1. Üldsätted

1.1. Käesoleva eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) finantseeskirja punktides 10.4.2, 10.5.2, 10.6.2, 10.10 ja 10.19  nimetatud fondide ja lisaks finantseeskirjas nimetamata arendusfond (mis koosneb tenuurifondist ja teadusaparatuurifondist) ülikoolisisese haldamise ja kasutamise tingimused ja kord. Fondide iga-aastased rahalised mahud otsustatakse vastavalt finantseeskirjale ülikooli eelarve koostamise käigus.

1.2. Eeskirja eesmärk on tagada ülikoolisisese rahastamise läbipaistvus ja õigusselgus. Selleks sätestatakse kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumid ning tagatakse rahastamise seos ülikooli arengukava 2026 – 2035 rakendamisega; avalikustatakse asjakohased otsused ja tulemused ning tagatakse mõistlikus ulatuses mõõdetavus ja seire.

1.3. Kõik eeskirjas reguleeritud fondidest rahastatavad projektid peavad järgima kokkulepitud kvaliteedi- ja projektijuhtimise põhimõtteid ning “Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteedikontseptsiooni“.

1.4. Fondide rahastamise põhimõtted ja fondist taotlemise reeglid avaldatakse ülikool siseveebis.

2. Grandifond

2.1. Grandifondi eesmärk on maandada konkurentsipõhise teadusrahastuse taotlemisega seotud riske, parandada teadustöö jätkusuutlikkust, säilitada uurimisrühma teaduspotentsiaali ja võimaldada teadlasel keskenduda suurema rolli ja mõjuga rahvusvaheliste projektide taotlemisele. Grandifondi kaudu toetatakse ka teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist, sealhulgas intellektuaalomandi arendamist ja selle kommertsialiseerimise ettevalmistamist. [jõustunud 03.02.2026]

2.2. Grandifondist rahastatakse järgmisi grante:
2.2.1. Tegevussuund 1 grandid – rahvusvaheliste konkurentsipõhiste rahastusprogrammide taotluste alusel.
2.2.2. Tegevussuund 2 grandid – Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) uurimistoetuste taotluste alusel.
2.2.3. Arendusgrant – ülikooli olemasoleva või tulevase intellektuaalomandi arendamise ja katsetamise ning selle ärilise potentsiaali tutvustamise ja kommertsialiseerimise toetamiseks. [jõustunud 03.02.2026]

2.3. Grandifondi grantidele kvalifitseeruvad ülikooli vastutavad täitjad, kes:
2.3.1. on esitanud konkurentsipõhisesse rahvusvahelisse rahastusprogrammi projektitaotluse, milles ülikool on konsortsiumi koordinaator, ülikoolile taotletav toetus on vähemalt 300 000 eurot ning taotlus ületas rahastusprogrammis sätestatud hindamislävendi ja muud kvalifitseerumiseks vajalikud kvaliteeditingimused, kuid sai eelarveliste piirangute tõttu rahastamata jätmise otsuse (tegevussuund 1).
2.3.2. on esitanud ETAG uurimistoetuse saamiseks projektitaotluse, mis ületas ETAGi meetmes sätestatud hindamislävendi ja muud kvalifitseerumiseks vajalikud kvaliteeditingimused, kuid sai eelarveliste piirangute tõttu rahastamata jätmise otsuse (tegevussuund 2).
2.3.3. kellel on projektitaotluse esitamise ja grandi määramise ajal ülikooliga kehtiv tööleping akadeemilisel ametikohal (koormusega vähemalt 0,8), doktorikraad ning kes ei ole emeriteerunud.

2.4. Grandi määramisele kvalifitseeruvad projektitaotlused, mis on ülikooli infosüsteemis vastavalt ülikooli projektide haldamise eeskirjale õigeaegselt ja korrektselt registreeritud ning mille sisuks on teadus- ja arendustegevus või innovatsioonitegevus.

2.5. Konkurentsipõhiseks rahastuseks ei loeta hankemenetluse raames tehtavaid pakkumusi Eesti või muu riigi riigihankeid reguleerivate õigusaktide mõistes.

2.6. Iga grandifondi grant on 55 000 eurot, millest 10% eraldatakse automaatselt grandisaaja töölepingujärgsele struktuuriüksusele.

2.7. Grandifondi maht jaguneb tegevussuund 1 ja tegevussuund 2 grantide vahel üldjuhul võrdselt.

2.8. Kui ETAGi uurimistoetuste tulemuste teatavakstegemise ajaks on ennustatav, et tegevussuund 1 grantidest jääb vahendeid üle, võib need vajadusel kanda üle sama eelarveaasta tegevussuund 2 grantide vahenditeks. Vastava otsuse teeb rektor teadusprorektori ettepanekul.

2.9. Kui tegevussuund 1 grantidele kvalifitseerub eelarveaastal rohkem granditaotlusi, kui grandifondi maht võimaldab määrata, menetletakse eelarve ammendumise tõttu toetuseta jäänud kvalifitseerunud granditaotlusi järgmisel eelarveaastal eelisjärjekorras, arvestusega, et järgmise eelarveaasta grandifondi mahust ei eraldata neile rohkem kui 1/3 vahenditest.

2.10. Ühel vastutaval täitjal on õigus saada kokku kuni kolm grandifondi granti, arvestusega, et iga järgneva grandi määramise aluseks oleva kvalifitseeruva projektitaotluse rahastamata jätmise otsuse kuupäev peab olema vähemalt 24 kuu võrra hilisem kui eelmise sellise otsuse kuupäev. Tegevussuund 2 puhul võib periood olla lühem, kui grandifondi grandi määramise vahele jääb vähemalt üks ETAG uurimistoetuste taotlusvoor.

2.11. Grantide määramine
2.11.1. Tegevussuund 1 grandi määramine
2.11.1.1. Grantide määramist menetleb teadusosakond jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni.
2.11.1.2. Grandi määramise ettepaneku teeb kvalifitseeruva projektitaotluse vastutavale täitjale teadusosakond, lähtudes käesolevast eeskirjast ja rahastusprogrammi hindamistulemuste laekumisest.
2.11.1.3. Grandi määramise otsuse teeb teadusprorektor 14 päeva jooksul, lähtudes määramise ettepaneku tulemustest.
2.11.2. Tegevussuund 2 grandi määramine
2.11.2.1. Grantide määramist arutab teaduskomisjon ETAGi rahastusotsuste teadasaamisele järgneval koosolekul, tingimusel, et rahastusotsuste teadasaamise ja koosoleku vahele jääb vähemalt kaks nädalat. Kui rahastusotsuste teadasaamisest järgmise teaduskomisjoni koosolekuni jääb vähem kui kaks nädalat, arutatakse grantide määramist ülejärgmisel koosolekul.
2.11.2.2. Teaduskomisjon menetleb ja teeb ettepaneku teadusprorektorile grandi andmise kohta kõigi tegevussuund 2 grantide osas korraga selleks ettenähtud vahendite piires.
2.11.2.3. Kui grandile kvalifitseeruvaid projektitaotlusi on rohkem kui tegevussuunaks eraldatud vahendeid, esitab iga teaduskonna teadusprodekaan oma teaduskonna võimalike grandisaajate prioriteetsuse nimekirja koos põhjendatud arvamusega, mis on kooskõlastatud instituutidega.
2.11.2.4. Grantide jaotuse otsuse tegemisel arvestab teadusprorektor  valdkondlikku ja struktuuriüksuste vahelist mitmekesisust.
2.11.3. Rahandusosakond avab teadusosakonna algatusel grandisaajale finantsallika, kannab sinna grandi vahendid ning määrab finantsallika käsutajaks grandisaaja.

2.12. Aruandlus ja kasutamine
2.12.1. Grandifondi grante võib kasutada tegevusteks, mis toetavad uute konkurentsipõhiste projektitaotluste esitamist.
2.12.2. Grandisaaja esitab 24 kuu möödumisel grandi määramisest vabas vormis tegevusaruande.
2.12.3. Teadusosakond seirab grandifondi kasutamist ja meetme mõju.

2.13. Tagasinõue ja erisätted
2.13.1. Sihipäratu kasutamise või teaduseetika normide ja hea teaduse tava rikkumise korral võib teadusprorektor rektori kooskõlastusel nõuda grandisumma osalist või täielikku tagasimaksmist.
2.13.2. Grandisaaja peab ühe kuu jooksul pärast grandi määramist läbima teadusosakonna korraldatud grandinõustamise. Nõustamise sisu ja vormi määrab teadusosakond.
2.13.3. Kui grandisaaja tööleping lõpeb enne ühe aasta möödumist grandi saamisest, hinnatakse vajadust kasutamata jäänud osa tagasi maksta. Hindamise sisu ja vormi määrab teadusosakond.
2.13.4. Grandifondi arvestusperiood on eelarveaasta (1. jaanuar – 31. detsember).
2.13.5. Grandifondi grantide määramine otsustatakse teadusprorektori korraldusega. Grandifondi haldab teadusosakond.

2.14. Üleminekusäte
2.14.1. Kõik 2025. aasta jooksul esitatud ja noorteadlase grandifondi teadusgrandile kvalifitseeruvad taotlused rahastatakse vastavalt vastuste saabumise ajale, samadel tingimustel ja samas mahus, vastavalt reeglitele, mis kehtisid nende väljastamise hetkel.

2.15. Arendusgrant [jõustunud 03.02.2026]
2.15.1. Arendusgrandi eesmärk on rahastada ülikooli olemasoleva või tulevase intellektuaalomandi arendamist ja katsetamist ning ärilise potentsiaali tuvastamist ja kommertsialiseerimist.
2.15.2. Arendusgrandi abil rahastatakse tegevusi ja kulusid, mis on otseselt seotud intellektuaalse omandi põhise kommertsialiseerimisidee arendamisega kõrgema tehnoloogiavalmiduse astmeni (TRL, technology readiness level). Eelkõige võib arendusgrandi abil katta järgmisi kulusid: konsultatsioonid, analüüsid, testimised (sh. Proof of Concept), testimiseks vajalike materjalide soetamine, prototüübi loomiseks või arendamiseks vajalike komponentide soetamine, turundus ja reisikulud.
2.15.2.1. Arendusgrantide fondi vahendeid on lubatud kasutada ASTRA+ tegevuse 3 projektide omafinantseeringu katteks. Selleks peab taotleja esitama ettevõtlusosakonnale vastava ASTRA+ tegevuse 3 projekti rahastamisotsuse. Esitatud otsuse alusel eraldatakse projekti eelarves ette nähtud omafinantseeringu summa, kuid mitte rohkem kui 13 235 eurot, projekti elluviimiseks avatud finantsallikale.

2.15.3. Arendusgrandi toetuse maht on kuni 100 000 eurot.

2.15.4. Taotlemine
2.15.4.1. Arendusgrant määratakse esitatud taotluste alusel. Taotluse võib esitada ülikooli töötaja.
2.15.4.2. Taotlus esitatakse ülikooli teadustöö tulemuste kommertsialiseerimiseks. Taotluses peavad olema välja toodud:
2.15.4.2.1. tehnoloogiline eelis alternatiivide ees;
2.15.4.2.2. tehnoloogia kommertspotentsiaal (turumaht, potentsiaalsed kliendid);
2.15.4.2.3. erinevate potentsiaalsete kommertsialiseerimisvõimaluste analüüs (litsentsileping, hargettevõtte asutamine, ettevõtluskoostöö ja kasu ülikoolile);
2.15.4.2.4. soovitava rahastuse suurus, ajakava ja eesmärk.

2.15.5. Taotluse vormid asuvad ülikooli siseveebis.

2.15.6. Taotluse esitamiseks peab olema asjaomase instituudi direktori või dekaani kooskõlastus.

2.15.7. Hindamine
2.15.7.1. Hinnatakse tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali, kommertsialiseerimisvõimalusi ning soovitud rahastuse suuruse, ajakava ning eesmärgi asjakohasust.
2.15.7.2. Arendusgrandi taotluste sisulise hindamise viib läbi teadusprorektori poolt moodustatud hindamiskomisjon.

2.15.8. Toetuse kasutamine
2.15.8.1. Arendusgrant eraldatakse selleks loodud finantsallikale ühes osas pärast arendusgrandi määramise otsustamist teadusprorektori poolt või makstakse välja vastavalt esitatud arvetele.
2.15.8.2. Rahalised kulutused peavad olema kooskõlas projekti eesmärkide ja esitatud eelarvega.

2.15.9. Arendusgrandi saaja esitab ettevõtlusosakonnale taotluses esitatud ja hindamiskomisjoni poolt kinnitatud ajakava alusel arendusgrandi kasutamise tulemuslikkuse kokkuvõtte.

2.15.10. Arendusgrantidega seotud tegevusi (programmi) koordineerib, taotlejaid nõustab ja taotlusi võtab vastu ettevõtlusosakond.

2.15.11. Teadusprorektor võib enda käesolevas peatükis sätestatud pädevuse delegeerida ettevõtlusprorektorile või ettevõtlusosakonna juhatajale.

3. Õppearendusfond

3.1. Õppearendusfondi eesmärk on toetada õppetegevuse arendamist ning õppevaldkonna arendusprojektide läbiviimist vastavalt ülikooli arengukavale 2026 – 2035.

3.2. Õppearendusfond jaguneb kaheks fondiks:
3.2.1. Arengukava õppevaldkonna projektide fond.
3.2.2. TalTech akadeemia fond.

3.3. Arengukava õppevaldkonna projektide fondi eesmärk on toetada arengukava eesmärkide ja tegevuste elluviimist õppevaldkonnas. Fondi kasutamise otsustab õppeprorektor eelarve alusel.

3.4. TalTech akadeemia fondi eesmärk on soodustada õppevaldkonna arengut ja suurendada selle tulemuslikkust igaks õppeaastaks. Teaduskonna toetuse suuruse määrab õppeprorektor, projekti kestus on kuni 12 kuud. Taotlusvoor toimub kord aastas. Õppeprorektoril on õigus kehtestada taotlusvoorule prioriteetne teema ja leppida teaduskonnaga kokku projekti oodatavates tulemustes.

3.5. TalTech akadeemia fondist rahastuse saamiseks laekunud taotluste sisulise hindamise viib läbi õppeprorektor, kuulates üldjuhul eelnevalt ära õppekomisjoni arvamuse. Hindamisel võetakse arvesse õppetööalast koostööd, taotluses esitatud tegevuste teostatavust ja riske ning võimalikku positiivset mõju, jätkusuutlikkust, tähtaegu ja eelarvet ning taotleja senist õppearendustegevust ja kompetents tegevuste ellu rakendamiseks.

3.6. Taotluse hindamisel võib põhjendatud juhul küsida taotlejalt täiendavaid materjale.

3.7. Hindamata jäetakse taotlused, mis ei vasta fondi eesmärkidele, isegi kui fondis on veel piisavalt rahalisi vahendeid taotluse rahuldamiseks.

3.8. Punktis 3.2.2 nimetatud fondist rahastuse saamiseks laekunud taotluste sisulise hindamise tulemusel ja võttes arvesse õppekomisjoni arvamust, selgitab õppeprorektor välja rahastamisele kuuluvad taotlused ja kinnitab rahastamisotsused korraldusega. Põhjendatud juhtudel on õppeprorektoril õigus toetuse määramisest loobuda või pärast toetuse määramist selle maksmine lõpetada.

3.9. Toetuse saajale luuakse vajadusel eraldi finantsallikas toetuse kasutamiseks.

3.10. Õppeprorektoril on õigus kehtestada toetuste määramisel teaduskondadele piirmäärad kooskõlastades need õppekomisjoniga

3.11. Õppeprorektor võib vahendite olemasolul kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore lihtsustatud kujul.

3.12. Kui õppearendusfondi tekivad rahalised jäägid, otsustab jääkide kasutamise õppeprorektor. Fondist rahastatud projektide edenemist jälgivad õppeprorektori poolt määratud isikud.

3.13. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande õppeprorektori kehtestatud korras. Kui toetuse saaja on teaduskond, allkirjastab aruande dekaan, instituudi direktor või Eesti Mereakadeemia puhul direktor. [jõustunud 03.02.2026]

3.14. Toetuse mittenõuetekohasel kasutamisel võib õppeprorektor rektori kooskõlastusel nõuda toetuse osalist või täielikku tagasimaksmist. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi õppeprorektori korralduse saamisest 30 päeva jooksul. [jõustunud 03.02.2026]

4. Arendusfond (rakendub 2026. aasta jooksul)

4.1. Arendusfond koosneb tenuurifondist ja teadusaparatuurifondist.

4.2. Tenuurifondi eesmärk on:
4.2.1. osaliselt rahastada täidetud tenuurikohti ülikooli kesksetest vahenditest;
4.2.2. suurendada tenuuriprofessorite palgakindlust;
4.2.3. aidata struktuuriüksustel suurendada tenuuriprofessorite arvu;
4.2.4. tõsta teadus- ja ettevõtluskoostöö kvaliteeti, konkurentsivõimet ja mahtu.

4.3. Tenuurifond rakendub tenuuri üle viidud professoritele.

4.4. Toetuse suurus määratakse fondi mahu ja eelneva aasta 31. oktoobri seisuga täidetud tenuurikohtade arvu alusel.

4.5. Toetus eraldatakse üks kord aastas tenuuriprofessori finantsallikale.

4.6. Teadusaparatuurifondi eesmärk on kaasajastada ülikooli teadusaparatuuri põhivarainvesteeringute kaudu, tõsta teadustöö kvaliteeti, konkurentsivõimet ja mahtu, suurendada ettevõtluskoostöö mahtu ning muuta aparatuuri kasutamine ühiskasutuse kaudu efektiivsemaks.

4.7. Teadusaparatuur on käesoleva eeskirja mõistes ülikoolis üksnes põhivarana arvele võetavad seadmed või seadmete kogum, mida kasutatakse teadus- ja arendustöös ning innovatsioonis.

4.8. Projekt on käesoleva eeskirja mõistes piiritletud aja jooksul kindla eesmärgi ja eelarvega aparatuuri ostmine hangete kaudu vastavalt ülikoolis kehtivale hankekorrale.

4.9. Fondi vahendid ei ole ette nähtud tegevus-, püsikulu- ega palgakulude, liikmemaksude, litsentsitasude jmt katteks.

4.10. Fondi vahendid ei ole ette nähtud kasutamiseks riiklike ega ka rahvusvaheliste programmide ja projektide (sh Õiglase Ülemineku Fond, ASTRA+, teadustaristu teekaart jt) raames soetatava teadusaparatuuri omafinantseeringu ja/või käibemaksu katteks.

4.11. Arendusvahendite eeldatav maht ühe projekti kohta on keskselt toetatuna 25 000 kuni 150 000 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub omafinantseering. Suurema mahuga projektid on võimalikud, kui aparatuuri soetamiseks on samaaegselt vähemalt kolme instituudi huvi.

4.12. Projektis kavandatud aparatuuri hankimine tuleb ellu viia ja toetus ära kasutada hiljemalt jooksva eelarveaasta lõpuks.

4.13. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tekib vajadus projekti tähtaega pikendada, esitatakse teadustaristu juhile kirjalik taotlus hiljemalt kaks kuud enne projekti lõpptähtaega. Projekti tähtaja muudatuse kinnitab teadusprorektor.

4.14. Teadusaparatuurifondi taotlemine ja määramine
4.14.1. Taotlusvoor toimub jooksva eelarveaasta esimese kahe kuu jooksul. Taotlusvooru avanemisest ja tähtajast teavitatakse akadeemilisi töötajaid eraldi saadetavas infos ning kõiki töötajaid ülikooli infokirja kaudu.
4.14.2. Taotleja esitab teadusaparatuuri taotluse fondi vormil, instituudi või kolledži juhi digitaalselt allkirjastatuna, välja kuulutatud tähtajaks elektrooniliselt teadustaristu juhile. Ühistaotlus on lubatud üksuste juhtide kooskõlastusel.
4.14.3. Teadustaristu juht kontrollib taotluste tehnilist vastavust. Puudustega taotlus saadetakse taotluses märgitud vastutavale isikule tagasi puuduste kõrvaldamiseks; puuduste kõrvaldamiseks on kolm tööpäeva.
4.14.4. Taotlusi hindab teadusprorektori moodustatud hindamiskomisjon ning koostab rektorile projektide pingerea ja rahastamise ettepaneku. Lõpliku rahastusotsuse teeb rektor hindamiskomisjoni ettepaneku alusel.
4.14.5. Hindamiskriteeriumid on: projekti eesmärk; eelarve realistlikkus ja kuluefektiivsus; mõju teadustöö mahule ja kvaliteedile; mõju doktori- ja magistriõppele; ettevõtluskoostöö mõju; instituutideülene koostöö ja ühiskasutus; kasu saavate instituutide arv.

4.15. Teadusaparatuurifondi kasutamine ja aruandlus
4.15.1. Lõpliku rahastusotsuse alusel avatakse ülikooli teaduse üldfondist eraldatud vahenditele teadusaparatuurifondi finantsallikas, mille käsutaja on teadusprorektor.
4.15.2. Hankelepingu alusel tarnitud aparatuuri eest tasumisel kantakse toetuse osa teadusaparatuurifondi finantsallikalt.
4.15.3. Projektid viiakse ellu kooskõlas ülikooli hankereeglite, raamatupidamise sise-eeskirja ja muude asjaomaste õigusaktidega. Põhjendatud muudatused taotluses kavandatuga võrreldes kooskõlastatakse eelnevalt teadustaristu juhiga.
4.15.4. Hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja vastutav täitja teadustaristu juhile lühiülevaate projekti sisulisest täitmisest koos soetatud aparatuuri loetelu ja kasutatud eelarvega (aruandevorm edastatakse täitjale projekti lõpus).

4.16. Muud sätted
4.16.1. Arendusvahendid, mida ei ole projekti lõpuks kasutatud või mida ei ole kasutatud vastavalt taotlusele, võib teadusprorektori ettepanekul jätta rektori korraldusega teadusaparatuurifondi järgmisel perioodil kasutamiseks.
4.16.2. Kui vastutava täitja tööleping lõpeb enne projektiperioodi lõppu, määrab instituudi direktor uue vastutava täitja ning teavitab sellest teadustaristu juhti vähemalt kaks nädalat enne muutuse jõustumist.

5. Kinnisvarafond

5.1. Kinnisvarafondi eesmärk on tagada ülikoolile kuuluva kinnisvara väärtuse säilimine, arendada selle jätkusuutlikku majandamist ning õppe ja teadustööks vajaliku keskkonna loomist.

5.2. Kinnisvarafondist rahastatakse kinnisvaraga ja selle kasutamisega seotud tegevusi ja parendustöid. Kinnisvarafondist ei rahastata tööjõukulusid ega üksuste tegevuskulusid, välja arvatud eelarvestrateegias fikseeritud suurobjektide projektijuhtimise kulud.

5.3. Kinnisvarafondi kasutamist korraldab kinnisvaraosakond.

5.4. Kinnisvara parendusprojektide ja tööde ettepanekud esitavad struktuuriüksuste juhid ja kinnisvaraosakonna talituste juhid.

5.5. Ettepanekud esitatakse ülikooli tugiportaalis (kinnisvaraosakonna hallatav) või e-posti teel kantslerile ja kinnisvara arendusdirektorile.

5.6. Ettepanekud registreeritakse kinnisvara arendus- ja parendustööde registris, mida haldab kinnisvaraosakond.

5.7. Kinnisvaraosakond määrab tööde prioriteetsuse, lähtudes nende aegkriitilisusest, riskitasemest ja maksumusest, ning kooskõlastab tööde teostamise järjekorra taotluse esitanud üksustega.

5.8. Kinnisvaraosakond planeerib ja eelarvestab tööd ning teavitab üksust eelarve kujunemisest; kokkulepitud ajakava alusel käivitab tööd ja hanked.

5.9. Kantsler teeb rektorile kinnisvarafondist rahastatud tegevustest ülevaate vähemalt kaks korda eelarveaasta jooksul.

6. IT-arendusfond

6.1. IT-arendusfondi eesmärk on ülikooli arengukava eesmärkide raames toetada äriprotsesside digitaliseerimist ning tagada ülikooli kesksete infosüsteemide areng ja ajakohasus. Põhimõtted on ühtne kasutajakogemus, kuluefektiivsus, turvalisus ja ligipääsetavus.

6.2. IT-arendusfondist rahastatakse väliste hankepartnerite arendustöid ja sellega seotud tark- või riistvara soetamist. Fondist ei rahastata üksuste (sh IT-osakonna) tööjõu- ja tegevuskulusid (nt infosüsteemide toimimise tagamine).

6.3. IT-arendusfondist rahastuse taotlemiseks koostavad tugistruktuuriüksustes paiknevad protsessijuhid koos nende juures paiknevate äriprojektijuhtidega arendustellimused ja lähteülesanded nende vastutuses olevatele rakendustele.

6.4. Rahastusele kvalifitseeruvad IT arendustellimused (sh IT väikearendused ja IT arendusprojektid vastavalt „Infotehnoloogia arendustööde eeskirja“ tähenduses), mille kohta on koostatud nõuetekohane lähteülesanne ning mille on kooskõlastanud IT arendusjuht. Nõuded IT arendustellimusele ja lähteülesandele on kirjeldatud „Infotehnoloogia arendustööde eeskirjas“.

6.5. IT arendusjuht koondab arendustellimused ning koos protsessijuhtidega hinnatakse tellimuste prioriteetsust, teostatavust, ajalist raamistiku ja eeldatavaid maksumusi; vajadusel tehakse täpsustusi.

6.6. IT arendusjuht koostab eelarveettepaneku ja esitab selle IT arendustööde juhtrühmale. Juhtrühm esitab eelarve kinnitamiseks kantslerile.

6.7. Eelarve koostatakse eelarveaastaks ning selle täitumist jälgib IT arendustööde juhtrühm vähemalt kaks korda aastas; vajadusel tehakse muudatusettepanekud.

6.8. IT-arendusfondi finantsvahendite kasutamise eest vastutab arendustöö eest vastutav IT projektijuht.

6.9. IT arendustööde tegemist planeerivad äriprojektijuhid koostöös IT projektijuhtide ning IT arendusjuhiga, võttes arvesse juba töös olevaid arendusi ja partnerite võimekust. Prioriteeti, plaani ja eelarvet saab muuta kooskõlastades muudatused IT arendusjuhi ja IT-osakonna juhatajaga.

6.10. IT arendustellimuste ja IT projektide edenemist ja tulemusi jälgib IT arendustööde juhtrühm. Eelarve ja täitmine on nähtav raportina IT arendustööde juhtrühmale, rektoraadile, protsessijuhtidele ning äri- ja IT projektijuhtidele.

7. Rakendussätted

7.1. Kui taotluste esitamine peab toimuma etteantud vormil, avaldatakse vorm ülikooli siseveebis ning taotlused esitatakse vastavalt avaldatud korrale.