Õppetegevus> Tasemeõpe

Kontaktõppe arvestamise eeskiri

Kinnitatud rektori 23.05.2018 käskkirjaga nr 26

Microsoft Word

1. Üldsätted

1.1 Kontaktõppe arvestamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) kontaktõppe mahu arvestamise nõuded.
1.2 Kontaktõppe maht on üks ülikooli akadeemilise struktuuriüksuse tulemusrahastamise komponentidest. Muid õppetöö töömahukuse komponente reguleeritakse struktuuriüksustes. Tulemusrahastamise tingimused ja kord ülikooli eelarve kujundamiseks on reguleeritud rektori kehtestatud finantseeskirjaga.

2. Kontaktõppe mahu arvestamise põhimõtted

2.1 Kontaktõppe mahu arvestamise aluseks on õppekavas ettenähtud õppeaine õpetamiseks arvestatud kontaktõppe tundide summa.
2.2 Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks õppekeskkonnas toimuv õppetöö loengu, praktikumi, harjutustunni ja e-õppe formaadis, milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud. E-õpe on õppetöö, mis toimub täielikult või osaliselt digitaalse tehnoloogia vahendeid kasutades.
2.3 Kontaktõppe mahu andmete allikaks on õppeinfosüsteem (ÕIS).
2.4 Kontaktõppe maksimaalne tundide arv nädalas, v.a meresõiduohutuse seaduses sätestatud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes, arvutatakse lähtuvalt õppekavas ettenähtud õppeaine mahust (ainepunktides, edaspidi EAP) järgmiselt:
kui õppeaine maht on 3 EAP, siis maksimaalne tundide arv semestris on 32 (üldjuhul nädalas 2);
kui õppeaine maht on 6 EAP, siis maksimaalne tundide arv semestris on 64 (üldjuhul nädalas 4);
kui õppeaine maht on 9 EAP, siis maksimaalne tundide arv semestris on 96 (üldjuhul nädalas 6);
kui õppeaine maht on 12 EAP, siis maksimaalne tundide arv semestris on 128 (üldjuhul nädalas 8).

Juhul, kui õppeaine maht (EAP) erineb eeltoodust, siis arvestatakse kontaktõppe tundide arv proportsionaalselt vastavalt käesolevas punktis sätestatule ning saadud tulemus ümardatakse lähima täisarvuni.
L+H+P+E <=64*M/6 , kus
L — loenguid semestris (kontakttunde üliõpilasele)
H — harjutusi semestris (kontakttunde üliõpilasele)
— praktikume semestris (kontakttunde üliõpilasele)
— — õpe semestris (kontakttunde üliõpilasele)
— ainemaht (EAP)

2.5 Kui ainet õpetatakse mitmes keeles või mitmes õppevormis, siis arvestuslik kontaktõppe maht leitakse iga õppekeele ja õppevormi jaoks eraldi ja tulemused liidetakse kokku.

3. Õppeaine kontaktõppe mahu arvutamine

3.1 Õppeaine arvestuslik kontaktõppe tundide summa arvutatakse alljärgnevalt:
3.1.1 Juhul kui õppeainet deklareerinud üliõpilaste arv on suurem kui 8, siis arvutatakse kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kainevalemi alusel:
TT_kontaktoppe_tabel3.jpg

3.1.2 Juhul kui üliõpilaste arv aines on võrdne või väiksem kui 8, v.a meresõiduohutuse seaduses sätestatud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes, siis arvutatakse kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kaine) valemi alusel:

TT_kontaktoppe_tabel3.1jpg.png
Meresõiduohutuse seaduses sätestatud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes arvutatakse juhul, kui üliõpilaste arv aines on võrdne või väiksem kui 8, kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kaine) punktis 3.1.1 sätestatud valemi alusel.
3.1.3 Kui ainele on omistatud HITSA e-kursuse kvaliteedimärk ja e-toe tase on 2, siis korrutatakse vastava aine kontakttundide arv läbi kordajaga 1,15. Kui ainele on omistatud HITSA e-kursuse kvaliteedimärk ja e-toe tase on 3, siis korrutatakse vastava aine kontakttundide arv läbi kordajaga 1,3.

4. Õppekava kontaktõppe mahu arvutamine

4.1 Õppekavale kinnitatakse nominaalne üliõpilaste arv (eeldatav sisseastujate arv) ja sellest lähtuvalt leitakse õppekava nominaalne koormus ainete nominaalsete koormuste summana, arvestades iga aine nominaalset üliõpilaste arvu.
TT_kontaktoppe_tabel4.1jpg.png

Aine nominaalne õppekava üliõpilaste arv leitakse arvestades, et üliõpilased jagunevad võrdselt peaerialade ja valikainete vahel.
TT_kontaktoppe_tabel4.1.1jpg.png
p on õppekava peaerialade arv
mini on õppekava mooduli, kuhu konkreetne aine kuulub, minimaalne maht, mida vastava peaeriala üliõpilane peab valima, valikaine puhul on tegemist minimaalselt valida tuleva EAP-de arvuga, kohustuslike ainete puhul on tegemist mooduli kohustuslike ainete EAP-de arvuga
maxi on õppekava mooduli, kuhu konkreetne aine kuulub, maksimaalne maht, mida vastava peaeriala üliõpilane saab valida, valikaine puhul on tegemist mooduli valikainete EAP-de arvuga, kohustuslike ainete puhul on tegemist mooduli kohustuslike ainete EAP-de arvuga.
m on peaerialade arv, millesse vastav aine õppekavas kuulub.

4.2 Kui õppekava õpetatakse nii statsionaarses kui ka kaugõppe vormis, siis arvestatakse nominaalne üliõpilaste arv ja sellele vastav õppekava nominaalne koormus igas õppevormis eraldi ning koormused summeeritakse.