Õppetegevus> Tasemeõpe

Õppekava statuut

Kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 19.04.2016 määrusega nr 2
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 21.03.2017 määrusega nr 5
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 12
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 22.10.2019 määrusega nr 9 (jõustunud 01.11.2019)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 18.02.2020 määrusega nr 1 (jõustunud 20.02.2020, välja arvatud § 4 lg 4 punkt 4 ja § 4 lg 5 punkt 4, mis jõustuvad 2021/2022. õppeaastast)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 18.05.2021 määrusega nr 4 (jõustunud 23.05.2021)

Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 23.05.2021

Microsoft Word

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Ülesanne

Õppekava statuudiga sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) tasemeõppe õppekavade ülesehituse, koostamise, avamise, hindamise, muutmise ning sulgemise tingimused ja kord.

§ 2. Õppekava, õppe nominaalkestus ja maht

(1) Õppetöö toimub bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja doktoriõppe õppekavade alusel. Ehitusinseneriõpe ja arhitektiõpe põhineb integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (edaspidi integreeritud õpe) õppekavadel.

(2) Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe üldeesmärgid, õpiväljundid, õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppekeele, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, nende mahu ja lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, peaerialad, õppe lõpetamise tingimused, lõpetamisel väljastatavad dokumendid ja antavad kraadid.

(3) Õppe kestus õppekavadel on järgmine:

1) bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm aastat ja õppe maht 180 ainepunkti (edaspidi EAP); rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, õppe maht 180 kuni 240 EAP-d;

2) integreeritud  õppe nominaalkestus on viis aastat ja õppe maht 300 EAP-d;

3) magistriõppe õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat ja õppe maht 60 kuni 120   EAP d; [jõustunud 20.02.2020]

4) doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat, mis teeb õppe mahuks arvestuslikult 6240 tundi. [jõustunud 23.05.2021]

§ 3. Õppeaine maht

Õppeaine maht on üldjuhul 6, 9 ja 12 EAP-d. [jõustunud 21.11.2017]

2. peatükk
BAKALAUREUSE-, RAKENDUSKÕRGHARIDUS-, MAGISTRI- JA INTEGREERITUD ÕPPE ÕPPEKAVA

§ 4. Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri – ja integreeritud õppe õppekavadele esitatavad nõuded

(1) Õppekava osad on:

1) üldõpe (general studies) – õppekava osa, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste ja oskuste arendamine;

2) põhiõpe (core studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppevaldkondliku ja õppesuuna põhise spetsiifilise baashariduse omandamine;

3) eriõpe sh praktika (special studies, incl internship) – õppekava osa, mille eesmärk on õppekavas kirjeldatud erialaga otseselt seotud teadmiste ja oskuste omandamine tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel;

4) vabaõpe (free choice studies) – õppekava osa, mille eesmärk on õppija vabal valikul õppekavasse mittekuuluvate õppeainete põhjal teadmiste ja oskuste omandamine;

5) lõputöö või -eksamid.

(2) Õppekava osade miinimummahud (EAP): [jõustunud 21.11.2017]

Õppekava osa Bakalaureuseõpe Magistriõpe* Rakendus-kõrgharidusõpe Integreeritud õpe
Üldõpe 18 6 18 24
Põhiõpe 60 18 48 78
Eriõpe 24 36 57−66 60
sh praktika 6 6  27−36** 12
Vabaõpe 6 6 6 12
Lõputöö või lõpueksamid 6−12 18−30 6−12 30

* Alla kaheaastase nominaalkestusega magistriõppes on kõik mahunõuded proportsionaalselt väiksemad ja magistritöö või -eksami maht on vähemalt 18 EAP-d.

** Praktika moodustab rakenduskõrgharidusõppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15%.

(3) Valikained moodustavad õppekava mahust vähemalt 15%. Igas valikainet sisaldavas moodulis peab valikus olevate õppeainete maht olema vähemalt 1,5 korda suurem mooduli läbimiseks valitavate valikainete mahust.

(4) Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppe õppekavad sisaldavad muu hulgas:

1) sotsiaal- ja humanitaarteaduste, loodusteaduste, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, matemaatika ja ettevõtluse ainevaldkondade õpiväljundeid katvaid õppeaineid, mille nõuded kehtestab õppeprorektor;

2) õppeainet, milles kasutatakse interdistsiplinaarset õpet; [jõustunud 21.11.2017]

3) eestikeelsetes õppekavades eesti ja inglise keele suulist ning kirjalikku erialast eneseväljendust arendavaid õppeaineid;

4) ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus; [jõustub 2021/2022. õppeaastast]

5) teadusliku mõtteviisi ja heade teadustavade omandamist, erialase teadustöö metodoloogia rakendamist edendavaid õppeaineid. [jõustunud 20.02.2020]

(5) Magistriõppe õppekavad sisaldavad muu hulgas:

1) ettevõtluse ainevaldkonna õpiväljundeid katvat õppeainet või õppeaineid, mille nõuded kehtestab õppeprorektor;

2) õppeainet, milles kasutatakse interdistsiplinaarset õpet; [jõustunud 21.11.2017]

3) eestikeelsetes õppekavades eesti ja inglise keele suulist ning kirjalikku erialast eneseväljendust arendavaid õppeaineid.

4) ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. [jõustub 2021/2022. õppeaastast]

(6) Õppekava õppeainetest võib moodustada ühe või mitu kõrvaleriala. Kõrvaleriala on omandatud erialaste alusteadmiste ja -oskuste kogum, mis võimaldab selle valinud üliõpilastel omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi vastaval erialal tööle asumiseks või õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht on vähemalt 45 EAP-d. Juhul kui kõrvaleriala sisaldab õppekava õppeainet, millel üliõpilane õpib, siis arvestatakse seda nii kõrvaleriala kui õppekava täitmiseks.

(7) Kontaktõppe mahu arvestamise alused kehtestab õppeprorektor.

(8) Kohustuslikus õppeaines on tagatud e-tugi. [jõustunud 21.11.2017]

3. peatükk
DOKTORIÕPPEKAVA

§ 5. Õppekavale esitatavad nõuded [jõustunud 23.05.2021]

(1) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest mahuga 30 EAP-d, mis vastab arvestuslikult 780 tunnile õppetööle ning teadus-, arendus- ja loometööst, sh doktoritöö, mis vastab arvestuslikult 5460 töötunnile ja moodustab 87,5% kogu õppekava mahust.

(2) Doktoriõppekava koosneb alljärgnevatest moodulitest:

1) ülekantavate oskuste moodul, mille miinimummaht on 12 EAP-d;

2) erialaste teadmiste moodul, mille miinimummaht on 12 EAP-d;

3) teadustöö moodul.

(3) Ülekantavate oskustena õpetatakse doktorantidele muuhulgas teadusfilosoofiat ja -eetikat, teadus- ja hariduskorraldust, kõrgkoolididaktikat, karjääriplaneerimist, teadusprojektide kirjutamist ja juhtimist,  ettevõtluskäitumist ja innovatsiooni ning suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust.

(4) Erialaste teadmiste moodulis valib doktoriõppe üliõpilane doktoritöö teemast lähtuvad erialaspetsiifilised ained.

(5) Teadustöö moodul sisaldab järgmisi teadus-, arendus- ja loometegevusi: seminarid, õpetamine ja juhendamine, publitseerimine, ettekanded teaduskonverentsidel, teaduse populariseerimisega seotud tegevused ja doktoritöö.

6. peatükk
ÕPPEKAVA AVAMINE, MUUTMINE JA SULGEMINE

§ 6. Õppekava avamine

(1) Õppekava avamise eelduseks on eriala sisuline vajadus ning ülikooli piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid. [jõustunud 20.02.2020]

(2) Õppekava väljatöötamise algatab ja õppekava koostaja määrab dekaan. Õppekava avamiseks esitab õppekava koostaja õppeprorektorile (doktoriõppe puhul teadusprorektorile) õppekava avamise eeltaotluse hiljemalt õppekava avamisele eelneva kalendriaasta 30. aprilliks, mis sisaldab vähemalt: [jõustunud 20.02.2020]

1) õppekava avamise vajalikkuse põhjendust, mh õppekava ajakohasus, kooskõla ühiskondlike arengute ja vajadustega;

2) õppekava eesmärke ja õpiväljundeid;

3) õppekava seoseid olemasolevate õppekavadega, ülikoolisisese koostöö kirjeldust, konkurentsieeliste kirjeldust võrdluses õppekavadega nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui teistes Eesti ja välisriikide kõrgkoolides;

4) võimaliku sihtrühma ja lõpetajate tööturuväljundi analüüsi;

5) õppekava ressursside kirjeldust (rahastamise allikad, akadeemilised töötajad, võimalikud koostööpartnerid  ja muud vajalikud ressursid).

(3) Õppekava väljatöötamise otsustab õppeprorektor (doktoriõppe puhul teadusprorektor) vastava eeltaotluse alusel. [jõustunud 20.02.2020]

(4) Ühisõppekava avamiseks esitatakse lisaks eeltaotlusele partnerkõrgkooli(de) nõusolek, sh kokkulepe õppekava rahastamisskeemi ja vastuvõtu planeerimise kohta. Kui ühisõppekava avamiseks kasutatakse rahastust ülikoolivälistest vahenditest, tuleb eeltaotlus koos partnerite nõusolekutega esitada õppeprorektorile enne finantseerimistaotluse esitamist.

(5) Õppeprorektor (doktoriõppe puhul teadusprorektor) korraldab eeltaotluse hindamise 1 kuu jooksul. [jõustunud 20.02.2020]

(6) Positiivse hinnangu saanud eeltaotluse põhjal kinnitab õppeprorektor dekaani esildise alusel programminõukoja ja programmijuhi, kelle ülesanne on koostada õppeinfosüsteemis õppeprogrammi aluseks olev õppekava ja valmistada ette õppeprogrammi käivitamine. [jõustunud 20.02.2020]

(7) Õppekavas sisalduvad õppeained tuleb kooskõlastada õppetööd läbi viivate struktuuriüksuste juhtidega.

(8) Programmijuht esitab õppeosakonnale teaduskonna nõukogu poolt heaks kiidetud õppekava kavandi, millele lisab: [jõustunud 20.02.2020]

1) teaduskonna nõukogu otsuse õppekava avamise kohta, kinnitades vajaliku rahastuse olemasolu; [jõustunud 21.03.2017]

2) õppetööd läbiviivate õppejõudude nimekirja, koos andmetega nende kvalifikatsiooni kohta;

3) õppekava õpiväljundite võrdluse kõrgharidusstandardis nimetatud vastava kõrgharidusastme õpiväljunditega;

4) seletuskirja, milles sisaldub põhjendus uue õppekava avamiseks ning ülevaade õppekava avamisega kaasnevate täiendavate ressursside vajaduse ja kavandatava  üliõpilaste vastuvõtuarvu kohta;

5) ühisõppekava korral kõrgharidusseaduses sätestatud nõuetele vastava koostöölepingu projekti. [jõustunud 20.02.2020]

(9) Õppeosakond:

1) kontrollib õppekava vastavust nõuetele;

2) hangib kaks eksperthinnangut õppekava kohta valdkonna erialaliitudelt, tööandjatelt või Eesti ja/või välisriigi tunnustatud kõrgkoolidelt;

3) koostab ülikooli senati otsuse kavandi, mille edastab koos käesoleva paragrahvi lõikes 8  nimetatud dokumentidega õppeprorektorile (doktoriõppe puhul teadusprorektorile), kes otsustab õppekava esitamise ülikooli senatile. [jõustunud 20.02.2020]

(10) Õppekava kinnitab ülikooli senat, kuulates ära õppekomisjoni (doktoriõppe puhul lisaks ka teaduskomisjoni) seisukoha. [jõustunud 20.02.2020]

(11) Põhjendatud juhtudel võib ülikooli senat õppekavade kinnitamisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest. [jõustunud 01.11.2019]

(12) Õppekava avamiseks, mille vastuvõttu planeeritakse järgmisest õppeaastast, tuleb esitada nõutud dokumendid käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud toimingute läbiviimiseks alljärgnevalt:

Õppekava Õppeosakonnale Ülikooli senatis kinnitamine [jõustunud 20.02.2020]
1) Ühisõppekava 1. oktoober 9 kuud enne õppeaasta algust
2) Rahvusvaheline õppekava 1. oktoober 9 kuud enne õppeaasta algust
3) Õppekava avamine õpetamisõiguseta õppekavagrupis, sh ühisõppekava ja rahvusvaheline õppekava 1. oktoober 9 kuud enne õppeaasta algust
4) Õppekava avamine õpetamisõigusega õppekavagrupis [jõustunud 20.02.2020] 15. november 9 kuud enne õppeaasta algust

§ 7. Õppekava muutmine

(1) Kui õppekaval muutub õppekeel, õppe nominaalkestus, maht või muudetakse olulisel määral õppekava eesmärke ja õpiväljundeid, avatakse uus õppekava.

(2) Kehtivas õppekava versioonis võib asendada üksikuid õppeaineid samas mahus, lisada valikaineid ja lõpetada valikainete õpetamine. Muude muudatuste korral tekib uus õppekava versioon, mis hakkab kehtima järgmisest üliõpilaste vastuvõtust.

(3) Ülikooli senat kinnitab õppekava versiooni muudatused järgmistel juhtudel: [jõustunud 01.11.2019]

1) peaeriala lisamine või sulgemine;

2) õppekava nimetuse muutmine;

3) antava kraadi nimetuse muutmine;

4) õppekava haldava struktuuriüksuse muutmine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata muudatused kinnitab programmijuhi ettepanekul teaduskonna nõukogu. [jõustunud 21.03.2017]

(5) Õppekava uue versiooni loomiseks sisestatakse õppeinfosüsteemi uue versiooni kavand ja õppekava muudatused koos põhjendusega esitatakse õppeosakonnale kooskõlastamiseks, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel hiljemalt 1. detsembriks ja muudel juhtudel hiljemalt 15. jaanuariks. Peaeriala lisamisel põhjendatakse peaeriala avamise vajadust, lisatakse andmed ressursside ja kavandatava üliõpilaste vastuvõtuarvu kohta. Peaeriala lisamise otsustab ülikooli senat õppeprorektori (doktoriõppe puhul teadusprorektori) ettepanekul, kuulates ära teaduskonna nõukogu seisukoha. Teaduskonna nõukogu otsus esitatakse õppeosakonnale hiljemalt 1. märtsiks, lõikes 3 nimetatud juhtudel hiljemalt 20. detsembriks [jõustunud 20.02.2020]

(6) Õppekava kehtiva versiooni muutmiseks esitatakse õppekava muudatused koos põhjendusega õppeosakonnale kooskõlastamiseks hiljemalt 15. jaanuariks või 5. septembriks. Teaduskonna nõukogu otsus edastatakse õppeosakonnale hiljemalt 1. märtsiks või 1. oktoobriks. [jõustunud 21.03.2017]

(7) Õppekava muudatused tuleb kooskõlastada õppetööd läbi viivate struktuuriüksuste juhtidega.

(8) Põhjendatud juhtudel võib ülikooli senat õppekavade muutmisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest. [jõustunud 01.11.2019]

§ 8. Õppekava sulgemine

(1) Õppekava sulgemine tähendab õppetöö lõpetamist konkreetse õppekava alusel. Suletud õppekava alusel ei saa ülikool väljastada lõpudokumente.

(2) Õppekava sulgemise otsustab ülikooli senati õppeprorektori ettepanekul kuulates ära teaduskonna nõukogu seisukoha. [jõustunud 01.11.2019]

(3) Õppekava sulgemisele eelneb vastuvõtu lõpetamine. Õppeprorektor teeb teaduskonnale ettepaneku lõpetada vastuvõtt, kui viimasel kolmel aastal on: [jõustunud 21.03.2017]

1) üliõpilaste vastuvõtt olnud esimese astme õppekavade puhul vähem kui 15 üliõpilast peaeriala kohta ja teise astme õppekavade puhul vähem kui 10 üliõpilast peaeriala kohta; [jõustunud 20.02.2020]

2) lõpetajate osakaal on võrreldes nominaalaeg tagasi vastuvõetud üliõpilaste koguarvuga alla 25% (v.a doktoriõppe õppekavad).

(4) Õppekava tüüpõpingukava järgne õpetamine lõpetatakse pärast nominaalaja möödumist viimasest vastuvõtust. Üliõpilastele pakutakse võimalust jätkata õpinguid lähedase õppesuuna õppekaval.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 9. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 2016/2017. õppeaastast.

(2) [kehtetu – jõustunud 23.05.2021]

(3) Kolmanda kõrgharidusastme õppekavad viiakse määrusega kooskõlla hiljemalt 2022/2023. õppeaasta alguseks. [jõustunud 23.05.2021]

(4) Tunnistatakse kehtetuks Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 18.06.2013 määrus nr 5 „Õppekava statuut”.