Ainekava ja õppekava vormistamise juhend

Kinnitatud õppeprorektori 30.06.2016 korraldusega nr 102
Muudetud õppeprorektori 13.10.2017 korraldusega nr 109

1. Üldsätted

1.1 Käesolevas õppeaine ja õppekava vormistamise juhendis sätestatakse õppeaine- ja õppekava registrite ülesehitus ja registritesse kantavate andmete koosseis.
1.2 Õppeaineregister on õppeosakonna hallatav infotehnoloogiline andmebaas, mis on õppeinfosüsteemi osa ja sisaldab infot kõigi TTÜs õpetatavate õppeainete kohta.
1.3 Õppekavaregister on õppeosakonna hallatav infotehnoloogiline andmebaas, mis on õppeinfosüsteemi osa ja sisaldab infot kõigi TTÜ õppekavade kohta.

2. Õppeaineregister

2.1 Ainekava sisestab õppeaineregistrisse selle koostaja. Ainekava on õppeaine kirjeldus, milles esitatakse õppe sisu ning õpiväljundid vastava õppeaine kaudu õppetegevuses.
2.2 Õppeaine kodeerimine toimub järgmistel alustel:
2.2.1 Õppeaine kood koosneb seitsmest märgist, millest kolm esimest on tähed ja neli viimast numbrid. Koodi kaks esimest tähte kajastavad instituudi koodnime, koodi kolmanda tähe määrab õppeaine koostaja. [jõustunud 13.10.2017]
2.2.2 Õppeaine koodi numbriosa kolm esimest numbrit vastavad üldjuhul õppeaine järjekorranumbrile struktuuriüksuses. Koodi viimane number on õppeaine osa järjekorranumber. Kui õppeainet ei jaotata, on viimane number “0”. [jõustunud 13.10.2017]
2.2.3 Doktoriõppe õppeainete korral kasutatakse erandina koodi numbriosa esimesel kohal õppeaine astmetähisena numbrit “9” ja doktoriõppe aine järjekorranumbrit näitavad koodi kaks järgmist numbrit.
2.2.4 Üleülikooliliste õppeainete korral on koodi täheosa UTT.
2.2.5 Teaduskonna õppeaine korral vastab esimene täht teaduskonna koodile, ülejäänud tähed on XX.
2.2.6 [kehtetu 13.10.2017]
2.3 Õppeaine lisamisel kantakse õppeaineregistrisse järgmised andmed:
2.3.1 õppekava registri osa, kuhu õppeaine kuulub;
2.3.2 õppeaine nimetus eesti- ja inglise keeles;
2.3.3 õppeaine maht EAP-des;
2.3.4 õppeaine liik (vajadusel);
2.3.5 õppeaine deklareeritavus st kas üliõpilane saab ainet deklareerida;
2.3.6 kontrolli vorm õppeaine läbimisel (eksam, arvestus, hindeline arvestus);
2.3.7 õppeaine õpetamise semester;
2.3.8 õppetöö keeled;
2.3.9 õppeaine eesmärgid (eesti ja inglise keeles);
2.3.10 õppeaine õpiväljundid (eesti ja inglise keeles);
2.3.11 õppeaine sisu lühikirjeldus (eesti ja inglise keeles);
2.3.12 [kehtetu 13.10.2017]
2.3.13 hindamiskriteeriumid pdf-failina (eesti ja inglise keeles);
2.3.14 õppekirjandus (vajadusel);
2.3.15 eeldusained, mis peavad olema sooritatud enne õppimise alustamist;
2.3.16 nädalatunnid statsionaarse õppe korral (loeng, praktikum, harjutus);
2.3.17 semestritunnid kaugõppe korral;
2.3.18 kuulajaskonna piirang (kui on vajalik);
2.3.19 õppeainele deklareerimise selgitus (reegel);
2.3.20 [kehtetu 13.10.2017].
2.4 Ainekava kinnitab struktuuriüksuse juht. Õppekavasse saab valida ainult kinnitatud õppeaineid.

3. Õppekavaregister

3.1 Õppekava sisestab õppeinfosüsteemi programmijuht või tema poolt määratud isik.
3.2 Õppekava kood koosneb kuuest märgist, millest neli esimest on tähed ja kaks viimast numbrid: esimene – teaduskond; teine – õppe liik (A – akadeemiline õpe, D – rakenduskõrgharidusõpe); kolmas – õppekava tähis; neljas – akadeemilise õppe aste (R – rakenduskõrgharidusõpe, B – bakalaureuseõpe; M – magistriõpe; I – inseneriõpe; D – doktoriõpe). Koodi numbriosa näitab õppekava registreerimise aasta kaht viimast numbrit.
3.3 Õppekava muutmisel tekkinud õppekava uut varianti, mis kehtib kindlast vastuvõtuaastast, nimetatakse õppekava versiooniks. Versiooni tähistatakse selle vastuvõtu aastaarvu kahe viimase numbri lisamisega koodile peale kaldkriipsu (näit KAKB14/16). Uue õppekava puhul on õppekava registreerimise aasta ja versiooni aasta samad.
3.4 Õppekavale määratakse õppekavagrupp, õppevaldkond, õppesuund, nimetus eesti ja inglise keeles, õppetase, nominaalne õppeaeg, õppekava maht ja õppekeel.
3.5 Õppekava juures kirjeldatakse õppekava juurdepääsu tingimused, õppekava eesmärgid ja õpiväljundid eesti ja inglise keeles ning lõpetamistingimused.
3.6 Õppekava versiooni juures märgitakse õppekava struktuur moodulite kaupa vastavalt õppekava statuudile. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks.
3.7 Moodulile sõnastatakse eesmärgid ja õpitulemused eesti ja inglise keeles, määratakse valikainete minimaalne maht ning valitakse moodulisse õppeained õppeaineregistrist. Samuti määratakse mooduli kuuluvus peaeriala juurde.
3.8 Moodulis märgitakse kohustuslikud õppeained ja valikained. Eraldi märgitakse integreeritud õppe ja pikema kui kolmeaastase nominaalõppeajaga rakenduskõrgharidusõppe õppekava korral “ * “ põhiõppemoodulite õppeainete hulka kuuluvad õppeained, mille üliõpilased peavad läbima vastavalt õppekorralduse eeskirjale õpingutest osavõtu viienda semestri lõpuks.
3.9 Bakalaureuse-, magistri- ja integreeritud õppe õppekavadesse võivad kuuluda õppeained, mille koodi numbriosa algab numbritega 0 kuni 8, ainult doktoriõppe õppekavadesse kuuluvate ainete koodi numbriosa esimene number on 9.
3.10 Õppekava versiooni juures koostatakse tüüpõpingukava. Tüüpõpingukavas on õppekava ained jaotatud semestriti. Tüüpõpingukava on õppekava läbimise soovituslik variant nominaalajaga lõpetamiseks, mille alusel koostatakse tunniplaan. Tüüpõpingukava koostatakse eraldi statsionaarsele õppele ja kaugõppele.
3.11 Tüüpõpingukava muutmiseks, mis hakkab kehtima järgmisest õppeaastast, esitab programmijuht enne 1. märtsi õppeosakonnale vastava taotluse.