1. Eeskirja ülesanne
2. Mõisted
3. Tasusüsteemi ülesehitus
4. Põhipalga kokkuleppimise alused
5. Töötasustamise tingimuste kehtestamine
6. Lisatasu maksmine
7. Tulemustasu maksmine
8. Preemia maksmine
9. Töö- ja puhkusetasu maksmine ja puhkusetasu arvutamine
10. Eeskirja rakendamine ja järelevalve
11. Eeskirja lisad
12. Rakendussätted
Lisa 1 Ametikohtade liigid ja nendele vastavad töötasu astmed
Lisa 2 Töötasu astme alammäärad
Lisa 3 Peaspetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale
Lisa 4 Spetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale
Lisa 5 Tehnilise töötaja ametikoha hindamine ja nõuded töötajale
Lisa 6 Oskus- ja abitöölise ametikoha hindamine ja nõuded töötajale

Käskkiri antakse tuginedes Tallinna Tehnikülikooli põhikirja § 11 punktile 11

1. Eeskirja ülesanne

1.1 Töötasustamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) töötajate töötasustamise põhimõtted ja kord.

1.2 Eeskirja rakendatakse koos töölepingu seaduse ja teiste töötasustamist reguleerivate õigusaktidega, ülikooli kollektiivlepingu ja töötasustamise kokkuleppega, mis on kollektiivlepingu lisa.

1.3 Eeskirja eesmärgiks on õiglaste töötasustamise tingimuste kehtestamine, mille kohaselt töötajale töö eest tasu maksmine on seotud ametikohal tehtava töö väärtusega ning töö tulemuslikkusega.

1.4 Üldjuhul töötajaga muid töö tegemise alaseid õigussuhteid peale töölepingulise suhte ei sõlmita.

1.5 Ülikool lähtub töötajate töötasu kujundamisel alljärgnevast:
1.5.1 arvestab Eesti keskmise palga taset ja selle muutumist ning võrreldavate ametikohtade keskmiste tasude arengut palgaturul. Akadeemiliste ametikohtade tasude määramisel soovib ülikool säilitada Eesti ülikoolide palgaliidri positsiooni;
1.5.2 töötajate kindlustunde ja stabiilse tööandja maine kujundamiseks suurendab ülikool püsiva  kuupalga osakaalu töötajate tasudes;
1.5.3 töötasu määramisel lähtub ülikool töötaja töö keerukusest, tööpanuse intensiivsusest, isiku pädevuste unikaalsusest ja võrreldavate ametikohtade tasu tasemetest ülikoolis ja Eesti palgaturul;
1.5.4 tasuarvutuse erinevate metoodikate korral, mis põhjustavad arvutustulemuse erinevuse, kasutatakse töötajale soodsamat lahendust, kui mõistlike infosüsteemi täiendamise kuludega on võimalik tagada soodsam lahendus kõikidele töötajatele;
1.5.5 igal töötajal on õigus kord aastas, kas aastavestluse käigus või eraldiseisval tasuvestlusel,  saada ülevaade tema töökohaga seonduvate tasutasemete ja  töötasu kujunemise aluste kohta.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1 lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale täiendavate ajutiste tööülesannete täitmise eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel;

2.2 preemia on ühekordne töötajate tunnustamisega kaasnev tasu silmapaistvate töötulemuste või esiletõstmist vääriva panuse eest ülikooli või üksuse arengusse, mida reguleeritakse üksuse või ülikooli poolt kinnitatud töötajate tunnustamist reguleeriva õigusaktiga;

2.3 põhipalk on töölepingus kokkulepitud püsiva iseloomuga kuutöötasumäär, mida muudetakse poolte kokkuleppel. Pooled võivad kokku leppida põhipalga ajutise suurenemise kuni aastase tähtajaga töötaja muutuva iseloomuga tööülesannete eest.

2.4 tasuvestlus on töötaja ja tema struktuuriüksuse juhi või vahetu juhi vahel vähemalt kord aastas toimuv vestlus (aastavestluse käigus või eraldisesvalt)  töötaja põhipalga kujunemise alustest;

2.5 tulemustasu on töötajaga kokku lepitud eesmärkide erakordse täitmise või eristuvate töötulemuste eest määratav ühekordne tasu, mis vastab eeskirjas kehtestatud reeglitele;

2.6 tööandja esindaja on rektor või selleks volitatud ülikooli töötaja, kes täidab tööandja kohustusi ja teostab tööandja õigusi;

2.7 töösoorituse hindamine on töötaja hindamisele eelneva tööperioodi töösooritusele hinnangu andmine vastavalt kehtestatud korrale ja töötajaga eelnevalt kokku lepitud töö tulemuslikkuse näitajate alusel, mida hinnatakse töötaja aastavestlusel ja atesteerimisel;

2.8 töötaja on ülikoolis töölepingu alusel töötav isik;

2.9 töötajate esindajaks on ametiühingu (TAL) määratud esindaja;

2.10 töötasu aste on ametikoha väärtuse näitaja, millele vastab kindel töötasu alammäär;

2.11 töötasu astme alammäär on kindlaksmääratud töötasu astmele ja ajaühikule vastav põhipalga suurus, millest madalamat põhipalka ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga;

2.12 töötasustamise kokkulepe on ülikooli ja töötajate esindaja vaheline kokkulepe töötasu astme alammäärade kohta;

2.13 töötasustamise tingimused on töötasu määrad, töötajale makstav põhipalk, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord.

3. Tasusüsteemi ülesehitus

3.1 Töötajate tasusüsteem koosneb:
3.1.1 põhipalgast;
3.1.2 lisatasust;
3.1.3 tulemustasust;
3.1.4 preemiast.

4. Põhipalga kokkuleppimise alused

4.1 Rektor kehtestab töötasu astme alammäärad lähtudes töötasustamise kokkuleppest.

4.2 Töötajaga räägib tema põhipalga kujunemise läbi struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud töötaja vahetu juht.

4.3 Põhipalga kokkuleppimisel lähtutakse:
4.3.1 ametikoha liigist, sellele vastavast töötasu astmest ja töötasu astme alammäärast (lisa 1 ja 2), mitteakadeemilistel ametikohtade hindamisel ka ametikoha hindamise tulemustest (lisad 3–6);
4.3.2 vastava ametikoha valdkondlikust eripärast;
4.3.3 samaväärsete ametikohtade töötasu tasemest tööjõuturul;
4.3.4 ülikoolis makstavast keskmisest töötasust samaväärsetele ametikohtadele;
4.3.5 töötaja personaalse panuse ja initsiatiivikuse eristuvusest ametikohale seatud ootustele;
4.3.6 töötaja kvalifikatsioonist ja selle unikaalsusest.

4.4 Põhipalga ajutisel suurenemisel kuni üheks aastaks kokkuleppimisel lähtutakse:

4.4.1 vajadusest tähtajaliselt suurendada töötaja tööülesannete täitmise mahtu ja/või intensiivsust;

4.5 Põhipalk ei tohi olla väiksem kui kehtiv töötasu astme alammäär või selle proportsionaalne osa töötaja hõivest.

4.6 Põhipalga ajutisel muutmisel peab olema töölepingus fikseeritud ka töötaja püsiva põhipalga määr.

4.7 Põhipalga määra kokkuleppimisel töötajaga, kelle tööülesannete hulka kuuluvad eri ametikohtade tööülesanded, juhindutakse kõrgema töötasu astmega ametikoha alammäärast.

5. Töötasustamise tingimuste kehtestamine

5.1 Töötaja töötasustamise tingimused määratakse kindlaks töölepingus.

5.2 Rektor lepib kokku vastutusala juhtide, dekaanide ja teiste rektorile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimustes.

5.3 Vastutusala juhid räägivad läbi oma vastutusvaldkonda kuuluvate struktuuriüksuste juhtide ning neile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused.

5.4 Dekaan räägib läbi teaduskonna struktuuriüksuse juhtide ja dekaanile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused.

5.5 Struktuuriüksuse juht räägib läbi talle vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused. Struktuuriüksuse juhil on õigus volitada töötasustamise tingimuste läbirääkimine edasi töötaja vahetule juhile.

5.6 Vastutusala juhid, dekaanid ja struktuuriüksuse juhid esitavad töötaja töötingimuste kehtestamise ettepaneku tööandja esindajale kokkuleppe kinnitamiseks töötaja töölepingu või selle lisana.

5.7 Töötaja töötasustamise tingimused lepitakse kokku ja vormistatakse töölepingus või selle lisas nende kehtima hakkamise eelsel kuul. Erandina on lubatud töötasustamise tingimuste muutuse vormistamine  jõustuma hakkamise kuul, kui:
5.7.1 töötasu allikaks olev rahastusleping sõlmitakse samal kuul;
5.7.2 töötajaga sõlmitakse tööleping samal kuul.

5.8 Projektipõhine või tähtajaline töö, mis on osa töötaja tavapärastest tööülesannetest, kajastatakse töötaja tööülesannete ja töökoormuse jaotuses ja finantsallikates ning tasustatakse püsivat põhipalka muutmata. Kui täiendavate tööülesannete täitmise tulemusel muutub töötaja töö sisu, vastutus või tööülesannete maht oluliselt, vormistatakse tasustamine põhipalga ajutise muutmisena.

5.9 Kui töötajaga kokkulepitav põhipalk kuulub tema ametikoha töötasu astme 10% kõrgeima põhipalga (9. detsiili ületava) hulka, kooskõlastab töötasu dekaan või vastutusala juht. Töötasu astmete põhipalkade kõrgeima 10% määra avaldab personaliosakond struktuuriüksuste juhtidele 30. septembri ja 31. jaanuari seisuga töölepingutega kokku lepitud põhipalkade alusel.

5.10 Töötaja töötasu finantsallika kasutamise aluseks olevad tööülesanded, töötasu finantsallikad ja finantsallika kasutamise määra kinnitab struktuuriüksuse juht töötasu finantsallikate määramise otsusega (edaspidi FAO).

5.11 Kui FAO sisaldab finantsallikaid, mille kasutamist ning vastava tööülesande teostamist tuleb abikõlblikkuse eesmärgil dokumentaalselt tõendada, siis tuleb töötajale FAO edastada tutvumiseks.

5.12 Kui töötaja saab töötasu, mille abikõlblikkust tuleb rahastajale tõendada, vormistatakse töötajale lisatasu maksmisel vajadusel tööajatabel lisatöö teostamise perioodi ulatuses. Tööajatabeliga asendatakse FAOga määratud projektitöö koormus.

5.13 Kui töötaja tööaja kasutus fikseeritakse tööajatabelis või FAOs toodud finantsallikate osas ei ole vajalik abikõlblikkuse tõendamine, siis ei ole vajalik fikseerida FAOs projektitöö koormust.

6. Lisatasu maksmine

6.1 Lisatasu makstakse töölepingus kokku leppimata ajutiste lühiajaliste täiendavate tööülesannete täitmise eest, mis ei too kaasa töötaja töö sisu või vastutusulatuse püsivat muutumist.

6.2 Lisatasu määr peab olema:
6.2.1 vastavuses tehtava lisatöö mahuga ja keerukusega või
6.2.2 proportsionaalne töötaja põhipalga määraga või
6.2.3 võrreldav täienduskoolituste, välispartneritele konsultatsioonitööde või eksperthinnangute teostamise puhul analoogse tegevuse turuhinnaga või
6.2.4 vastavuses ülikooli siseselt kehtestatud teenuste hinnakirjaga.

6.3 Lisatasu kuine määr ei ületa tavapäraselt 1000 eurot täistööaja suhtes.

6.4 Lühiajalisteks loetakse täiendavaid tööülesandeid, mille kestus ei ületa viit järjestikust kalendrikuud. Töötajale kauemaks kui viieks kuuks kokkulepitud täiendavate ülesannete täitmise eest makstavad lisatasud vormistatakse töölepingus.

6.5 Lisatasu tuleb kokku leppida enne lisaülesannete täitmisele asumist. Lisatasu makstakse hiljemalt täiendavate tööülesannete täitmise kuule järgneval kalendrikuul. Lisatasu makstakse struktuuriüksuses selleks ettenähtud finantsvahendite arvelt.

6.6 Sama sisuga või samal alusel jätkuvaid täiendavaid tööülesandeid ei või vormistada järjestikuste lisatasudena, kui nende kogukestus ületab viit kuud.

6.7 Lisatasu ei maksta juhendajatele lõputööde eduka kaitsmise tulemusena.

6.8 Struktuuriüksuse juhi poolt kinnitatud korra alusel võib töötajale määrata lisatasu, kui töötaja aastane kontaktõppe või juhendamise maht ületab töökorralduse eeskirja lisaga 3 seatud piirkoormust.

6.9 Töötajale määratud ühekordsed lisatasud täiendavate tööülesannete täitmise eest vormistatakse finantskorraldusega.

7. Tulemustasu maksmine

7.1 Tulemustasu makstakse töötajale üldjuhul kord aastas struktuuriüksuse poolt selleks ette nähtud finantsvahendite arvelt:
7.1.1 töötajaga kokkulepitud eesmärkide kokkulepitud taset ületava täitmise või töötaja tulemusliku töö eest oma töövaldkonnas,
7.1.2 taustsüsteemist oluliselt eristuvate töötulemuste või
7.1.3 töötaja poolt edukalt ellu kutsutud või täide viidud ülikooli arengut mõjutavate tegevuste eest.

7.2 Kui tulemustasu määramisel hinnatakse vähemalt ühe aasta pikkust tööperioodi, ei tohi töötajale määratav tulemustasu olla väiksem kui tema tulemustasu maksmise kuule eelneva kuu püsiva põhipalga määr.

7.3 Ettepaneku koos töötajale tulemustasu määramise põhjendusega esitab struktuuriüksuse juht dekaanile või vastutusala juhile kirjalikult finantskorralduse vormil.

7.4 Tulemustasu määrab rektor, dekaan või vastutusala juht.

7.5 Tulemustasu määramise vastavust reeglitele kontrollib personaliosakond. Tööandja esindajal on õigus tutvuda tulemustasu määramise ettepanekutega.

7.6 Töötajale määratud tulemustasu vormistatakse finantskorraldusega.

8. Preemia maksmine

8.1 Preemia määramise aluseks on töötajate tunnustamist ja äramärkimist reguleerivad õigusaktid.

8.2 Ülikool loob töötajate tunnustamise süsteeme, mis lähtuvad tahtest väärtustada töötajate pühendumist, püsivalt kõrgetasemelist töökvaliteeti või esiletõstmist väärivat pikaajalist panust ülikooli või üksuse arengusse.

8.3 Ülikooli ülese tunnustamise lähtekohad on sätestatud tunnustamise ja sümboolika eeskirjas. Struktuuriüksuste sisesed töötajate tunnustamise süsteemid kinnitatakse struktuuriüksuse juhi või dekaani korraldusega.

8.4 Struktuuriüksuste sisesed preemia maksmise aluseks olevad aktid kooskõlastab personaliosakond.

8.5 Töötajale määratud preemiad vormistatakse finantskorraldusega.

9. Töö- ja puhkusetasu maksmine ja puhkusetasu
arvutamine

9.1 Töötasu makstakse töötajatele vastavalt töölepingus kokkulepitud tingimustele üks kord kuus ülikooli töökorralduse eeskirjas ette nähtud ajal töötaja poolt osutatud pangakontole. Töötasu ülekandmise kulud kannab ülikool.

9.1¹ Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või tööandja ja töötaja kokkuleppel osade kaupa palgapäeviti.

9.2 Puhkusetasu arvutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, seejuures:
9.2.1 kui töötaja on saanud puhkusetasu arvestuse vajaduse tekke eelneval kuuel kuul muutumatu suurusega töötasu, makstakse töötajale puhkusetasu sama muutumatu suurusega töötasu määra alusel;
9.2.2 kui töötaja töötasu on puhkusetasu arvestuse vajaduse tekke eelneval kuuel kuul muutunud, arvutatakse ning makstakse töötajale puhkusetasu kuue kuu keskmise töötasu määra alusel, v.a juhul kui punktis 9.2.1 arvestatud puhkusetasu on suurem, siis makstakse töötajale puhkusetasu punktis 9.2.1 toodud arvestuse põhimõttel;
9.2.3 Töölepingu lõpetamisel on struktuuriüksuse juhil õigus loobuda töötaja poolt välja teenimata põhipuhkuse puhkusetasu kinnipidamisest.

10. Eeskirja rakendamine ja järelevalve

10.1 Eeskirja rakendamise eest struktuuriüksuse tasandil vastutab struktuuriüksuse juht, kes tagab struktuuriüksuses põhjendatud ja läbipaistva töötasustamise ning töötajate informeerituse töötasustamise küsimustes.

10.2 Dekaan kujundab teaduskonna töötasustamise poliitikat ja jälgib selle elluviimist teaduskonnas. Dekaan võib kehtestada vajadusel teaduskonna tasandil eeskirjaga kooskõlas olevaid täiendavaid töötasustamise tingimusi ning tal on õigus nõuda nende täitmist.

10.3 Personaliosakond teostab eeskirja rakendamise üle järelevalvet, teeb asjaomastele juhtidele ülevaateid, analüüse ja ettepanekuid.

11. Eeskirja lisad

Eeskirja lisad on:
11.1 ametikohtade liigid ja nendele vastavad töötasu astmed (lisa 1);
11.2 töötasu astme alammäärad (lisa 2);
11.3 peaspetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 3);
11.4 spetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 4);
11.5 tehnilise töötaja ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 5);
11.6 oskus- ja abitöölise ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 6).

12. Rakendussätted

13. Kehtivates töölepingutes kokku lepitud tasustamise tingimusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni poolte kokkuleppel või kehtivuse lõppemiseni.

14. Töölepingute muutmisel viivad struktuuriüksused töötasustamise tingimused kooskõlla käesoleva eeskirjaga.

15. Tunnistan kehtetuks töötasustamise eeskirja (kinnitatud rektori 31.08.2021 käskkirjaga nr 30, muudetud rektori 10.01.2022 käskkirjaga nr 1, 27.01.2022 käskkirjaga nr 6, 19.05.2022 käskkirjaga nr 25, 03.11.2022 käskkirjaga nr 55, 16.01.2023 käskkirjaga nr 1, 18.12.2023 käskkirjaga nr 47, 21.10.2024 käskkirjaga nr 38, 19.11.2024 käskkirjaga nr 41, 16.01.2025 käskkirjaga nr 2).

16. Käskkiri jõustub 1. aprill 2026.

---

Lisa 1
töötasustamise eeskirjale

Ametikohtade liigid ja nendele vastavad töötasu astmed

Ametikoha liik		Ametinimetus	Töötasu aste
Akadeemilised ametikohad	tenuuriprofessori ametikoht	täisprofessor	11
		kaasprofessor	10
		kaasprofessor	10
	professori ametikoht	nooremprofessor	9
		praktik-professor	9−11
		kaasatud professor	9−11
		sihtrahastusega professor	9−11
	lektori ametikoht	vanemlektor	9
		lektor (PhD)	8
		lektor	7
	teaduri ametikoht	juhtivteadur	11
		vanemteadur	9
		teadur	8
		doktorant-nooremteadur	6
Mitteakadeemilised ametikohad	juhtivpersonal
	vastutusala juht	prorektor, vastutusala juht	12
	dekaan		11
	instituudi direktor		10
	haldus- ja tugistruktuuri struktuuriüksuse juht		9
	spetsialist
	peaspetsialist		6−8
	spetsialist		4−6
	tehniline töötaja		3−5
	oskus- ja abitööline		3−4

 

---

Lisa 2
töötasustamise eeskirjale

Töötasu astme alammäärad

Töötasu aste (palgaaste)	Töötasu astme (palgaastme) alammäär täistööajaga töötamisel (eurodes) alates 01.01.2026
3	983
4	1092
5	1263
6	1608
7	2256
8	2764
9	2958
10	3150
11	3406
12	3527

 

---

Lisa 3
töötasustamise eeskirjale

Peaspetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale

Peaspetsialist – oma valdkonna juhtiv spetsialist, kelle ülesandeks on arendustöö ning inimeste ja/või protsesside juhtimine. Ametikoht eeldab kõrget spetsialiseeritust, oskust analüüsida, ennetada ja lahendada probleeme, teha koostööd ning juhtida/koordineerida valdkonda.

Jrk	Nõuded	Töötasu aste
		8	7	6
1.	Juhtimine	Inimesed, protsessid ja ressursid	Inimesed ja/või protsessid	Inimesed ja/või protsessid
2.	Töövaldkonna arendamine	Põhiülesanne	Põhiülesanne	Oluline kõrvalülesanne
3.	Vastutus	Lõppvastutus Tervikvaldkond/ eriala	Lõppvastutus Tervikvaldkond/ eriala	Lõppvastutus Tervikvaldkond/ eriala/konkreetne ametikoht
4.	Mõju suurus	Üleülikooliline ja ülikooliväline	Üleülikooliline või struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene	Struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene
5.	Tööülesannete keerukus, uudsus, mitmekesisus	Kõik tunnused	Kõik tunnused	Kõik tunnused
6.	Haridus	Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon	Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon	Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
7.	Oskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel C1 Hea arvutioskus Väga head koostööoskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel B2 Hea arvutioskus Väga head koostööoskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel B2 Hea arvutioskus Väga head koostööoskused

---

Lisa 4
töötasustamise eeskirjale

Spetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale

Spetsialist − tagab iseseisvalt oma valdkonna kindlate protsesside toimimise ja arendamise ning probleemide lahendamise.

Jrk	Nõuded	Töötasu aste
		6	5	4
1.	Juhtimine	Protsessid	Protsessid	Protsessid
2.	Töövaldkonna arendamine	Põhi- või oluline kõrvalülesanne	Oluline kõrvalülesanne	Kõrvalülesanne
3.	Vastutus	Lõpp- või jagatud vastutus Tervikvaldkond/ eriala	Jagatud vastutus Valdkond/ eriala või ametikoht	Jagatud vastutus Ametikoht
4.	Mõju suurus	Üleülikooliline või struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene	Struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene	Struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene
5.	Tööülesannete keerukus, uudsus, mitmekesisus	Kõik tunnused	Vähemalt 2 tunnust	Vähemalt 1 tunnus
6.	Haridus	Kõrgharidus	Kõrgharidus	Kesk(eri)haridus
7.	Oskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel B2 Hea arvutioskus Väga head koostööoskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel B1 Hea arvutioskus Head koostööoskused	Võõrkeel(t)eoskus tasemel B1 Arvutioskus Head koostööoskused

---

---

Lisa 6
töötasustamise eeskirjale

Oskus- ja abitöölise ametikoha hindamine ja nõuded töötajale

Oskus- ja abitööline – tööülesanded on suhteliselt lihtsad, korduvad, keskmise või vähese uudsuse ja mitmekesisusega ning sõltuvalt ametikohast seotud keerukate tööriistade käsitlemisega. Töö eesmärk on kindlate tööde või tööoperatsioonide õigeaegne ja kvaliteetne sooritamine.

Jrk	Nõuded	Töötasu aste
		4	3
1.	Töötajate juhendamine	Töö korraldamine/ Koordineerimine	–
2.	Tegutsemisvabadus	Keskmine	Keskmine või madal
3.	Ülesannete keerukus, uudsus ja mitmekesisus	Keskmine	Madal
4.	Haridus ja töökogemus	Erialane kutseharidus ja töökogemus	Erialane kutseharidus