriietusel kantavad eraldusmärgid on:

7.8.1. eralduspaelad;
7.8.2. pagunid;
7.8.3. EMERA embleem;
7.8.4. EMERA varrukaembleem;
7.8.5. vorminööbid;
7.8.6. nimesilt.

8. Töötajatele väljastatavate vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide kogused ning minimaalsed kandmisajad

9. Vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide hankimine, väljastamine ja arvestus

9.1. Vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide hankimiseks korraldatakse riigihange.
9.2. Vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide väljastamisel märgitakse vastavale arvestuskaardile väljastatud eseme nimetus ja kogus, väljastamise kuupäev ning eseme vastu võtnud üliõpilase või töötaja allkiri. [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]
9.3. Vormiriietuse esemed ja eraldusmärgid väljastatakse üliõpilastele ja töötajatele isiklikult allkirja vastu.
9.4. Üliõpilased esitavad vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide kättesaamiseks pildiga isikut tõendava dokumendi.
9.5. Vormiriietuse esemed ja eraldusmärgid väljastatakse üliõpilastele ja töötajatele kandmiseks minimaalseks kandmisajaks. Kandmisaja möödumisel väljastatakse uus ese.
9.5.1. Enne minimaalse kandmisaja lõppu kandmiskõlbmatuks muutunud vormiriietuse eseme asendamiseks uuega tuleb vahiohvitserile esitada kirjalik avaldus, milles on ära toodud riietuseseme kandmiskõlbmatuks muutumise põhjus (Vorm V2/5.1).
9.6. Esimese õppeaasta üliõpilasele väljastatavasse vormiriietuse komplekti kuuluvad: viigipüksid või seelik, kampsun, lühikeste ja pikkade varrukatega päevasärk, lips, eraldusmärkidega pagun, EMERA embleem ja nimesilt.
9.6.1. Iga õppeaasta alguses väljastatakse üliõpilasele uus pagun (lisad 1-16) õppeaastale vastavate eraldusmärkidega.
9.6.2. Õppekava täies mahus läbinud üliõpilasele väljastatakse enne lõpuaktust laeva juhtkonna liikme ametikohale vastavad pagunid (lisad 24, 25, 28), lähtuvalt läbitud õppekavast.
9.7. Töötajale väljastatavasse vormiriietuse komplekti kuuluvad: viigipüksid või seelik, kampsun, lühikeste ja pikkade varrukatega päevasärk, lips, eraldusmärkidega pagunid, EMERA embleem, nimesilt, eraldusmärkidega meeste paraadülikond, eraldusmärkidega naiste kostüüm.
9.8. Vormiriietuse esemed ja eraldusmärgid väljastatakse:
9.8.1. esimese õppeaasta üliõpilastele hiljemalt 1. märtsil;
9.8.2. teise, kolmanda ja neljanda õppeaasta üliõpilastele hiljemalt 1. novembril.

10. Täitjad ja vastutajad

10.1. Vahiohvitser tutvustab korda üliõpilastele ning vahetud juhid töötajatele, kes kinnitavad seda allkirjaga arvestuskaardil. [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]
10.2. Üliõpilased ja töötajad vastutavad neile väljastatud vormiriietuse ja eraldusmärkide säilimise, korrektse väljanägemise ning nõuetekohase kandmise eest vastavalt korrale.
10.3. Vahiohvitser vastutab vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide hoidmise, väljastamise, tagasivõtmise ning sellega seonduva dokumentatsiooni pidamise eest.
10.4. Vahiohvitser vastutab vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide riigihankeks ning regulaarseteks tellimusteks vajalike andmete (esemed, kogused, suurused jms) kogumise (sh üliõpilastelt vormiriietuse mõõtude võtmise korraldamise) ja vastava info büroojuhile edastamise eest.
10.5. Büroojuht vastutab vormiriietuse esemete ja eraldusmärkide riigihanke ettevalmistamiseks vajalike andmete edastamise eest ülikooli hangete talitusele ning riigihanke alusel regulaarsete tellimuste esitamisega seotud dokumentatsiooni pidamise eest.
10.6. Töötaja vormiriietuse tellimuse koos esemete loetelu ja kogustega ning viidetega tellitavate eraldusmärkide lisadele edastab büroojuhile töötaja vahetu juht. [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]
10.7. Töötajal on kohustus kanda talle väljastatud vormiriietust vähemalt EMERA korraldatavatel pidulikel üritustel (õppeaasta avarivistus, esmakursuslaste tseremoonia, EMERA aastapäev, vormitseremoonia, aktused jt). [muudetud 22.09.2022, 1-24/267]