1. Üldsätted
1.1 Akadeemiliste struktuuriüksuste õppetöö töömahukuse arvestamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) akadeemiliste struktuuriüksuste õppetöö töömahukuse arvestamise alused. Õppetöö töömahukus koosneb kontaktõppe mahust ja lõputööde ning doktoritööde (edaspidi koos lõputöö või lõputööd) juhendamiste mahust.
1.2 Õppetöö töömahukus on üks ülikooli akadeemilise struktuuriüksuse baasrahastuse ja tulemusrahastamise komponentidest. Muid õppetöö töömahukuse komponente reguleeritakse struktuuriüksustes. Baasrahastuse ja tulemusrahastamise tingimused ja kord ülikooli eelarve kujundamiseks on reguleeritud rektori kehtestatud finantseeskirjaga.
2. Kontaktõppe mahu arvestamise põhimõtted
2.1 Kontaktõppe maht arvestatakse õppeainetele, mis kuuluvad õppekavadesse ja õppeainetele, mis on loetletud rektori käskkirjas, millega kehtestatakse õppekavadesse mittekuuluvate õppeainete tasuta õpetamine.
2.2 Kontaktõppe mahu arvestamise aluseks on semestriks deklareeritud ja tunniplaani kantud õppeaine õpetamiseks arvestatud kontaktõppe akadeemiliste tundide summa.
2.3 Õppeaasta kontaktõppe maht on sügissemestri ja kevadsemestri kontaktõppe mahtude summa, mis on läbi korrutatud koefitsiendiga 3.
2.4 Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks toimuv õppetöö loengu, praktikumi, harjutustunni ja e-õppe formaadis, milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud. E-õpe on õppetöö, mis toimub täielikult või osaliselt digitaalse tehnoloogia vahendeid kasutades.
2.5 Kontaktõppe mahu andmete allikaks on õppeinfosüsteem (ÕIS).
2.6 Kontaktõppe maksimaalne tundide arv semestris päevaõppe õppevormis, v.a meresõiduohutuse seadusega seotud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes, arvutatakse lähtuvalt õppekavas ettenähtud õppeaine mahust (ainepunktides, edaspidi EAP) järgmiselt.
| õppeaine maht EAP | maksimaalne päevaõppe kontakttundide arv semestris | maksimaalne päevaõppe kontakttundide arv nädalas (üldjuhul) |
| 3 | 32 | 2 |
| 6 | 64 | 4 |
| 9 | 96 | 6 |
| 12 | 128 | 8 |
Juhul, kui õppeaine maht (EAP) erineb eeltoodust, siis arvestatakse kontaktõppe tundide arv proportsionaalselt vastavalt käesolevas punktis sätestatule ning saadud tulemus ümardatakse lähima täisarvuni.
L + H + P + E <= 64*M/6 , kus
L – loengutunde semestris (kontakttunde üliõpilasele)
H – harjutustundi semestris (kontakttunde üliõpilasele)
P – praktikumitunde semestris (kontakttunde üliõpilasele)
E – e-õppetunde semestris (kontakttunde üliõpilasele)
M – aine maht (EAP)
2.7 Kontaktõppe maksimaalne tundide arv semestris sessioonõppe õppevormis moodustab õppeaine mahust kuni 25%, mis arvutatakse järgmiselt:
1 EAP = 26 tundi mistahes vormis õppetööd, sellest tundide arvust kuni 25% võib olla kontaktõpe. Enamlevinud õppeaine mahtudele vastavad maksimaalsed kontakttundide arvud sessioonõppe õppevormis on järgmised:
| õppeaine maht EAP | maksimaalne sessioonõppe kontakttundide arv semestris |
| 3 | 19 |
| 6 | 39 |
| 9 | 58 |
| 12 | 78 |
2.8 Kui ainet õpetatakse mitmes keeles või mitmes õppevormis, siis arvestuslik kontaktõppe maht leitakse iga õppekeele ja õppevormi jaoks eraldi ja tulemused liidetakse . Mõlema õppevormi korral võetakse arvesse ainekaval olevad päevaõppe kontakttunnid.
3. Õppeaine kontaktõppe mahu arvutamine
3.1 Õppeaine arvestuslik kontaktõppe tundide summa arvutatakse alljärgnevalt:
3.1.1 Juhul kui õppeainet deklareerinud üliõpilaste õppurite arv on suurem kui 8, siis arvutatakse kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kaine) valemi alusel:
K – kontaktõppe tundide arv
T – deklareerinud õppurite arv aines, välja jäetakse välisüliõpilased, kes õpivad inglikeelsel õppekaval õppekulusid hüvitades ja kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust; alates 2024 sisse astunute puhul loetakse õppekulusid hüvitavate üliõpilaste hulka ka need, kelle teaduskond on otsustanud õppemaksust vabastada
⌈ ⌉ – ümardamine ülespoole järgmise täisarvuni
3.1.2 Juhul kui deklareerinud õppurite arv aines on võrdne või väiksem kui 8, v.a meresõiduohutuse seadusega seotud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes, siis arvutatakse kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kaine) valemi alusel:
Meresõiduohutuse seadusega seotud õppekavade eriõppe praktilistes õppeainetes arvutatakse juhul, kui üliõpilaste arv aines on võrdne või väiksem kui 8, kontaktõppe tundide summa õppeaine kohta (Kaine) punktis 3.1.1 sätestatud valemi alusel.
3.1.3 Punktides 3.1.1 ja 3.1.2 mainitud deklareerinud õppurite arv fikseeritakse semestri kontaktõppe perioodi lõpukuupäevale järgneva päeva seisuga.
3.1.4 Kui aine e-toele on omistatud TalTechi e-õppe standardi järgi tase 2 või EKKA e-kursuse kvaliteedimärk, siis korrutatakse vastava aine kontakttundide arv läbi kordajaga 1,15. Kui ainele omistatud e-toe tase on 3, siis korrutatakse vastava aine kontakttundide arv läbi kordajaga 1,3.
3.1.5 Ainele arvutatud kontaktõppe tundide arv arvestatakse sellele struktuuriüksusele, mis on kinnitatud ainekaval. Kui ainekaval on kinnitatud mitu struktuuriüksust, siis jagatakse aine kontaktõppe tundide arv struktuuriüksuste vahel vastavalt struktuuriüksuste poolt märgitud õpetamise Kui osakaale ei ole märgitud, siis jaguneb aine koormus struktuuriüksuste vahel võrdselt. Erandiks on ained, mille mitmest struktuuriüksusest vähemalt üks on regionaalne kolledž (Tartu, Virumaa või Kuressaare kolledž), sel juhul leitakse kui suur osa ainele deklareerinud üliõpilastest õpivad ÕISi andmetel regionaalses kolledžis ja käsitletakse kolledžis toimuvat õppetööd kui eraldi ainet, millele arvestatakse eraldi kontaktõppe tunnid.
4. Lõputööde juhendamiste mahu arvestamise põhimõtted
4.1 Tulemusliku lõputöö juhendamise tunnimäärad erinevatel õppeastmetel on määratud senati määrusega kehtestatud akadeemilise karjääri korralduses ja rektori käskkirjaga kehtestatud töökorralduse eeskirjas.
4.2 Lõputöö juhendamise maht arvestatakse sellele akadeemilisele struktuuriüksusele, millesse kuulus lõputöö juhendaja ÕIS-i andmetel arvestusperioodi lõpu (30. juuni) seisuga.
4.3 Kui ühel lõputööl on mitu juhendajat, siis jagatakse akadeemilise karjääri korralduses ja töökorralduse eeskirjas toodud juhendamise töömaht põhi- ja kaasjuhendaja(te) vahel vastavalt ÕIS-is määratud osakaaludele või kui osakaalud on määramata, siis loetakse 50% koormusest põhijuhendajale ning ülejäänud 50% jaguneb kaasjuhendajate vahel võrdselt.
4.4 Kui kaasjuhendaja struktuuriüksust ei ole ÕIS-is määratud, siis arvestatakse selle kaasjuhendaja juhendamise koormus põhijuhendaja struktuuriüksusele.
4.5 Kui I või II astme lõputöö juhendaja on doktorant , kes ei ole ÕIS-i andmetel ühegi akadeemilise struktuuriüksuse töötaja, siis loetakse tema struktuuriüksuseks doktorandi põhijuhendaja struktuuriüksus.
4.6 I ja II astme lõputööde puhul arvestatakse õppeaasta töömahukuse hulka lõputööde juhendamised, mis kaitsti positiivsele hindele perioodil 1. juuli kuni 30 juuni.
4.7 Doktorantide juhendamise puhul arvestatakse õppeaasta töömahukuse hulka doktoritööde juhendamised, mis kaitsti või atesteeriti positiivselt vahemikus 1. juuli kuni 30 juuni. Kui positiivselt atesteeritud doktorant viibis perioodi jooksul akadeemilisel puhkusel kuni 6 kuud, siis arvestatakse juhendamise mahuks pool õppeaasta juhendamise tundide mahust, kui üle 6 kuu, siis selle õppeaasta eest juhendamiskoormust ei arvestata.
4.8 Doktoritööde juhendamise mahu arvestamisest jäetakse välja juhendamised, kus:
a) doktorandi immatrikuleerimise kuupäevast on arvestusperioodi alguseks möödas rohkem kui 5 aastat;
b) doktorant eksmatrikuleeriti arvestusperioodil muul põhjusel kui ülikooli lõpetamine.