1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Ülesanne

Õppekava statuudiga (edaspidi statuut) sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) tasemeõppe õppekavade ülesehituse, koostamise, avamise, hindamise, muutmise ning sulgemise tingimused ja kord.

§ 2. Õppekava ja selle ülesehitus

(1) Õppetöö toimub õppekava alusel.

(2) Õppekava on kõrgharidustaseme õppe alus, millega kinnitatakse õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppekeel, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused.

(3) Koostöölepingu alusel toimivad õppekavad on ühisõppekava ja topeltkraadikava. Koostöölepingus lepivad pooled kokku vähemalt õppekava täies mahus täitnule antava kraadi nimetuses, õppekava juhtimise ja rahastamise küsimustes (nt õppemaks, kulude ja tulude jaotus partnerite vahel), üliõpilaste vastuvõtu ja valikuprotseduurides, üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse ning õppekorralduslikes küsimustes (eksamikorraldus, hindamine, ainepunktide tunnustamine, kraadide väljastamine).
1) Ühisõppekava on ülikooli ja ühe või enama kõrgkooli ühiselt välja töötatud ning ühiselt hallatav õppekava koostöölepingu alusel. Ühisõppekava osad ja õppemahud võivad erineda statuudi § 3 lõikes 3 kehtestatud õppekava osadest ja õppe miinimummahtudest. Ühisõppekava avamine, muutmine ja sulgemine toimub vastavalt statuudile, kui koostöölepingus ei ole poolte vahel kokku lepitud teisiti.
2) Ühisõppekava täies mahus täitnule antakse ülikooli ja teise Eesti kõrgkooli vahelise ühisõppekava korral ühisdiplom ning ülikooli ja väliskõrgkooli ühisõppekava korral ülikooli ning ühisõppekava partnerkõrgkoolide lõpudokumendid.
3) Topeltkraadikava on õppekava, millel võib toimuda muu hulgas õpe kahe või enama kõrgkooli vahelise koostöölepingu alusel. Koostöölepingu sõlmimise eeldus on sarnaste õppeainetega õppekavad, mille täies mahus täitnule antakse kaks või enam lõpudokumenti, mida tunnustatakse ametlikult riikides, kus lõpudokumendid andnud kõrgkoolid paiknevad.

(4) Õppekava nominaalkestus on õppekava läbimiseks kehtestatud aeg.

(5) Õppekava koosneb õppeainetest. Õppeained on rühmitatud mooduliteks, mis koondavad õppeained eesmärgistatud kogumiks või mis koosnevad ühest õppeainest.

(6) Õppekava, mooduli ja õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi EAP). 1 EAP vastab arvestuslikult 26 tunnile õppija õppetööle.

(7) Õppeaine maht on üldjuhul 6 EAP-d.

(8) Õppekaval võib olla üks või enam peaeriala ehk spetsialiseerumist. Peaeriala on omandatud erialaste teadmiste, oskuste ja pädevuste kogum, mis on eeldus, et asuda tööle vastaval erialal, ning mille baasil on võimalik jätkata õpinguid järgmisel õppeastmel samal või lähedasel õppekaval.

(9) Õppekava õppeainetest võib moodustada ühe või mitu kõrvaleriala. Kõrvaleriala on omandatud erialaste alusteadmiste ja -oskuste kogum, mis võimaldab selle valinud üliõpilastel omandada täiendavaid pädevusi vastaval erialal tööle asumiseks või õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht esimesel ja teisel kõrgharidusastmel on vähemalt 45 EAP-d. Juhul kui kõrvalerialal on õppeaineid, mis sisalduvad ka üliõpilase õppekavas, arvestatakse neid nii kõrvaleriala kui ka õppekava täitmisel.

(10) Õppekavad ja nende õppe nominaalkestus ning -maht on järgmised:

*Doktoriõppe õppemahtu arvestatakse tundides.

2. peatükk
BAKALAUREUSE-, RAKENDUSKÕRGHARIDUS-,
MAGISTRI- NING INTEGREERITUD BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVA

§ 3. Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (edaspidi integreeritud õpe) õppekavadele esitatavad nõuded

(1) Õppekava osad on:
1) üldõpe, mille eesmärk on süvendada üldhariduslikke teadmisi ja oskusi;
2) põhiõpe, mille eesmärk on omandada õppevaldkondlik ja õppesuuna põhine spetsiifiline baasharidus;
3) eriõpe, sh praktika, mille eesmärk on omandada õppekavas kirjeldatud erialaga otseselt seotud pädevused tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel;
4) vabaõpe, mille eesmärk on õppija vabal valikul omandada pädevused õppekavasse mittekuuluvate õppeainete põhjal;
5) lõputöö või lõpueksam, kusjuures ühel õppekava versioonil võib pakkuda variandina mõlemat.

(2) Õppekava versioon on vastava õppeaasta vastuvõtuks sisestatud õppekava õppeinfosüsteemis.

(3) Õppekava osade miinimummahud (EAP-des):

¹1-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavade kohustuslikud osad on eriõpe ja lõputöö/lõpueksam. Üld-, põhi- ja vabaõpet saab lisada vajaduspõhiselt.
²1,5-aastase nominaalkestusega 90 EAP mahus magistriõppe õppekavade põhi- ja eriõppe maht on proportsionaalselt väiksem.
³Magistriõppes on praktika nõutav juhul, kui see on vajalik õpiväljundite saavutamiseks.
⁴Praktika moodustab rakenduskõrgharidusõppe õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15%.
⁵3,5-aastase nominaalkestusega 210 EAP mahus rakenduskõrgharidusõppe õppekavade eriõppe maht on proportsionaalselt väiksem.

(4) Valikained moodustavad õppekava mahust vähemalt 15%. Igas valikainet sisaldavas moodulis peab valikus olevate õppeainete maht olema vähemalt 1,3 korda suurem mooduli läbimiseks valitavate valikainete mahust.

(5) Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppe õppekavad sisaldavad muu hulgas:
1) ettevõtluse, kestliku arengu, matemaatika, digi ja inseneeria ainevaldkondlikke pädevusi ning enesejuhtimise ja õppimise, kriitilise mõtlemise, koostöö, suhtlemise ning eetika üldpädevusi, mille nõuded kehtestab õppeprorektor;
2) õppeaineid, milles kasutatakse interdistsiplinaarset õpet ning probleem- ja projektõpet;
3) eestikeelsetes õppekavades ingliskeelseid õppeaineid;
4) ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus.

(6) Magistriõppe õppekavad sisaldavad muu hulgas:
1) ettevõtluse õppeainet, mis võib olla nii kohustuslik kui ka valikaine mahuga 6 EAP-d;
2) õppeaineid, milles kasutatakse interdistsiplinaarset ning probleem- ja projektõpet;
3) eestikeelsetes õppekavades ingliskeelseid õppeaineid;
4) ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus.

(7) Käesoleva paragrahvi lg 6 punkte 1 ja 3 ei pea kohaldama üheaastastes magistriõppe õppekavades.

(8) Ainekava ja õppekava vormistamise korra kehtestab õppeprorektor.

(9) Akadeemiliste struktuuriüksuste õppetöö töömahukuse arvestamise tingimused ja korra kehtestab rektor.

(10) Kohustuslikes õppeainetes on tagatud e-tugi.

3. peatükk
DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVA

§ 4. Õppekavale esitatavad nõuded

(1) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest mahuga 30 EAP-d, mis vastab arvestuslikult 780 tunnile õppetööle, ning teadus-, arendus- ja loometööst, sh doktoritöö, mis vastab arvestuslikult 5460 töötunnile ja moodustab 87,5% kogu õppekava mahust.

(2) Doktoriõppekava koosneb alljärgnevatest moodulitest:
1) ülekantavate oskuste moodul, mille miinimummaht on 12 EAP-d;
2) erialaste teadmiste moodul, mille miinimummaht on 12 EAP-d;
3) teadustöö moodul.

(3) Ülekantavate oskustena õpetatakse doktorantidele muu hulgas teadusfilosoofiat ja -eetikat, teadus- ja hariduskorraldust, kõrgkoolididaktikat, karjääriplaneerimist, teadusprojektide kirjutamist ja juhtimist,  ettevõtluskäitumist ja innovatsiooni ning suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust.

(4) Erialaste teadmiste moodulis valib doktoriõppe üliõpilane doktoritöö teemast lähtuvad erialaspetsiifilised ained.

(5) Teadustöö moodul sisaldab järgmisi teadus-, arendus- ja loometegevusi: seminarid, õpetamine ja juhendamine, publitseerimine, ettekanded teaduskonverentsidel, teaduse populariseerimisega seotud tegevused ja doktoritöö.

4. peatükk
ÕPPEKAVA AVAMINE, MUUTMINE JA SULGEMINE

§ 5. Õppekava avamine

(1) Õppekava avamise eeldus on ühiskonna vajadus erialaspetsialistide järele ja ülikooli piisavad akadeemilised ning materiaalsed ressursid.

(2) Õppekava väljatöötamise algatab ja õppekava koostaja määrab dekaan. Õppekava avamiseks esitab dekaan õppeprorektorile (doktoriõppe puhul teadusprorektorile) õppekava avamise eeltaotluse hiljemalt õppekava avamisele eelneva kalendriaasta 1. märtsiks, mis sisaldab:
1) õppekava avamise vajalikkuse põhjendust, sh õppekava ajakohasus, kooskõla ühiskondlike arengute ja vajadustega;
2) õppekava kavandit, sh õppekava esialgset struktuuri moodulite tasandil;
3) õppekava eesmärke, õpiväljundeid ja nende võrdlust kõrgharidusstandardis toodud õpiväljunditega, kutsestandardi olemasolul võrdlust kutsestandardiga;
4) õppekava seoseid olemasolevate õppekavadega, ülikoolisisese koostöö kirjeldust, konkurentsieeliste kirjeldust võrdluses õppekavadega nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka teistes Eesti ja välisriikide kõrgkoolides;
5) võimaliku sihtrühma ja lõpetajate tööturu väljundi analüüsi;
6) kavandatavat üliõpilaste vastuvõtuarvu;
7) õppekava ressursside kirjeldust (sh rahastamise allikad, vajadus uute õppeainete loomiseks ja õppeteenustasu suurus, akadeemilised töötajad, võimalikud koostööpartnerid jm).

(3) Ühisõppekava avamiseks esitab õppekava koostaja lisaks eeltaotlusele partnerkõrgkooli(de) nõusoleku, sh kokkuleppe õppekava rahastamisskeemi ning vastuvõtu korraldamise kohta. Kui ühisõppekava avamiseks kasutatakse rahastust ülikoolivälistest vahenditest, tuleb eeltaotlus koos partnerite nõusolekutega esitada õppeprorektorile enne finantseerimistaotluse esitamist.

(4) Õppeprorektor (doktoriõppe puhul teadusprorektor) korraldab eeltaotluse hindamise 2 kuu jooksul, mille käigus:
1) õppeosakond kontrollib eeltaotluse nõuetele vastavust ja saadab õppekava koostajale esmase tagasiside;
2) õppekava koostaja vajadusel täiendab tagasiside põhjal eeltaotlust ja esitab selle uuesti õppeosakonnale;
3) õppeosakond edastab nõuetele vastava eeltaotluse õppekomisjonile (doktoriõppe puhul teaduskomisjonile);
4) õppekomisjon (doktoriõppe puhul teaduskomisjon) arutab eeltaotlust, teeb ettepanekuid ja annab soovitusi ning põhjendab, kas õppekava tuleks avada või mitte;
5) õppeprorektor (doktoriõppe puhul teadusprorektor) otsustab õppekava väljatöötamise, kuulates ära õppekomisjoni (doktoriõppe puhul ka teaduskomisjoni).

(5) Positiivse hinnangu saanud eeltaotluse põhjal esitab dekaan õppeprorektorile (doktoriõppe puhul teadusprorektorile) 5. septembriks esildise, millega kinnitatakse programminõukoda ja programmijuht, kelle ülesanne on koostada õppeinfosüsteemis õppeprogrammi aluseks olev õppekava, valmistada ette õppeprogrammi käivitamine ja esitada vastuvõtutingimused.

(6) Programmijuht kooskõlastab õppekavas sisalduvad õppeained õppetööd läbi viivate struktuuriüksuste juhtidega.

(7) Teaduskonna nõukogu esitab õppeosakonnale kinnitatud õppekava kavandi, millele lisab:
1) õppetööd läbiviivate akadeemiliste töötajate nimekirja koos andmetega nende kvalifikatsioonide kohta;
2) õppekava õpiväljundite võrdluse kõrgharidusstandardis nimetatud vastava kõrgharidusastme õpiväljunditega;
3) seletuskirja, milles sisaldub põhjendus uue õppekava avamiseks ja ülevaade õppekava avamisega kaasnevate täiendavate ressursside vajaduse kohta, sh nimekiri loodavatest uutest õppeainetest ning kavandatav üliõpilaste vastuvõtuarv;
4) vähemalt kaks eksperthinnangut õppekava kohta valdkonna erialaliitudelt ja/või tööandjatelt;
5) ühisõppekava korral kõrgharidusseaduses sätestatud nõuetele vastava koostöölepingu projekti.

(8) Õppeosakond kontrollib õppekava vastavust nõuetele.

(9) Teaduskonna nõukogu otsustab nõuetele vastava õppekava avamise ja edastab otsuse õppeosakonnale ning esitab nõuetele vastava õppekava koos käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumentidega senatile.

(10) Ülikooli senat kinnitab õppekava hiljemalt 9 kuud enne õppeaasta algust, kuulates ära õppekomisjoni (doktoriõppe puhul ka teaduskomisjoni) seisukoha.

(11) Õppekava avamiseks, mille vastuvõttu planeeritakse järgmisest õppeaastast, tuleb esitada nõutud dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud toimingute läbiviimiseks 1. oktoobriks.

§ 6. Õppekava muutmine

(1) Kui õppekaval muutub õppekeel, õppe nominaalkestus, maht või muudetakse olulisel määral õppekava eesmärke ja õpiväljundeid, tuleb avada uus õppekava statuudi §-i 5 alusel.

(2) Igaks õppeaastaks luuakse vastuvõtuks avatud esimese ja teise astme õppekavadest uus versioon.

(3) Õppekava uue versiooni loomiseks sisestab programmijuht õppeinfosüsteemi uue versiooni kavandi ja esitab õppekava muudatused koos põhjendustega õppeosakonnale kooskõlastamiseks.

(4) Ülikooli senat kinnitab õppekava versiooni muudatused järgmistel juhtudel:
1) peaeriala lisamine või sulgemine;
2) õppekava nimetuse muutmine;
3) antava kraadi nimetuse muutmine;
4) õppekava haldava struktuuriüksuse muutmine.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata muudatused kinnitab programmijuhi ettepanekul teaduskonna nõukogu, välja arvatud juhul, kui õppekava uue versiooni moodulites ja õppeainete loendis ei tehta eelmise versiooniga võrreldes muudatusi.

(6) Peaeriala lisamisel esitab programmijuht täiendavad andmed ressursside ja kavandatava üliõpilaste arvu kohta. Peaeriala lisamise otsustab ülikooli senat õppeprorektori (doktoriõppe puhul teadusprorektori) ettepanekul, kuulates ära teaduskonna nõukogu seisukoha.

(7) Eelmistes õppekava versioonides, kuhu on immatrikuleeritud üliõpilased, kelle õpingute algusest ei ole möödunud õppekava nominaalkestusele lisaks rohkem kui kaks aastat, võib asendada üksikuid õppeaineid samas mahus, lisada valikaineid ja lõpetada valikainete õpetamine.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud õppekava muudatused esitab programmijuht koos põhjendustega õppeosakonnale kooskõlastamiseks.

(9) Kõik õppeaineid puudutavad muudatused, sh nende ümber paigutamine tüüpõpingukavas, kooskõlastab programmijuht õppeainet õpetava instituudiga.

(10) Õppekava muudatusettepanekute esitamise ja kinnitamise tähtajad:

*seletuskiri, uue versiooni kavand ja/või uued ainekavad õppeinfosüsteemis

§ 7. Õppekava sulgemine

(1) Õppekava sulgemine tähendab õppetöö lõpetamist konkreetse õppekava alusel. Suletud õppekava alusel ei saa ülikool väljastada lõpudokumente.

(2) Õppekava sulgemise otsustab ülikooli senat õppeprorektori (doktoriõppe puhul teadusprorektori) ettepanekul, kuulates ära teaduskonna nõukogu seisukoha.

(3) Õppekava sulgemisele eelneb vastuvõtu lõpetamine. Õppeprorektor teeb ettepaneku lõpetada vastuvõtt, kui viimasel kolmel aastal on:
1) üliõpilaste vastuvõtt olnud esimese astme õppekava puhul vähem kui 15 üliõpilast peaeriala kohta ja teise astme õppekava puhul vähem kui 10 üliõpilast peaeriala kohta;
2) lõpetajate osakaal alla 25% üliõpilastest (v.a doktoriõppe puhul), kes õppekavale selle nominaalkestuse aeg tagasi vastu võeti.

(4) Õppekava tüüpõpingukava järgne õpetamine lõpetatakse pärast õppekava nominaalkestuse möödumist viimasest vastuvõtust. Üliõpilastele pakutakse võimalust jätkata õpinguid lähedase õppesuuna õppekaval.

§ 8. Erisused statuudis nimetatud nõuetest

Põhjendatud juhtudel võib ülikooli senat õppekavade muutmisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 9. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.

(2) Õppekavad viiakse määruse § 3 lg 5 punktidega 1 ja 2 ning lg 6 punktiga 2 kooskõlla hiljemalt 2028/2029. õppeaastaks.

(3) Tunnistatakse kehtetuks Tallinna Tehnikaülikooli senati 19.04.2016 määrus nr 2 “Õppekava statuut”.