Juhtimine ja tugiteenused> Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna organite töökord

Vastu võetud üliõpilasesinduse 11.12.2018 otsusega nr 42

1. Üldsätted

1.1.  Käesolev töökord on kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna (edaspidi: üliõpilaskond) põhikirja alusel ning sellega sätestatakse:
1.1.1. üliõpilaskonna organite töökorraldus;
1.1.2. üliõpilasesinduse komisjonide töökorraldus;
1.1.3. üliõpilaskonna juhatuse (edaspidi: juhatus) valimise kord;
1.1.4. üliõpilasesinduse eesistuja (edaspidi: eesistuja) valimise kord;
1.1.5. üliõpilaste esindajate otsustuskogudesse valimise kord;
1.1.6. valitavate organite või isikute tagasikutsumise kord ja aruandluse põhimõtted;
1.1.7. revisjonikomisjoni ülesanded ja töökord.

2. Üliõpilasesinduse tööplaan

2.1. Üliõpilasesinduse tööplaan sätestab üliõpilasesinduse koosolekute toimumise ajad ja esialgsed päevakorrad. Üliõpilasesinduse tööplaan koostatakse õppeaastaks.
2.2. Eesistuja koostab koostöös juhatusega tööplaani eelnõu, mille esitab kinnitamiseks. Üliõpilasesindusele hiljemalt õppeaasta esimesel kuul.
2.3. Üliõpilaskonna organid kinnitavad oma tööplaani iseseisvalt.
2.4. Tööplaani on võimalik muuta vastava organi vastuvõetud otsusega.

3. Üliõpilaskonna organite koosolek

3.1. Üliõpilaskonna organite töövormiks on korraline ja erakorraline koosolek.
3.2. Erakorraline koosolek on üliõpilaskonna organi tööplaani väline koosolek.
3.3. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise kirjalikus avalduses peab olema välja toodud koosoleku:
3.3.1. kokkukutsumise põhjus;
3.3.2. kokkukutsumise soovi avaldanute nimed ja allkirjad;
3.3.3. avalduse esitamise kuupäev;
3.3.4. päevakord.
3.4. Üliõpilaskonna organi koosoleku kokkukutsumine
3.4.1. Iga organi esimees koostab koosoleku päevakorra, valmistab ette ja kutsub kokku koosoleku ning lahendab muid organi töö ja koosolekute läbiviimisega seotud küsimusi. Üliõpilasesinduse koosoleku materjalid valmistab ette eesistuja
3.4.2. Üliõpilasesinduse ja teiste üliõpilaskonna organite liikmetele teeb koosoleku kokkukutsuja e-posti teel teatavaks koosoleku toimumise aja, koha, päevakorra ja koosoleku materjalidega tutvumise koha hiljemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.
3.4.3. Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha, päevakorra ja koosoleku materjalidega tutvumise koha teeb koosoleku kokkukutsuja teatavaks üliõpilaskonna organite liikmetele hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
3.4.4. Koosoleku toimumise kutse loetakse organi liikmele kättetoimetatuks alates selle väljasaatmisest liikme e-posti aadressile.
3.4.5. Iga üliõpilaskonna organi liige on kohustatud organi liikme volituste omandamise hetkest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul teatama nii juhatusele kui eesistujale tema kehtiva e-posti aadressi ning tagama juhatuse teavitamise e-postiaadressi muutmisest.
3.4.6. Üliõpilasesinduse koosoleku materjalid on kättesaadavad üliõpilasesinduse dokumentide haldussüsteemis hiljemalt koosoleku kutse väljasaatmise ajal. Muu organi koosoleku materjalid edastab vastava organi esimees koosolekukutsega või korraldab nendega tutvumise muul viisil.
3.4.7. Kui organi koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, ei ole organi koosolekul õigust otsuseid vastu võtta, v.a juhul kui koosolekul osalevad kõik organi liikmed.
3.5. Üliõpilaskonna organi koosoleku läbiviimine
3.5.1. Üliõpilasesinduse koosolekut juhatab eesistuja, juhatuse esimees või üliõpilasesinduse poolt kinnitatud isik. Teiste organite koosolekuid juhatab vastava organi esimees või tema määratud asendaja.
3.5.2. Üliõpilaskonna organi koosolek algab koosoleku juhataja poolt koosoleku alanuks kuulutamisega ning lõpeb koosoleku juhataja otsusel päevakorra läbitöötamise, kvoorumi äralangemisega või muul õigusaktides sätestatud juhul.
3.5.3. Koosolekut ei tohi lõpetada enne poolelioleva toimingu lõpetamist.
3.5.4. Koosoleku juhataja tagab koosolekuruumis korra. Koosoleku korda rikkunud isikule tehakse hoiatus. Teise hoiatuse tegemisel peab korda rikkunud isik lahkuma koosolekuruumist.
3.5.5. Kui organi koosoleku juhataja käitumine koosoleku juhatamisel on vastuoluline, takistab või venitab päevakorra menetlemist, võib vastav organ 2/3 poolthäälteenamusega valida uue koosoleku juhataja.
3.5.6. Kinniseks kuulutatud koosoleku või päevakorrapunkti ajal võivad koosolekuruumis viibida vaid vastava organi liikmed ja vastava organi poolt selleks õiguse saanud isikud. Vastav õigus vormistatakse protokollilise otsusega.
3.5.7. Üliõpilaskonna organi korralised koosolekud toimuvad Tallinnas, kui vastav organ ei otsusta eelnevalt teisiti. Erakorralised koosolekud leiavad aset vaid Tallinnas. Igale üliõpilaskonna liikmele tuleb võimaluste piires tagada vaba ligipääs üliõpilasesinduse koosolekul osalemiseks.
3.5.7.1. Üliõpilasesinduse liikmetel on õigus osaleda üliõpilasesinduse koosolekul ka elektroonilisel teel (Nt: Skype või mõne teise üliõpilaskonna juhatusega ja eesistujaga kokkulepitud kanali vahendusel).
3.5.7.2. Elektroonilise osalemise soovist tuleb teavitada üliõpilasesinduse sekretäri hiljemalt koosolekule eelneval päeval.
3.5.8. Kui organi koosoleku alguseks või kvoorumi kontrollimise hetkel selgub, et koosolekuruumis ei ole täidetud koosoleku toimumiseks nõutav kvoorum, kuulutab koosoleku juhataja välja kuni veerandtunnise vaheaja. Kui vaheaja lõppedes ei ole kvoorum taastunud, jätab koosoleku juhataja koosoleku ära või lõpetab selle kvoorumi ära langemise põhjusel.
3.5.9. Kui üliõpilaskonna organi koosolekul puudub kvoorum, otsustab sama päevakorraga koosoleku uuesti kokkukutsumise vastava organi esimees või üliõpilasesinduse puhul eesistuja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumata jäämisest.
3.5.10. Koosoleku otsustusvõime jälgimise eest vastutab koosoleku juhataja. Koosoleku protokollija peab arvestust koosolekule sisenenud ja sealt lahkunud isikute üle. Koosoleku juhatajal on õigus nõuda koosolekule ilmunud isikult isikut tõendavat dokumenti.
3.5.11. Üliõpilasesinduse ja komisjonide koosoleku toimumise ruumis viibivad organi liikmed ja külalised peavad registreerima ennast osavõtulehel. Oma lahkumisest koosoleku kestel antakse teada koosoleku juhatajale või protokollijale.
3.5.12. Üliõpilaskonna organi koosoleku juhataja kuulutab välja vaheaja kuni 15 minutiks:
3.5.12.1. vähemalt 1/3 liikmete nõudmisel üliõpilasesinduse korral;
3.5.12.2. vähemalt 1/2 liikmete nõudmisel muude organite korral;
3.5.12.3. kui koosolek on kestnud 2 tundi.
3.5.13. Vaheaega tohib välja kuulutada üks kord iga 60 minuti jooksul.
3.5.14. Kinniseks kuulutatud koosoleku käigust ja tulemustest annab avalikkusele ülevaate vastava organi esimees või üliõpilasesinduse korral üliõpilaskonna juhatus.
3.6. Otsuse langetamine kogunemata
3.6.1. Üliõpilaskonna organ võib langetada otsuseid koosolekut kokku kutsumata, korraldades selleks ettenähtud e-posti loendis esitatud eelnõu või muu küsimuse osas elektroonilise hääletuse, mis kestab üks kuni kolm tööpäeva või kuni kõik organi liikmed on hääletanud.
3.6.2. Ilma kogunemata tohib otsustada kõikide eelnõude või muude küsimuste üle, v.a juhul kui see on põhikirjaga keelatud. Eelnõu ülesseadmine toimub üldkorras.
3.6.3. Kui üliõpilasesinduse korralise koosolekuni on vähem kui 15 tööpäeva, võib esimees jätta eelnõu elektroonilisele hääletusele panemata ning lisada selle eelnõu korralise koosoleku päevakorda.
3.6.4. Hääletamisel peab vastava organi liige väljendama oma tahet üheselt mõistetavalt.
3.6.5. Otsuse langetamine kogunemata on alati avalik.
3.6.6. Otsuse langetamisele kogunemata kohaldatakse üliõpilasesinduse hääletuskorda, arvestades kogunemata otsuse langetamise erisusi.
3.6.7. Juhul kui otsuse langetamisel kogunemata on oluliselt rikutud selle läbiviimiseks ettenähtud korda, on otsus tühine. Sel juhul võib eelnõu algataja nõuda eelnõu lisamist vastava organi koosoleku päevakorda.
3.7. Üliõpilaskonna organi koosolekult puudumine
3.7.1. Üliõpilasesinduse ja komisjonide koosolekult puudumisest, sh puudumise aluseks olevast mõjuvast põhjusest, teavitatakse kirjalikult vastavalt eesistujat või komisjoni esimeest.
3.7.2. Kolm vähemalt 15-minutilist põhjuseta hilinemist või koosolekult varem lahkumist võrdsustatakse puudumisega. Hilinemise ning varem lahkumise põhjustest teavitamisele rakenduvad puudumisega samad sätted.
3.7.3. Mõjuvaks loetakse põhjus kui:
3.7.3.1. organi liige on haigestunud või osaleb korralisel õppetööl;
3.7.3.2. esineb liikluskatkestus;
3.7.3.3. muu sellesarnane asjaolu.
3.7.4. Kirjaliku hääletusavalduse esitanud liikme puudumine loetakse puudumiseks mõjuval põhjusel.
3.7.5. Puudumise põhjusest peab liige teatama viivitamata, kuid mitte hiljem kui üks ööpäev enne koosoleku toimumist vastava organi esimehele või üliõpilasesinduse puhul eesistujale. Vastasel korral puudumisest teatamist ei arvestata ja puudumine loetakse mõjuva põhjuseta puudumiseks.
3.7.6. Puudumise põhjusest ei pea enne koosolekut teatama, kui koosolekule ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise põhjuseks on liikme või liikme lähedase ootamatu haigestumine; esineb liikluskatkestus või muu sellesarnane asjaolu.
3.7.7. Käesoleva dokumendi punkti 3.7.5 korral on eesistujal või revisjonikomisjonil õigus nõuda puudumise põhjusest teate esitanud liikmelt täiendavaid selgitusi ja kontrollida puudumise põhjust. Eesistuja otsustab, kas puudumine loetakse mõjuvaks, hiljemalt viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest alates. Kui puuduja ei nõustu otsusega, korraldatakse esinduse koosolekul salajane hääletus põhjuse mõjuvaks lugemise üle.
3.7.8. Eesistuja vastutab, et üliõpilasesinduse koosoleku protokollis on isikute nimed, kes puudusid koosolekult.
3.7.9. Teiste organite puhul on puudumise põhjuse kontrollimise kohustus ja puudumise põhjuse mõjuvaks lugemise õigus vastava organi esimehel. Kui puuduja ei nõustu organi esimehe otsusega, korraldatakse vastava organi koosolekul salajane hääletus põhjuse mõjuvaks lugemise üle.

4. Üliõpilaskonna organi koosoleku päevakord

4.1. Eelnõu menetlemise põhimõtted
4.1.1. Iga organ on kohustatud võtma menetlusse esitatud eelnõu või muu küsimuse, kui selle menetlemine on vastava organi pädevuses ning eelnõu või muu küsimuse algatamises ei esine puudusi. Iga organi esimees või üliõpilasesinduse puhul eesistuja peab teatama eelnõu või muu küsimuse algatajale selle menetlusse võtmisest või puudustest, mis takistavad seda menetlusse võtta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eelnõu või muu küsimuse esitamisest alates.
4.1.2. Juhul kui eesistuja leiab, et üliõpilasesindusele esitatud eelnõu vajab komisjoni seisukohta, edastab ta oma otsusega selle komisjonile. Pärast seda, kui komisjon on eelnõu menetlenud ning selle suhtes seisukoha kujundanud, lisatakse eelnõu üliõpilasesinduse koosoleku päevakorda.
4.1.3.  Eelnõu algatamise õigus on:
4.1.3.1. eesistujal
4.1.3.2. üliõpilasesinduse liikmel;
4.1.3.3. komisjonil;
4.1.3.4. juhatusel;
4.1.3.5. üliõpilaskogul;
4.1.3.6. üliõpilastel üliõpilasalgatuse korras.
4.1.4. Üliõpilasalgatuse korras algatatud eelnõu võtab üliõpilaskonna organ või üliõpilaskogu menetlusse üldises korras. Üliõpilasalgatuse korras algatatud eelnõu suunab üliõpilaskonna juhatus, eesistuja või üliõpilaskogu arutamiseks vastava pädevusala komisjoni.
4.1.5. Üliõpilaskonna põhikirja muutmise algatamise õigus on vähemalt 1/3 üliõpilasesinduse liikmel, ülikooli nõukogul, rektoril või vähemalt 200 üliõpilasel ühisavaldusega.
4.1.6. Üliõpilaskonna arengukava muutmise algatamise õigus on vähemalt 1/3 üliõpilasesinduse liikmel, juhatusel või revisjonikomisjonil.
4.1.7.  Põhikirja ja arengukava muutmise ettepanek tuleb esitada juhatuse kaudu üliõpilasesindusele. Üliõpilasesindus peab ettepanekut arutama järgmisel üliõpilasesinduse koosolekul.
4.2. Üliõpilasesinduse koosoleku päevakord
4.2.1. Otsuse langetamiseks tuleb algatada eelnõu, milles on märgitud algataja nimi, allkiri ja kuupäev. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles tuuakse välja eelnõu algatamise põhjus, olulisemad muudatused ja nende eeldatav mõju. Üliõpilasesindus kehtestab eelnõu seletuskirja vormi.
4.2.2. Eelnõu tuleb esitada hiljemalt viis tööpäeva enne korralist koosolekut eesistujale. Üliõpilasesinduse erakorralise koosoleku korral tuleb eelnõu esitada hiljemalt üks tööpäev enne erakorralise koosoleku kokkukutsumist.
4.2.3. Koosoleku päevakorra välise päevakorrapunkti algatamise õigus on igal üliõpilasesinduse liikmel. Selleks tuleb esitada hiljemalt koosoleku alguseks eesistujale kirjalik ettepanek, millele on lisatud täiendava päevakorrapunkti otsuse eelnõu ja seletuskiri, mis peab olema dateeritud ning varustatud algataja nime ja allkirjaga.
4.2.4. Päevakorravälise päevakorrapunkti päevakorda lisamine otsustatakse organi koosoleku alguses avalikul hääletamisel. Eitava otsuse korral on avaldajal õigus nõuda küsimuse päevakorda võtmist järgmisel koosolekul.
4.2.5. Pärast päevakorra kinnitamist ei ole võimalik päevakorda muudatusi teha.
4.3. Muude organite koosolekute päevakord
4.3.1. Muude organite koosolekute päevakorda teemade või muude küsimuste lisamiseks ei ole kohustuslik eelnõu algatamine.
4.3.2. Teema või muu küsimuse algataja peab tagama teiste organi liikmete piisava informeerimise mõistliku aja jooksul enne koosoleku algust.
4.3.3. Muudel organitel on õigus võtta vastu kord teemade ja muude küsimuste lisamise kohta koosoleku päevakorda. Eelnimetatud korra võib kehtestada kuni üheks aastaks.
4.4. Päevakorrapunktide arutamine
4.4.1. Päevakorrapunkti arutamine algab päevakorrapunkti algataja või tema kaasesineja ettekandega. Ettekande maksimaalse pikkuse määrab koosoleku juhataja. Põhjendatud vajaduse korral pikendab koosoleku juhataja ettekande aega kuni kümne minuti võrra.
4.4.2. Pärast ettekandja sõnavõttu avatakse arutelu. Soovist võtta sõna antakse märku käe tõstmisega.
4.4.3. Koosoleku juhatajal on õigus esinemine katkestada, kui see ei ole asjakohane, satub vastuollu heade kommetega või on ületanud koosoleku juhataja poolt määratud ajalimiiti.
4.4.4. Igal organi liikmel on õigus teha muudatusettepanekuid päevakorras otsustamist nõudvates punktides.
4.4.5. Üliõpilasesinduse koosolekul võib sõnaõigusega osaleda veel juhatuse liige, üliõpilaskogu esimees, revisjonikomisjoni liige ja külaline. Teiste organite koosolekutest võib sõnaõigusega osa võtta vaid vastava organi otsusega kutsutud isik.
4.4.6. Üliõpilasesinduse koosoleku juhataja annab soovijatele sõna soovi avaldamise järjekorras. Väljaspool järjekorda on koosoleku juhatajal õigus anda sõna päevakorrapunkti arutamise korra kohta ja faktiliseks märkusteks pärast kõneleja lõpetamist kuni kaheks minutiks. Teiste organite koosolekutel ei ole sõnavõttude arv piiratud ning neil organitel on õigus iseseisvalt määrata päevakorrapunktide arutamise kord.
4.4.7. Koosoleku juhataja kuulutab arutelu lõppenuks, kui tema äranägemise järgi on aruteluks antud võimalus olnud ammendav ning paneb eelnõu või muu küsimuse hääletusele.
4.4.8. Koosoleku juhataja ei anna pärast päevakorrapunkti arutelu lõppemist enam kellelegi sõna. Hääletamise ajal on sõnavõtmine keelatud.
4.5. Hääletamine koosolekul
4.5.1. Hääletamine on üliõpilaskonna organite koosolekul avalik, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
4.5.2. Hääletada saab otsuse poolt, vastu või jääda erapooletuks. Igal organi liikmel on üks hääl.
4.5.3. Nimelise hääletamise puhul kantakse koosoleku protokolli iga organi liikme otsus.
4.5.4. Üliõpilaskonna organi liige ei või hääletada ning ta arvatakse kvoorumi hulgast välja, kui organ menetleb temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või nõude esitamist eelnimetatud isiku(te) vastu või muul ilmse huvide konflikti tekkimisel.
4.5.5. Vahetult enne hääletama asumist kordab koosoleku juhataja hääletamisele pandavat ettepanekut, vajadusel formuleerib selle koos eelnõu esitajaga uuesti, veendub, et hääletamisele pandav küsimus on organi liikmetele ühtemoodi arusaadav ning paneb küsimuse hääletamisele.
4.5.6. Mitme konkureeriva ettepaneku või eelnõu korral hääletatakse ettepanekud või eelnõud nende esitamise järjekorras. Kui eelnõu algataja nõustub muudatusettepanekuga, viiakse vastav muudatus eelnõusse sisse ilma hääletamiseta.
4.5.7. Häälte lugemise korraldab koosoleku juhataja.
4.5.8. Salajase hääletamise läbiviimiseks valib üliõpilaskonna organ vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjoni liikmed peavad nimetama endi seast komisjoni esimehe.
4.5.9. Häältelugemiskomisjon annab allkirja vastu välja hääletamissedelid. Organi liige tähistab oma valiku hääletussedelil selliselt, et tema tahe hääletusele pandud küsimuse osas on üheselt arusaadav. Hääletamissedelid kogutakse valimiskasti. Häältelugemiskomisjoni liikmed loevad hääled kokku, täidavad vastava protokolli ning allkirjastavad selle. Häältelugemiskomisjoni esimees teeb häältelugemise tulemused organi liikmetele koheselt teatavaks. Salajase hääletuse protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel.
4.5.10. Koosoleku juhataja teatab pärast hääletamistulemuste selgumist vastuvõetud otsuse. Hääletustulemused protokollitakse. Üliõpilaskonna organi liikme nõudmisel lisatakse koosoleku protokollile tema eriarvamus.
4.5.11. Igal üliõpilaskonna organi liikmel on õigus nõuda kordushääletust, kui hääletamisprotseduuri on oluliselt rikutud. Kordushääletuse korraldamise nõudmise õigus lõpeb koosoleku lõppemise hetkega.
4.5.12. Salajase hääletuse protokoll ning hääletussedelid kuuluvad turvalisele hävitamisele kahe kuu möödudes. Hääletamissedelite kättesaamise allkirjaleht skannitakse ning arhiveeritakse koos koosoleku protokolliga.
4.6. Kirjalik ja elektrooniline hääletusavaldus
4.6.1. Hääletusavaldus on üliõpilasesinduse liikme tehtud kirjalik või elektrooniline tahteavaldus, millega ta avaldab oma seisukoha üliõpilasesinduse menetletava eelnõu suhtes ilma vahetult hääletamisel osalemata.
4.6.2. Hääletusavaldus tuleb esitada eesistujale hiljemalt üks päev enne üliõpilasesinduse koosolekut, mil arutatakse vastavat päevakorrapunkti.
4.6.3. Elektrooniline hääletusavaldus esitatakse emaili teel eesistujale digitaalselt allkirjastatud kujul hiljemalt koosoleku toimumispäeval kella 16.00ks.
4.6.4. Hääletusavaldus kehtib niivõrd, kui viimase aluseks olevat eelnõu ei ole olulises ulatuses muudetud. Tingimuslik hääletusavaldus on tühine.

5. Üliõpilaskonna organi koosoleku protokoll

5.1. Organi koosoleku protokollimise kohustus
5.1.1. Üliõpilaskonna organi (v.a revisjonikomisjon) koosolekud protokollitakse. Protokolli vormistab vastava organi esimehe poolt selleks määratud isik või üliõpilasesinduse puhul juhatuse otsusega määratud isik.
5.1.2. Üliõpilasesinduse koosolekute protokollimise eest vastutab eesistuja. Üliõpilasesinduse koosolekuid lindistatakse. Lindistus kustutatakse kahe kuu möödudes ning ei kuulu arhiveerimisele.
5.1.3. Koosoleku juhataja vastutab materjalide säilimise eest. Üliõpilaskonna organid määravad oma otsusega isiku, kes registreerib protokollid koos nende juurde kuuluvate materjalidega ning säilitab need kuni arhiveerimiseni.
5.1.4. Revisjonikomisjoni esimees teavitab komisjoni otsustest üliõpilasesinduse liikmeid üldpostiloendi vahendusel.
5.2. Protokolli kantakse:
5.2.1. koosoleku number (koosoleku number/aastaarv);
5.2.2. toimumise aeg;
5.2.3. toimumise koht;
5.2.4. koosoleku alguse kellaaeg;
5.2.5. koosoleku lõppemise kellaaeg;
5.2.6. kohalolijate nimed (eraldi üliõpilaskonna organi liikmed ja külalised);
5.2.7. koosoleku päevakord;
5.2.8. arutatavad teemad;
5.2.9. ettekandjad;
5.2.10. küsimuste esitajad ja küsimuste lühisisu;
5.2.11. sõnavõtjad ja sõnavõttude lühisisu;
5.2.12. vastuvõetud otsustused (märgitakse ainult pealkiri);
5.2.13. eriarvamused;
5.2.14. koosoleku kestel saabujate ja lahkujate nimed ning saabumise ja lahkumise kellaajad;
5.2.15. koosolekult puudujate nimed
5.2.16. muud asjakohased andmed.
5.2.17. Osalejate nimekiri koos iga osalenu allkirjaga hävitatakse kahe kuu möödudes.
5.2.18. Kirjalikult käsitletud koosoleku materjalid lisatakse protokollile skannitult.
5.3. Üliõpilaskonna organi otsuste avalikustamine
5.3.1. Üliõpilaskonna organi otsused peavad olema kättesaadavad digitaalse ärakirjana ja paberkandjal hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest üliõpilasesinduse asukohas ning avaldatud üliõpilasesinduse ametlikul veebilehel.
5.3.2. Originaaleksemplarid säilitatakse kuni arhiivi andmiseni üliõpilasesinduse asukohas. Info üliõpilasesinduse tähtsamatest otsustest avaldatakse üliõpilasesinduse infokanalites.

6. Üliõpilasesinduse komisjonid

6.1. Komisjonide nimistu kinnitamine ja muutmine
6.1.1. Alaliste komisjonide nimistu kinnitab üliõpilasesindus korraliselt pärast iga uue üliõpilasesinduse koosseisu esimest koosolekut. Enne uue koosseisu esimest korralist koosolekut alaliste komisjonide koosolekuid kokku ei kutsuta.
6.1.2. Ajutise komisjoni loomise üle võib otsustada igal ajal. Ajutine komisjon on loodud olulisemate üliõpilaskonda puudutavate otsuste/määruste, poliitiliste seisukohtade või muudatuste sisuliseks ja sügavamaks eelaruteluks enne üliõpilasesinduse koosolekut.
6.1.3. Komisjonide nimistu muutmiseks tuleb algatada vastav eelnõu.
6.2. Komisjonide koosseisude kinnitamine ja muutmine
6.2.1. Komisjonide koosseisud kinnitab juhatus eesistuja ettepanekul.
6.2.2. Eesistuja on kohustatud välja selgitama üliõpilasesinduse liikmete eelistused komisjonide koosseisude osas. Iga liige peab teatama oma eelistusest eesistujale viie tööpäeva jooksul peale esimest Üliõpilasesinduse korralist koosolekut. Enne teist üliõpilasesinduse korralist koosolekut kutsutakse komisjonide koosolekud kokku eesistuja poolt.
6.3. Komisjon valmistab ette ja menetleb eelnõusid üliõpilasesinduse koosolekul arutamiseks, jälgib oma valdkonna piires juhatuse ja personali tegevust ning täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
6.4. Komisjoni juhtimine
6.4.1. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse korraliselt komisjoni esimesel koosolekul.
6.4.2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub salajasel hääletamisel. Hääli loeb avalikult koosoleku juhataja poolt määratud isik.
6.4.3. Valituks osutub komisjoni koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks või aseesimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimiste lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, tõmmatakse liisku.
6.4.4. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused algavad valimistulemuste avaldamisest.
6.4.5. Komisjoni esimees esindab komisjoni ning juhib ja korraldab komisjoni tööd.
6.4.6. Komisjoni esimees:
6.4.6.1. kutsub kokku komisjoni koosolekud ning juhib neid;
6.4.6.2. tagab komisjoni dokumentatsiooni järjepidevuse ja korrektsuse;
6.4.6.3. kutsub juhatuse liikmeid ja muid isikuid osalema komisjoni koosolekutel;
6.4.6.4. tagab komisjoni, juhatuse ja üliõpilasesinduse töötajate vahelise koostöö ;
6.4.6.5. esitab üliõpilasesinduse koosolekul oma komisjonist vähemalt ühe kandidaadi häältelugemiskomisjoni;
6.4.6.6. esineb komisjoni nimel üliõpilasesinduse koosolekul.
6.4.7. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehelt saadud ülesandeid ning asendab esimeest tema äraolekul.
6.4.8. Komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõppevad:
6.4.8.1. juhatuse liikmeks valimise korral;
6.4.8.2. tema tagasiastumisega üliõpilasesindusest või komisjonist;
6.4.8.3. tema tagasikutsumisega üliõpilasesindusest või komisjonist;
6.4.8.4. eesistujaks valimise korral.
6.4.9. Vähemalt 1/3 komisjoni liikmetest võib algatada komisjoni esimehe või aseesimehe tagasikutsumise.
6.4.10. Komisjoni esimees või aseesimees loetakse tagasikutsutuks komisjoni koosseisu poolthäälteenamusega tehtud otsuse põhjal.
6.5. Komisjoni töökorraldus
6.5.1. Üliõpilasesinduse alalise komisjoni korraline koosolek toimub vähemalt ühel korral iga kuu, v.a enne esimest uue üliõpilasesinduse koosseisu korralist koosolekut, suvisel perioodil 15. juuni kuni 15. august ja talvisel perioodil 22. detsember kuni 12. jaanuar.
6.5.2. Komisjoni esimees edastab komisjoni koosoleku kutse üliõpilasesinduse üldpostiloendisse hiljemalt viis tööpäeva enne komisjoni koosolekut.
6.5.3. Koosolekukutse sisaldab koosoleku päevakorda ning postiloendi ja veebilehe puhul ka viited päevakorrapunktide tekstidele ja dokumentidele.
6.5.4. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku eesistuja või komisjoni esimees oma algatusel või kui seda nõuab vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust.
6.5.5.  Komisjoni koosolek on avalik, v.a juhul kui seda ei kuulutata 2/3 poolthäälteenamusega kinniseks.
6.5.7.  Komisjonil on õigus:
6.5.7.1. nõuda üliõpilasesinduselt oma tööks vajalikke andmeid ja vahendeid;
6.5.7.2. kutsuda juhatuse ja üliõpilaskogude liikmeid ning eksperte komisjoni koosolekule;
6.5.7.3. muud komisjoni ülesannetest tulenevad õigused.
6.5.8. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Komisjon langetab otsuseid koosseisu poolthäälteenamusega. Kui ükski koosolekul osalev komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensuslikult.
6.5.9. Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli märgitakse:
6.5.9.1. koosoleku alguse ja lõpu aeg,
6.5.9.2. koosoleku toimumise koht;
6.5.9.3. koosolekul osalenute nimed;
6.5.9.4. koosolekul puudujate nimed;
6.5.9.5. koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused;
6.5.9.6. hääletamistulemused.
6.5.10. Sõnavõtja nõudmisel protokollitakse tema seisukohad.
6.5.11. Protokoll on kättesaadav üliõpilasesinduses hiljemalt viis tööpäeva pärast komisjoni koosolekut.
6.5.12. Protokollija ja koosoleku juhataja allkirjastavad protokolli. Allkirjastatud protokoll paigutatakse komisjonide dokumentide arhiivi. Protokollimise korraldamise eest vastutab komisjoni esimees.
6.5.13. Komisjoni seisukoht avaldatakse üliõpilasesinduse koosolekul.

7. Üliõpilaskonna juhatuse valimine

7.1. Üliõpilaskonna juhatuse valimise üldsätted
7.1.1. Juhatuse liikmeks võib kandideerida iga üliõpilaskonna liige, kes vastab põhikirjas märgitud tingimustele ning on seadnud end nõuetekohaselt üles.
7.1.2. Juhatuse liikmete valimised viib läbi selleks moodustatud kolme- kuni viieliikmeline valimiskomisjon. Valimiskomisjoni koosseis kinnitatakse üliõpilasesinduse uue koosseisu esimesel koosolekul.
7.1.3. Kui valimiskomisjonile ei ole esitatud nõutav arv kandideerimisavaldusi juhatuse liikmeks kandideerimiseks, avatakse kandideerijate nimekiri juhatuse liikmete valimiste päevakorrapunkti juures.
7.1.4. Juhatuse liikmed valitakse vastavalt üliõpilasesinduse otsusele hiljemalt kolm kuud enne vastava juhatuse liikme volituste lõppemist. Juhul kui lõppevate volitustega juhatuse liikme valimine ebaõnnestub, otsustab üliõpilasesindus lõppevate volitustega juhatuse liikme volituste pikendamise või talle asendaja määramise üle.
7.1.5. Juhatuse liikme positsiooni volituste kestus on kaks aastat. Üliõpilasesinduse otsusega määratakse iga juhatuse liikme ametiaeg.
7.1.6. Üliõpilasesindus kehtestab oma otsusega hiljemalt üks kuu enne korralisi juhatuse valimisi avalduse vormi ja dokumentide loetelu, mis on juhatuse liikmeks kandideerimiseks vajalikud.
7.1.7. Juhatuse liikmeks kandideeriv üliõpilane ei või juhatada üliõpilasesinduse koosolekut, mil otsustatakse tema juhatuse liikmeks valimise üle. Sel juhul valib üliõpilasesindus uue koosoleku juhataja.
7.2. Üliõpilaskonna juhatuse valimine
7.2.1. Juhatuse liikme valimistele kohaldatakse käesoleva töökorra punktides 9.1- 9.7.14 sätestatut, arvestades juhatuse valimise peatükis sätestatud erisusi.
7.2.3. Juhatuse liikme korralised valimised toimuvad igal aastal vastavalt üliõpilasesinduse otsusele.
7.2.4. Juhatuse liikme kandidaatide materjalid avalikustatakse hiljemalt viis tööpäeva enne valimiste toimumist.
7.2.5. Juhatuse liikmed valitakse juhatuse liikmete ametikohtade järgi.
7.2.6. Üliõpilasesinduse liige saab valida iga juhatuse liikme ametikoha täitmisel üksnes ühe kandidaadi poolt.
7.3. Üliõpilaskonna juhatuse liikme erakorralised valimised
7.3.1. Juhatuse liikme erakorralised valimised kuulutab välja selleks üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimiskomisjon.
7.3.2. Erakorraliste valimiste läbiviimiseks moodustatakse valimiskomisjon üliõpilaskonna juhatuse liikme tagasikutsumise koosolekul. Juhatuse liikme tagasiastumise korral moodustatakse valimiskomisjon esimesel korralisel koosolekul peale tagasiastumist.
7.3.3. Valimiskomisjon korraldab uue juhatuse liikme valimised vastavalt käesoleva töökorraga sätestatule.

8. Üliõpilaskonna eesistuja valimine

8.1. Eesistuja valitakse üliõpilasesinduse liikmete seast.
8.2. Eesistuja valimised toimuvad üliõpilasesinduse koosseisu esimesel koosolekul.
8.3. Eesistujaks saab kandidaat, kes saab üliõpilasesinduse koosseisu poolthäälte enamuse;
8.4. Eesistuja valimistele kohaldatakse käesoleva töökorra punktides 9.3.- 9.7.14. sätestatut, arvestades eesistuja valimise peatükis sätestatud erisusi.
8.5. Eesistuja volituste lõppemisel ennetähtaegselt või valimiste luhtumisel korraldatakse uued valimised mitte hiljem kui järgmisel üliõpilasesinduse koosolekul.

9. Üliõpilaskonna esindajate valimine otsustuskogudesse

9.1. Üliõpilaskonna esindaja on käesoleva töökorra mõistes isik, kes üliõpilasesinduse poolt valituna esindab üliõpilaskonda ülikooli või muu organisatsiooni kogus.
9.2. Üliõpilaskonna esindajad valitakse kuni kaheks õppeaastaks vastavalt üliõpilasesinduse sellekohasele otsusele. Valimistel võivad kandideerida kõik Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased.
9.3. Valimiste väljakuulutamine
9.3.1. Valimised kuulutatakse välja juhatuse otsusega.
9.3.2. Valimiste toimumisest teatatakse ette vähemalt kümme tööpäeva enne kandidaatide ülesseadmise tähtaega.
9.4. Kandideerimine
9.4.1. Kandidatuuri ülesseadmiseks peab üliõpilane esitama kirjaliku avalduse vastavalt juhatuse valimiste väljakuulutamise otsuses sätestatule.
9.4.2. Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:
9.4.2.1. kandidaadi ees- ja perekonnanimi, üliõpilaskood, teaduskonna nimetus;
9.4.2.2. kõrgharidusaste, millel kandidaat õpib;
9.4.2.3. kandidaadi kontaktandmed (aadress, telefoninumber, e-posti aadress).
9.4.3. Juhatusel on õigus kehtestada täiendavate dokumentide esitamise nõudeid kuni kaks tööpäeva enne valimiste väljakuulutamist.
9.5. Avalduste registreerimine
9.5.1. Avalduste registreerimisel avastatud puuduste esinemisel on võimalik kandideerimismaterjale täiendada ja nõuetega kooskõlla viia kuni kandideerimismaterjalide esitamise tähtajani.
9.5.2. Kandideerimismaterjalid esitanud üliõpilane võib nõuda kinnituskirja dokumentide vastuvõtmise kohta. Kinnituskirja märgitakse dokumentide vastuvõtmise aeg ja vastuvõtja nimi. Dokumendid vastu võtnud isik kirjutab kinnituskirjale alla.
9.5.3. Avalduse nõuetekohaseks tunnistamise õigus on juhatusel. Juhatuse sellekohasele otsusele saab puudutatud isik esitada kaebuse hiljemalt üliõpilasesinduse koosolekul, kus valitakse üliõpilaskonna esindajaid kogusse, millesse kaebaja kandideerida soovis.
9.5.4. Kaebuse üle otsustatab üliõpilasesindus salajasel hääletusel.
9.5.5. Kui eesistujale ei ole esitatud nõutav arv avaldusi üliõpilaskonna esindajaks kandideerimiseks, avatakse kandideerijate nimekiri vastava valimiste päevakorra-punkti juures.
9.6. Kandidaatide tutvustamine
9.6.1. Kandidaatide nimed avaldatakse hiljemalt 5 tööpäeva enne valimiste algust üliõpilasesinduse koduleheküljel.
6.6.2. Üliõpilaskonna esindaja valimiste päevakorrapunkti alguses tutvustatakse valitava esindaja ülesandeid ja eeldatavaid teadmisi ja oskusi. Kandidaadid saavad sõna esitamise järjekorras.
9.6.2. Kandidaadil on õigus tutvustada ennast valimiste päevakorrapunkti juures üliõpilasesinduse koosolekul. Enesetutvustamise pikkuse ja esitatavate küsimuste arvu otsustab koosoleku juhataja.
9.7. Üliõpilaskonna esindajate valimiskord
9.7.1. Valimine toimub üliõpilasesinduse koosolekul salajasel hääletamisel. Salajane hääletamine toimub hääletamissedelitega.
9.7.2. Salajase hääletamise korraldamiseks valitakse avalikul hääletamisel üliõpilasesinduse liikmetest koosnev kolme- kuni viieliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjoni liikmed nimetavad endi seast komisjoni esimehe ja annavad allkirja vastu üliõpilasesinduse liikmetele välja hääletamissedelid.
9.7.3. Kõigi kandideerijate nimed kantakse ühele hääletamissedelile tähestikulises järjekorras.
9.7.4. Üliõpilasesinduse liige märgib hääletamissedelile, milliseid kandidaate ta eelistab. Eelistatavate kandidaatide arv ei või olla suurem täitev- või järelevalveorganis või esindus- või otsustuskogus normeeritud kohtade arvust.
9.7.5. Iga hääletaja paneb täidetud hääletamissedeli valimiskasti.
9.7.6. Häältelugemiskomisjoni liikmed loevad hääled ja täidavad üliõpilaskonna juhatuse esimehe poolt selleks määratud isiku poolt ettevalmistatud häältelugemise komisjoni protokolli.
9.7.7. Hääletamissedel on kehtetu, kui hääletaja märgitud eelistus ei ole loetav või üheselt mõistetav.
9.7.8. Vaidluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
9.7.9.  Hääletamise tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees.
9.7.10. Häältelugemise komisjoni protokolli kinnitab üliõpilasesindus avalikul hääletamisel.
9.7.11. Valituks loetakse kandidaat, keda toetab koosoleku lihthäälteenamus.
9.7.12. Kui kandidaate on kaks või rohkem ja ühte kandidaati ei toeta lihthäälteenamus, viiakse läbi kordushääletus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
9.7.13. Kui kandidaat ei saavuta kordushääletusel lihthäälteenamust, korraldatakse järgmisel korralisel või erakorralisel koosolekul koha täitmiseks kordusvalimised.
9.7.14. Kui kandidaat ei saavuta kordusvalimistel (sh kordushääletusel) lihthäälteenamust, viiakse läbi teistkordsed kordusvalimised hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Teistkordsetel kordusvalimistel osutub valituks kandidaat, keda toetab lihthäälteenamus.
9.8. Valimistulemuste vaidlustamine
9.8.1. Pärast valimistulemuste avalikustamist on puudutatud isikul õigus kolme tööpäeva jooksul vaidlustada valimise tulemus, pöördudes vaidega juhatuse poole.
9.8.2. Juhatus on kohustatud kaebuse lahendama viie tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest.
9.8.3. Kaebus rahuldatakse, kui selles esitatud faktid leiavad kinnitust ja need avaldasid olulist mõju valimistulemustele. Vaide rahuldamisel kuulutab valimiste väljakuulutaja välja kordusvalimised.
9.8.4. Kaebuse tagasilükkamisel loetakse valituks osutunud isik(ud) vastava esindus-või otsustuskogu liikme(te)ks.
9.8.5.  Kui üliõpilaskonna esindaja on kaotanud oma volitused vastavalt põhikirjale, korraldab juhatus uue üliõpilaskonna esindaja valimised järgmisel korralisel üliõpilasesinduse koosolekul.

10. Üliõpilaskonna organi liikmete ning üliõpilaskonna esindajate tagasikutsumine või volituste lõppemine

10.1. Valitud isiku tagasikutsumise üldsätted
10.1.1. Üliõpilasesinduse poolt valitud isikute tagasikutsumiseks peab vähemalt 1/3 üliõpilasesinduse liiget esitama kirjaliku ja põhjendatud avalduse eesistujale. Juhul kui tagasi soovitakse kutsuda juhatus või mõni selle liige, esitatakse avaldus revisjonikomisjonile. Juhul kui tagasi soovitakse kutsuda üliõpilasesinduse eesistuja, esitatakse avaldus juhatusele.
10.1.2. Avalduse saanud organ korraldab üliõpilasesinduse teavitamise tagasikutsumise ettepanekust hiljemalt järgmisel tööpäeval avalduse esitamisest alates.
10.1.3. Üliõpilasesinduse koosseisu muudatused kinnitab rektor.
10.2. Valitud isiku tagasikutsumise menetlus
10.2.1. Üliõpilasesinduse poolt valitavate isikute ja organite tagasikutsumise menetlemine toimub alljärgnevalt:
10.2.1.1. koosoleku juhataja loeb ette üliõpilasesinduse liikmete poolt koostatud tagasikutsumise avalduse;
10.2.1.2. sõna antakse tagasikutsumise avalduse algatanud üliõpilasesinduse liikmete esindajale;
10.2.1.3. tagasikutsutava(te) sõnavõtt;
10.2.1.4. küsimuste esitamise ja vastamise voor;
10.2.1.5. sõnavõtud;
10.2.1.6. tagasikutsutava(te) lõppsõna;
10.2.1.7. hääletamine.
10.2.2. Koosoleku juhatajal ja tagasikutsumise algatanud liikmete esindajal on aega tagasikutsumise avalduse teksti tutvustada ning tagasikutsutaval organi liikmel on õigus tutvustada enda seisukohti koosoleku juhataja poolt määratud aja piires.
10.2.3.  Iga üliõpilasesinduse liige võib esitada ühe küsimuse. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut ning vastamiseks kuni kolm minutit. Igal liikmel on õigus ühele sõnavõtule kestusega kuni kaks minutit. Igal tagasikutsutaval organi liikmel on aega lõppsõnaks kuni viis minutit.
10.3. Tagasikutsutud või tagasiastunud üliõpilaskonna juhatuse liikmele asendaja määramine
10.3.1. Üliõpilasesindus määrab hiljemalt juhatuse liikme tagasikutsumise koosolekul talle asendaja. Ettepaneku asendaja määramiseks teeb juhatus. Asendajaks võib olla nii kehtivate volitustega juhatuse liige kui ka üliõpilasesinduse liige.
10.3.2. Asendusliikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme valimisteni.
10.4. Üliõpilaskonna organi liikme volituste lõppemine
10.4.1. Üliõpilaskonna organi liige, kes soovib omal soovil oma positsioonilt tagasi astuda, esitab selleks allkirjastatud kirjaliku avalduse juhatusele.
10.4.2. Üliõpilaskonna organi liikme volitused lõpevad avalduse rahuldamise hetkel.
10.4.3. Juhatus rahuldab üliõpilaskonna organi liikme esitatud avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
10.5. Üliõpilasesinduse eesistuja, -liikme või üliõpilaskonna esindaja volituste lõppemine muul juhul
10.5.1.  Põhikirja punktis 3.8 või 5.9.2 märgitud juhul lõpevad liikme või esindaja volitused alates viimasele puudumisele või eksmatrikuleerimisele järgnevast päevast. Juhul, kui esindaja on samaaegselt üliõpilaskonna juhatuse liige, ei lõpe tema volitused eksmatrikuleerimisega.
10.5.2.  Liige või esindaja on kohustatud teatama tema eksmatrikuleerimisest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kirjalikult või elektrooniliselt juhatust.

11. Üliõpilaskonna juhatuse, revisjonikomisjoni ja üliõpilasesinduse poolt valitud esindajate aruandlus

11.1. Üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilaskonna esindajad ja üliõpilaskonna organid on aruandekohustuslikud üliõpilasesinduse ees.
11.2. Üliõpilaskonna juhatuse aruandekohustus
11.2.1. Juhatus annab oma tegevusest ülevaate igal teisel üliõpilasesinduse korralisel koosolekul, esitades selle kohta kirjaliku aruande.
11.2.2. Aruandes kajastuvad juhatuse liikmete sooritatud tegevused nimetatud eesmärkide saavutamiseks aruandeperioodi kohta.
11.2.3. Aruandeperiood algab eelmise aruandeperioodi lõpupäevast või ametisse astumisest ning lõpeb aruande avaldamise päeval.
11.2.4. Juhatuse liige esitab tegevuskava põhjal poolaasta täituvusaruande jaanuari korralisel koosolekul ja aasta täituvusaruande juuni korralisel koosolekul. Juhatuse tegevusaruanne peab olema kättesaadav üliõpilasesinduse asukohas.
11.3. Üliõpilaskonna esindaja aruandekohustus
11.3.1. Vähemalt 1/3 üliõpilasesinduse liikmel ühiselt on õigus kutsuda üliõpilaskonna esindaja üliõpilasesinduse koosolekule oma tegevusest aru andma. Vastav taotlus esitatakse eesistujale, kes korraldab valitud esindaja teavitamise ning koosolekule ilmumise.
11.3.2. Esindajal, kes on kohustatud ilmuma aru andma, on õigus anda oma tegevusest ülevaade kuni kümne minuti jooksul. Seejärel on igal üliõpilasesinduse liikmel õigus esitada kuni kaks küsimust. Küsimustele vastamiseks on aega kuni kolm minutit.
11.4. Revisjonikomisjoni aruandekohustus
11.4.1. Revisjonikomisjon koostab õppeaasta jooksul vahearuande, mille esitab üliõpilasesinduse detsembri korralisel koosolekul ja lõpparuande, mille esitab üliõpilasesinduse juuni korralisel koosolekul
11.4.2. Üliõpilasesinduse otsusega otsustatakse vajadusel lisaaruande koostamine.
11.4.3. Aruandes peab sisalduma tagasiside eelmisele aruandele.

12. Revisjonikomisjoni valimine, ülesanded ja töökord

12.1. Revisjonikomisjoni liikmete valimisele kohaldatakse käesoleva töökorra punktides 9.1.- 9.7.14. sätestatut
12.2. Revisjonikomisjoni kontrollib:
12.2.1. Üliõpilasesinduse, personali ja juhatuse tegevuse vastavust põhikirjale, arengukavale, üliõpilasesinduse otsustele ning teistele üliõpilasesinduse tööd reguleerivatele dokumentidele;
12.2.2. juhatuse liikmete poolt üliõpilasesinduse korralistel koosolekutel esitatavaid tegevusaruandeid;
12.2.3. üliõpilasesinduse tegevjuhi poolt iga kahe kuu tagant üliõpilasesinduse koosolekul esitatavat finantsaruannet;
12.2.4. juhatuse liikmete ja eesistuja poolt koostatud tööplaane ja tegevuskavasid ning esitab nende kohta hinnangu üliõpilasesindusele enne tööplaanide ja tegevuskavade kinnitamist;
12.2.5. iga poolaasta lõpus juhatuse tegevuskavade täitmist ning esitab nende kohta hinnangu üliõpilasesindusele pärast juhatuse liikmete tegevuskavade aruannete esitamist;
12.2.6. üliõpilasesinduse raamatupidamise õigsust;
12.2.7. üliõpilasesinduse vara ja vahendite kasutamise sihipärasust ja seaduslikkust;
12.2.8. üliõpilasesinduse aktide ja dokumentatsiooni õiguspärasust;
12.2.9. üliõpilasesinduse aktide ja dokumentatsiooni arhiveerimist;
12.2.10. üliõpilasesinduse liikmete tegevuse kohta saabunud kaebusi;
12.2.11. üliõpilasesinduse projektikonkursse;
12.2.12. üliõpilasesinduse aastatoetuste komisjoni tööd ja aastatoetuste jagamist;
12.2.13. üliõpilaskogude õiguspärast tegevust;
12.2.14. kõiki muid tehinguid ja toiminguid, mille kontrollimise pädevus ei ole ühegi teise õigusakti alusel muu organi kohustus.
12.3. Revisjonikomisjon peab arvestust:
12.3.1. üliõpilasesinduse liikmete osavõtu kohta üliõpilasesinduse koosolekutest;
12.3.2. üliõpilaskonna esindajate tööst osavõtu kohta esindus- ja otsustuskogudest.
12.4. Revisjonikomisjoni õigused
12.4.1. Revisjonikomisjonil on õigus algatada arutelu üliõpilaskonna esindajate tagasikutsumiseks esindus- ja otsustuskogudest.
12.4.2. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda kõigilt revideeritavatel ametikohtadel olevatelt isikutelt selgitusi ja dokumente.
12.5. Revisjonikomisjoni töökorralduse alused
12.5.1. Revisjonikomisjoni tööd juhib tema liikmete seast valitud esimees. Revisjonikomisjoni esimehe äraolekul juhib revisjonikomisjoni tööd vastavalt revisjonikomisjoni esimehe poolt määratud asendaja.
12.5.2. Revisjonikomisjoni esimees valitakse revisjonikomisjoni esimesel koosolekul.
12.5.3. Otsuse vastuvõtmisel võib eriarvamusele jäänud revisjonikomisjoni liige esitada otsuse või muu küsimuse arutelu juurde oma kirjaliku eriarvamuse või nõuda eriarvamuse fikseerimisest protokollis.
12.5.4. Revisjonikomisjoni liige on kohustatud hoidma üliõpilaskonna töö- ja ärisaladusi ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid kolmandatele isikutele. Konfidentsiaalsuskohustus on tähtajatu.
12.5.5. Revisjonikomisjon oma töö paremaks korraldamiseks võib teha koostööd Tallinna Tehnikaülikooli siseauditi osakonnaga.

13. Rakendussätted

13.1. Käesolev töökord jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.
13.2. Käesoleva töökorra jõustumisel kaotab kehtivuse 12. detsembril 2017. a üliõpilasesinduse otsusega nr 41 vastu võetud töökord.