1. Üldsätted
2. Rollid ja vastutused
3. Ametikirjeldus ja tööpakkumine
4. Otsingumeetodid
5. Kandidaatide valiku etapid ja meetodid
6. Kandidaatide kohtlemine
7. Värbamisprotsessi kirjeldus
8. Lisa 1 Taustakontrolli põhimõtted (jõustub 01.04.2027)
9. Lisa 2 Isikuandmete töötlemine tööle kandideerimisel ja värbamisel
10. Lisa 3 Võrdse kohtlemise põhimõtted värbamisprotsessis

1. Üldsätted

1.1 Värbamiseeskirja eesmärk on tagada läbipaistev, õiglane värbamisprotsess, mis annab kandidaatidele positiivse kogemuse, tagab võrdse kohtlemise ja korrektse isikuandmete töötlemise.

1.2 Eeskiri kohaldub tervikuna mitteakadeemiliste ametikohtade täitmisel ja külalistöötajatega lepingute sõlmimisel. Akadeemiliste ametikohtade täitmine on kirjeldatud akadeemilise karjääri korralduse määruses, kuid sellele kohalduvad käesoleva eeskirja lisad 1 „Taustakontrolli põhimõtted“, lisa 2 „Isikuandmete töötlemine tööle kandideerimisel ja värbamisel“ ja Lisa 3 “Võrdse kohtlemise põhimõtted värbamisprotsessis“.

2. Rollid ja vastutused

2.1 Värbav juht (üksuse juht või vahetu juht) kirjeldab ametikoha ja töö sisu, kandidaatidele esitatavad nõuded ja valikukriteeriumid. Juht teeb kandidaatide hulgast lõppvaliku, saadab välja tööpakkumise ja peab valitud kandidaadiga läbirääkimised töölepingu tingimuste osas.

2.2 Personaliosakonna värbamisspetsialist (edaspidi värbamisspetsialist) koostab ja avaldab töökuulutuse, korraldab suhtluse kandidaatidega, tagab värbamisprotseduuride toimimise ja annab tagasisidet kandidaatidele, kellest loobuti.

2.3 Sihtotsingu teostamiseks kaasatud väline partner lähtub temaga sõlmitud lepingu tingimustest. Välise partneri lepingu sõlmimise ja koostöö korraldab värbamisspetsialist, kulud kannab värbav üksus.

2.4 Värbav juht võib värbamisprotsessi erinevatesse etappidesse kaasata eksperte ja kaastöötajaid.

2.5 Kõik värbamisel osalevad isikud peavad arvesse võtma eeskirja lisades  toodud nõudeid, seda ka juhul, kui värbamisse ei kaasata värbamisspetsialisti.

3. Ametikirjeldus ja tööpakkumine

3.1 Ametikirjelduse eesmärk on võimalikult täpselt kirjeldada ametikoha tööülesandeid, vastutust, õigusi, töötingimusi ja sobiva töötaja teadmisi, oskusi, isiksuseomadusi. Ametikirjeldus sisaldab:
3.1.1 ametinimetus, paiknemine struktuuris, vahetu juht;
3.1.2 ametikoha eesmärgid ja põhiülesanded;
3.1.3 ametikohaga seotud vastutus;
3.1.4 ametikohast lähtuv taustakontrolli tase, mis vajadusel määratakse värbamisspetsialisti abiga;
3.1.5 ametikohaga seotud otsustuspädevus ja õigused;
3.1.6 ametikohal vajalikud oskused (erialased oskused, keeletase, digipädevus jne);
3.1.7 vajadusel ametikohale esitatavad töökorralduse nõuded (paindlik tööaeg, kaugtöö võimaldamine jne);
3.1.8 ametikoha täitja soovitav haridus ja varasem kogemus;
3.1.9 ametikoha täitja eelduslik palgatase vahemikuna;
3.1.10 ametikohale asumise soovitav aeg.

3.2 Tööpakkumine valitud kandidaadile sisaldab vähemalt:
3.2.1 ametinimetust;
3.2.2 töö sisu ja vastutuse ulatuse kirjeldust;
3.2.3 tööle asumise aega, töökohta, tööaja- ja kaugtöö korraldust;
3.2.4 ametikoha koormust ja töötasu määra, juhi andmeid.

4. Otsingumeetodid

4.1 Konkurss
4.1.1 Sisekonkurss. Konkursi kuulutus avaldatakse siseportaalis ja uudiskirjas viitega, et kandideerimine on avatud ainult ülikooli töötajatele. Kandideerimise aeg on minimaalselt 2 nädalat.
4.1.2 Avalik konkurss. Konkursi kuulutus avaldatakse siseportaalis, välisveebi vabade töökohtade rubriigis, valitud tööportaalides, traditsioonilises meedias või sotsiaalmeedia kanalites. Kandideerimise aeg on minimaalselt 2 nädalat.
4.1.3 Hea tava kohaselt teavitab ülikooli töötaja oma juhti kandideerimisest teisele ametikohale. Värbamisspetsialist või värbav juht teavitab töötaja juhti, kui töötaja on valitud konkursi lõppvooru, enne töölepingu läbirääkimiste algust.

4.2 Sihtotsing
4.2.1 Kandideerimiskutse esitamine ülikooli töötajale.
4.2.1.1 Oma üksuse töötajale teeb ametikoha vahetamise ettepaneku juht ja vajadusel korraldab töötaja üleviimise uuele ametikohale.
4.2.1.2 Teise struktuuriüksuse töötajale võib teha sihtotsingu korras ettepaneku kandideerida või asuda teisele ametikohale. Enne ametikoha vahetamise kokkuleppe sõlmimist teavitatakse töötaja senist vahetut juhti, kui töötaja on jõudnud lõppvalikusse või pooled on alustanud töölepingu tingimuste sisulisi läbirääkimisi. Uuel ametikohal pakutav töötasu peab olema põhjendatud tööülesannete, vastutuse, nõutava pädevuse, tööturu olukorra, üksuse eelarveliste võimaluste ja ülikooli palgakorralduse põhimõtetega. Kõrgema töötasu pakkumine on lubatud, kui see tuleneb eelnimetatud asjaoludest, kuid töötasu ei kasutata üksnes teise struktuuriüksuse töötaja samaväärsele ametikohale liikumise mõjutamiseks.
4.2.1.3 Ametikoha vahetuse korral lepib ametikoha vahetuse tähtaja värbav juht kokku töötaja struktuuriüksuse juhiga, vajadusel kaasates töötaja. Värbav juht korraldab töötaja üleviimise uuele ametikohale.
4.2.2 Väline sihtotsing
4.2.2.1 Personaliosakonna abiga. Värbamisspetsialist teostab ametikirjelduse alusel eeldatavalt kvalifikatsiooninõudeid ja analoogseid ametikohti täitvate isikute otsingu avalikest allikatest.
4.2.2.2 Välise partneri abiga. Värbamisspetsialist aitab sõlmida lepingu sihtotsingu teenust osutava ettevõttega, järgides selleks hankekorralduse reegleid. Lepingu allkirjastab ja ostetud teenuste eest tasub värbav üksus. Värbamisspetsialist korraldab värbamisprotsessi läbiviimise koostöös sihtotsingu lepingu partneriga.

5. Kandidaatide valiku etapid ja meetodid

5.1 Eelvalik

Värbava juhi ja värbamisspetsialisti hinnangul valitakse laekunud kandidaatide või sihtotsingu käigus kogutud isikute andmete hulgast välja enim ametikoha kirjeldusele vastavad kandidaadid, kes jätkavad konkursil.

5.2 Intervjuu

Vajadusel võib korraldada mitu intervjuuvooru, kui see on vajalik määratlemaks lõppvooru jõudvad kandidaadid. Värbamisspetsialisti ja värbava juhi koostöös otsustatakse, kes osalevad valikuprotsessis.

5.3 Praktilised ülesanded

Kandidaadi kompetentside kinnitamiseks võib kandidaadile anda praktilisi ülesandeid, näiteks proovitöö, ülesanne, erialatest või muu sarnane. Praktilised ülesanded peavad olema seotud ametikoha tööks vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega ning mõistliku mahuga.

5.4 Isiksuse testid

Isiksuse testid viib läbi teenusepakkuja. Värbamisspetsialist korraldab lepingu sõlmimise teenusepakkujaga ja kandidaatidega testimise ning tagasisidestamise. Lepingu teenusepakkujaga allkirjastab ja teenuse eest tasub värbav üksus.

5.5 Lõppvooru jõudnud kandidaatide kohtumine üksuse tulevaste kaastöötajatega.

5.6 Taustakontroll vastavalt eeskirja lisale 1 välja valitud kandidaadile.

5.7 Valitud kandidaadiga lepingutingimuste kokku leppimine.

6. Kandidaatide kohtlemine

6.1 Kandideeriv isik teab alati, millises kandideerimisetapis ta on, mis on järgmine samm ja selle oodatav ajaraam ning kellelt küsida lisainfot.

6.2 Informeerimise tähtajad:
6.2.1 avalduse kättesaamise kinnitus 3 tööpäeva jooksul;
6.2.2 eelvaliku tulemuste tagasiside kõikidele kandidaatidele 30 päeva jooksul pärast kandideerimistähtaja möödumist;
6.2.3 valikus osalenud kandidaatidele valikuotsusest teavitamine hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast valitud kandidaadiga kokkuleppe sõlmimist.

6.3 Intervjuukutses teavitatakse kutsutud kandidaati alati vestluse teemadest, vestlusel osalejatest ning toimumise ajaraamist.

6.4 Kandideerinutele äraütlemised on viisakad ja üheselt mõistetavad ning lõppvooru jõudnud kandidaatidele edastatakse äraütlemisega koos sisuline tagasiside.

7. Värbamisprotsessi kirjeldus

7.1 Konkursi korraldamine

 7.2 Sihtotsingu korraldamine

Lisad

Lisa 1 „Taustakontrolli põhimõtted“
Lisa 2 „Isikuandmete töötlemine tööle kandideerimisel ja värbamisel“
Lisa 3 „Võrdse kohtlemise põhimõtted värbamisprotsessis“

Lisa 1
TAUSTAKONTROLLI PÕHIMÕTTED (JÕUSTUB 01.04.2027)

1. Eesmärk

Taustakontroll on osa ülikooli värbamis- ja personalijuhtimise protsessist, mis toetab riskiteadlikku juhtimist, usaldusväärse töökeskkonna kujundamist ning infoturbe ja andmekaitse nõuete täitmist. Kontrolli rakendatakse vastavalt ametikoha riskitasemele. Taustakontrolli läbiviimisel lähtutakse riskipõhisuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, tagades, et kontrolli ulatus vastab ametikoha riskitasemele ning töödeldakse üksnes vajalikku teavet vastavalt käesoleva eeskirja lisale 2 „Isikuandmete töötlemine tööle kandideerimisel ja värbamisel“. Sama taseme rollidele kohaldatakse ühtseid nõudeid ning kogu menetlus on dokumenteeritud ja jälgitav.

Taustakontrolli käigus kogutud teabele võimaldatakse ligipääs üksnes tööülesannetest tuleneva vajaduse alusel ning tagatakse selle konfidentsiaalsus.

2. Kohaldamisala

Käesolev taustakontrolli kord kohaldub isikutele, kellega ülikool sõlmib töölepingu või muu lepingu, mille alusel antakse ligipääs ülikooli infovaradele, infosüsteemidele, ruumidele või juhtimis- ja otsustusprotsessidele.

Taustakontroll viiakse läbi enne töösuhte aluseks oleva lepingu allkirjastamist ning vajaduse korral ametikoha või rolli muutumisel, kui sellega kaasneb riskitaseme tõus.

Kord kohaldub muu hulgas:

• • • • akadeemilistele ja mitteakadeemilistele töötajatele;
    • • juhtimisrollidesse nimetatavatele isikutele;
    • • ajutistele töötajatele ja praktikantidele;
    • • töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavatele isikutele;
    • • kolmandate isikute esindajatele, kellele antakse püsiv või kõrgendatud usaldusastmega ligipääs ülikooli ressurssidele.

Käesolev kord ei reguleeri riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega seotud julgeolekukontrolle ega muid seadusest tulenevaid erikontrolle, mille teostamine kuulub vastavate riigiasutuste pädevusse.

3. Taustakontrolli tasemed

Ülikoolis rakendatakse kolme taset:

• • Tase 1 – põhikontroll,
• • Tase 2 – laiendatud kontroll;
• • Tase 3 – kõrge usaldusastme kontroll.

3.1 Tase 1 – Põhikontroll

Tase 1 kohaldub kandidaatidele, ametikohtade täitjatele, töötajatele ja lepingulistele isikutele, kellele antakse tavapärased tööks vajalikud õigused ning kellel puudub privilegeeritud ligipääs kriitilistele või tundlikele andmetele ja ligipääs infosüsteemidele. Nende puhul:

• • kasutatakse standardseid kasutajaõigusi;
• • puudub ligipääs süsteemide haldusfunktsioonidele;
• • puudub ulatuslik ligipääs tundlikele andmetele.

Tase 1 põhikontroll hõlmab:

• • isikusamasuse tuvastamist;
• • hariduse ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamist ja kontrolli;
• • töökogemuse hindamist esitatud dokumentide ja vajadusel avalike allikate alusel.

Varasemate tööandjatega kontakteerumine ei ole Tase 1 puhul kohustuslik, kui puudub riskiviide või vastuolu esitatud andmetes.

3.2 Tase 2 – Laiendatud kontroll

Tase 2 kohaldub ametikohtadele ja rollidele, millega kaasneb kõrgendatud tehniline, varaline või juhtimisvastutus ning millel on oluline mõju ülikooli infosüsteemidele, andmetele või finantsressurssidele.

Tase 2 võib rakenduda muu hulgas järgmistes valdkondades ja rollides:

• • infotehnoloogia ja süsteemihaldus;
• • infosüsteemide arendus ja administreerimine;
• • andmekogude haldus ja andmetöötlus;
• • finants- ja raamatupidamisvaldkond;
• • hangete, lepingute ja varade haldus;
• • struktuuriüksuse või valdkonna juht, kellel on otsustusõigus ressursside, ligipääsude või varade üle;
• • muud rollid, millega kaasneb suur rahaline või muu varaline vastutus.

Tase 2 laiendatud kontroll sisaldab Tase 1 toiminguid ning lisaks:

• • kandidaadi poolt esitatud karistusregistri väljavõtte hindamist;
• • vähemalt ühe soovitaja või varasema tööandja kinnituse küsimist.

Karistusregistri kontrolli eesmärk on hinnata isiku usaldusväärsust rollides, kus tal on ligipääs infosüsteemidele, finantsvahenditele või tundlikele andmetele või kus tal on võimalus tekitada oluline varaline või infoturbealane risk. Karistusregistri andmeid küsitakse ja hinnatakse üksnes juhul, kui see on konkreetse ametikoha tööülesandeid, ligipääsuõigusi, varalist vastutust või turvariski arvestades vajalik ja proportsionaalne. Karistusregistri andmete hindamisel võetakse arvesse üksnes selliseid kehtivaid andmeid, millel on sisuline seos täidetava ametikoha ülesannete või ametikohaga kaasneva riskiga. Karistusregistri andmete olemasolu ei välista kandidaadi sobivust automaatselt; otsus tehakse juhtumipõhiselt, arvestades süüteo laadi, raskust, aega, seost ametikohaga ja võimalikku mõju ülikooli õigustatud huvidele.

Laiendatud kontroll viiakse läbi kandidaadi kirjalikul nõusolekul.

3.3 Tase 3 – Kõrge usaldusastme kontroll

Tase 3 kohaldub rollidele, millega kaasneb strateegiline otsustusõigus, ulatuslik mõju ülikooli riskiprofiilile või otsene vastutus infoturbe, küberturbe või füüsilise turbe korralduse eest.

Tase 3 alla kuuluvad muu hulgas:

• • ülikooli rektoraadi liikmed;
• • infoturbejuht ning küberturbe-, füüsilise turbe- või riskijuhtimise eest vastutavad rollid;
• • muud ametikohad, mille puhul riskitaseme määramise kriteeriumite alusel tuvastatakse kõrge risk.

Otsuse taseme 3 määramiseks teevad värbamisspetsialist ja värbav juht värbava juhi poolt kinnitatud riskihinnangu alusel. Riskihinnang on osa värbamistaotlusest.

Tase 3 kontroll sisaldab Tase 2 toiminguid ning lisaks:

• • laiendatud referentsikontrolli, sealhulgas vähemalt ühe varasema otsese juhi hinnangut;
• • huvide ja kõrvaltegevuste deklaratsiooni;

Huvide ja kõrvaltegevuste deklaratsioon hõlmab vähemalt järgmiste asjaolude avalikustamist:

• • osalus äriühingutes, sihtasutustes või mittetulundusühingutes;
• • juhatuse, nõukogu või muu juhtorgani liikmelisus väljaspool ülikooli;
• • kehtivad lepingulised või nõustamissuhted kolmandate isikutega;
• • võimalikud seosed tarnijate, koostööpartnerite või konkurentidega, kelle loendi määrab värbav juht;
• • muud kõrvaltegevused, mis võivad mõjutada erapooletust, sõltumatust või otsustusvõimet.

4. Taustakontrolli taseme määramine

Värbamisel määratleb taustakontrolli taseme värbav juht vajadusel värbamisspetsialisti või asjaomaste töötajatega nõu pidades värbamistaotluse esitamisel.

Ametikohale kohaldatav taustakontrolli tase määratakse riskihinnangu alusel, arvestades ametikohaga kaasnevat mõju ülikooli tegevusele, varadele, andmetele, mainele ja õiguslikule vastutusele.

Riskitaseme määramisel hinnatakse muu hulgas:

• • ligipääsu ulatust infosüsteemidele, tootmiskeskkondadele või haldusõigustele;
• • ligipääsu tundlikele, suure mahuga või eriliigilistele andmetele;
• • võimalust mõjutada turvaseadeid, konfiguratsioone, protsesse või poliitikaid;
• • mõju ülikooli infoturbe haldussüsteemi, vastavusnõuete või riskijuhtimise toimimisele;
• • ligipääsu finants-, strateegilistele või äriliselt tundlikele andmetele;
• • kõrget rahalist või varalist vastutust;
• • vastutust küberturbe, füüsilise turbe või riskijuhtimise eest;
• • strateegilist otsustusõigust või mõju organisatsiooni üldisele riskiprofiilile.

Riskihinnangu käigus hinnatakse nii ametikoha tehnilist mõju kui ka laiemat organisatsioonilist mõju, sealhulgas võimalikku mõju ülikooli mainele, lepingulistele kohustustele ja regulatiivsele vastavusele.

Taseme 2 ja 3 taustakontrolli aluseks olev riskitaseme määramise otsus ja selle aluseks olev hinnang dokumenteeritakse ning säilitatakse koos taustakontrolli materjalidega.

5. Taustakontrolli läbiviimine, dokumenteerimine, korduvkontroll ja vastutus

Taustakontroll viiakse läbi värbamisprotsessi osana enne töölepingu, ametikoha vahetust fikseeriva töölepingu lisa või muu lepingu sõlmimist.

Taustakontrolli läbiviimise eest vastutab värbamisspetsialist või värbav juht, kui värbamisprotsessi ei kaasata värbamisspetsialisti, kes:

• • korraldab kontrolli vastavalt käesolevas korras sätestatud tasemetele;
• • tagab, et kontrolli ulatus vastab määratud tasemele;
• • dokumenteerib kontrolli tulemused Tasemel 2 ja 3;
• •tagab isikuandmete töötlemise vastavuse kehtivatele andmekaitsenõuetele.

Taustakontrolli teostab ja tulemus fikseeritakse:

• • Taseme 1 korral teostab taustakontrolli personalitöö spetsialist või värbav juht lepingu sõlmimisel. Tulemus fikseeritakse töö- või võlaõigusliku lepingu sõlmimisega.
• • Taseme 2–3 korral teostavad taustakontrolli värbamisspetsialist ja värbav juht. Tulemus fikseeritakse töö- või võlaõigusliku lepingu sõlmimisega.

Kandidaadi keeldumise korral taustakontrolliks nõutavate dokumentide esitamisest võib ülikool otsustada mitte sõlmida töösuhet.

Taustakontrolli käigus kogutud materjalid säilitatakse järgmiselt:

• • töölepingu või muu lepingu sõlmimata jätmise korral säilitatakse materjalid värbamisdokumentatsiooni koosseisus vastavalt kehtivale säilitustähtajale või kuni kandidaadi antud nõusoleku kehtivuse lõpuni. Lepingu sõlmimata jätmine võib olla tingitud nii sellest, et osapooled ei jõua lepingu sõlmimiseks tingimustes kokkuleppele või kandidaadile tehtud taustakontroll ei anna positiivset tulemust;
• • kandidaadi tööle asumisel säilitatakse taustakontrolli Tase 2 ja 3 materjalid dokumendiregistris isiku personalitoimiku juures vastavalt kehtivale säilituskorrale.

Taustakontrolli dokumenteerimine peab võimaldama hilisemat kontrollitavust. Ligipääs taustakontrolli materjalidele on piiratud ning võimaldatakse üksnes tööülesannetest tuleneva vajaduse alusel.

Pärast esmase taustakontrolli läbiviimist ei rakendata töösuhte kestel regulaarset perioodilist korduvkontrolli. Taustakontroll viiakse läbi töölepingu alusel töötavatele isikutele üksnes järgmistel juhtudel:

• • liikumisel Tase 3 kontrolli nõudva rolli või ametikoha täitmisele;
• • olulise riskimuutuse ilmnemisel, mis suurendab isiku ligipääsu või vastutusala mõju;
• • turvaintsidendi või muu põhjendatud asjaolu korral, kui see on seotud isiku tööülesannete või ligipääsudega.

Ainuüksi rolli või ametikoha ülesannete tavapärane muutumine ülikooli sees ei too kaasa uut taustakontrolli, kui sellega ei kaasne riskitaseme tõus tasemele 3.

Lisa 2
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE TÖÖLE KANDIDEERIMISEL JA VÄRBAMISEL

Tallinna Tehnikaülikool töötleb isikute tööle kandideerimisel nende isikuandmeid värbamise eesmärgil seaduslikult tema tööle sobivuse otsustamiseks.

Värbamisel kasutatakse järgnevaid kandideerija isikuandmeid:

• • Nimi;
• • Isikukood;
• • Sünnikuupäev ja vanus;
• • Kontaktandmed (sh aadress, e-postiaadress, telefoninumber);
• • Hariduse ja töökogemuse andmed.
• • Teadus- ja arendustegevuse andmed akadeemiliste ametikohtade puhul;
• • Andmed kodakondsuse, vajadusel Eestis elamise ning töötamise aluste ja maksuresidentsuse kohta.

Ametikohale kandideerimisel esitab isikuandmed tööle kandideerija, kes vastutab esitatud isikuandmete õigsuse eest.

Ülikool võib värbamisprotsessis kontrollida kandidaadi kohta avalikult kättesaadavaid andmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik kandidaadi tööalase sobivuse, kvalifikatsiooni, töökogemuse või ametikohaga seotud riskide hindamiseks. Avalikest allikatest kogutavaid andmeid ei kasutata kandidaadi eraelu, veendumuste, tervise, perekondlike asjaolude ega muude tööülesannetega mitteseotud asjaolude hindamiseks. Avalikest allikatest kogutud olulise teabe kasutamisest kandidaadi suhtes tehtava otsuse tegemisel teavitatakse kandidaati ning talle antakse võimalus esitada selgitusi.

Taustakontrolli tase 2 ja 3 korral teostatakse vaid kandideerija nõusolekul.

Taustakontrolli käigus töödeldakse isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse ametikoha või rolliga seotud sobivuse, usaldusväärsuse ja riskide hindamiseks. Taustakontrolli õiguslik alus määratakse iga kontrollitoimingu puhul eraldi, lähtudes isikuandmete kaitse üldmäärusest, töölepingu seadusest ja muudest kohalduvatest õigusaktidest. Kandidaadi nõusolekut kasutatakse üksnes selliste kontrollitoimingute puhul, mille puhul nõusolek on asjakohane ja vabatahtlik ning mille andmata jätmine ei too kandidaadile kaasa põhjendamatut ebasoodsat tagajärge.

Värbamisprotsessis võib ülikool teostada kandidaadi valikuks vajalikke testimisi kandideerija eelneval nõusolekul.

Tööle kandideerija andmeid säilitatakse 1 aasta konkursi tulemuste selgumisest. Säilitamistähtaja möödumisel hävitatakse tööle kandideerija andmed turvaliselt.

Tallinna Tehnikaülikool rakendab tööle kandideerijate isikuandmete töötlemisel asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja tehnilisi teabeturbe meetmeid, et oleks tagatud töödeldava teabe käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus.

Tööle kandideerija poolt esitatud eraelulisi isikuandmeid, millele juurdepääsu võimaldamine võib kahjustada tema eraelu puutumatust, töödeldakse juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks teabena.

Tööle kandideerijal on õigus taotleda enda isikuandmetele juurdepääsu ja isikuandmete parandamist või kustutamist. Tööle kandideerijal on õigus esitada kaebus seoses tema andmete mitteõiguspärase töötlemisega järelevalveasutusele.

Lisa 3
VÕRDSE KOHTLEMISE PÕHIMÕTTED VÄRBAMISPROTSESSIS

1. Eesmärk

Värbamisprotsessi eesmärk on tagada kõigile kandidaatidele võrdne, õiglane ja läbipaistev kohtlemine ning valida ametikohale kandidaat, kelle teadmised, oskused, kogemused ja kompetentsid vastavad kõige paremini ametikoha nõuetele.

2. Võrdse kohtlemise põhimõte

Kõiki kandidaate koheldakse kogu värbamisprotsessi vältel võrdselt.

Kandidaadi hindamisel lähtutakse üksnes ametikoha nõuetest, kandidaadi kvalifikatsioonist, töökogemusest, kompetentsidest ja tööülesannete täitmiseks vajalikest teadmistest ja oskustest.

Otsuseid ei tehta asjaolude põhjal, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega.

3. Diskrimineerimise keeld

Värbamisotsuseid ei tehta kandidaadi soo, vanuse, rahvuse, etnilise päritolu, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse või veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse, raseduse, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste ega muu seadusega kaitstud tunnuse alusel.

Diskrimineerivate tunnuste osas ei küsita kandidaadilt andmeid või selgitusi, vastavate andmete esitamine põhineb ainult kandidaadi vabal tahtel.

4. Ametikoha nõuete põhjendatus

Ametikohale esitatavad nõuded peavad olema töö sisust tulenevalt vajalikud, objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Nõudeid, mis võivad põhjendamatult piirata kandidaatide ringi, ei seata.

5. Värbamiskomisjoni töö

Värbamiskomisjon kasutab kõigi kandidaatide hindamisel samu hindamiskriteeriume, küsib kandidaatidelt võrreldavaid küsimusi ja väldib huvide konflikti. Komisjoni liige taandab ennast, kui tema erapooletus võib olla põhjendatult kahtluse all.