1. Üldsätted
2. Mõisted
3. Töölepingu sõlmimine
4. Vastutusala juhi, dekaani ja struktuuriüksuse juhi asendamine
5. Ajutine töövõimetus
6. Töö- ja puhkeaeg
7. Tööaja korraldus
8. Tööaja arvestus
9. Tööpäevasisene puhkeaeg (lõunavaheaeg)
10. Iganädalane puhkeaeg (puhkepäevad)
11. Puhkus
12. Töötasustamine
13. Saladuse hoidmise kohustus
14. Konkurentsipiirang
15. Töötaja vastutus
16. Vara kasutamine
17. Tööülesannete või töösuhte muutumine ja lõppemine
18. Järelevalve teostamine
19. Rakendamine
Lisa 1 Huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise kord
Lisa 2 Aastavestluste läbiviimise kord
Lisa 3 Akadeemilise personali arvestuslik tööaeg ja auditoorne koormus
Lisa 4 Vihje andmise ja kontrollimise kord
Lisa 5 Tervise edendamise kulude hüvitamise kord
Lisa 6 Kaugtöö korraldus
Lisa 7 Töötaja isikuandmete töötlemise põhimõtted
Lisa 8 Töötaja infoturbealased kohustused
1. Üldsätted
1.1 Töökorralduse eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) kui tööandja ja töötajate vahelised käitumisreeglid töösuhetes.
1.2 Töösuhteid reguleeritakse eeskirja, kollektiivlepingu, põhikirja ja teiste õigusaktidega. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus sätestatakse eraldi õigusaktides. Lisaks lähtutakse töösuhetes üldistest käitumisreeglitest, ülikooli väärtustest, väljakujunenud praktikast ja headest tavadest.
1.3 Töösuhteid ülikoolis koordineerib personaliosakond.
1.4 Personaliosakond korraldab eeskirja tutvustamise töötajale tema tööle võtmisel.
1.5 Eeskiri ja selle lisad tehakse töötajatele kättesaadavaks. Eeskirja või selle lisade olulisest muutmisest teavitatakse töötajaid ametliku teavituskanali kaudu. Muudatusega tutvumist ei pea eraldi kinnitama, kui õigusaktist, lepingust või tööandja otsusest ei tulene teisiti.
1.6 Eeskirjale on lisatud:
1.6.1 huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise kord;
1.6.2 aastavestluste läbiviimise kord;
1.6.3 akadeemilise personali arvestuslik tööaeg ja auditoorne koormus;
1.6.4 vihje andmise ja kontrollimise kord;
1.6.5 tervise edendamise kulude hüvitamise kord;
1.6.6 kaugtöö korraldus;
1.6.7 töötaja isikuandmete töötlemise põhimõtted;
1.6.8 töötaja infoturbealased kohustused.
2. Mõisted
2.1 Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.1.1 Tööandja esindaja on rektor või rektori volitatud ülikooli töötaja, kellel on õigus anda personalikorraldusi.
2.1.2 Vastutusala juht on prorektor ja kantsler, kes juhib ja vastutab rektori määratud tegevusvaldkonna ning temale alluvate struktuuriüksuste seisundi ja arengu eest.
2.1.3 Struktuuriüksuse juht on akadeemilise ja haldus-tugistruktuuriüksuse juht.
2.1.4 Vahetu juht on tööandja määratud isik, kes annab vahetult töötajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist ning korraldab ja kontrollib töötaja tööaja kasutamist.
2.1.5 Tööandja konkurentideks on füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud (sealhulgas avalik-õiguslikud juriidilised isikud), kelle tegevus kattub osaliselt või täielikult ülikooli põhikirjalise tegevusega, s.t kus toimub õppe-, teadus- või arendustegevus tehnika, tootmise, ehituse, loodus- või täppisteaduste, sotsiaalteaduste, ärinduse, õiguse, teeninduse või hariduse valdkondades.
2.1.6 Tööandja konfidentsiaalne teave, sealhulgas tootmis- ja ärisaladus (edaspidi konfidentsiaalne teave) on teave, mis ei ole avalikkusele kättesaadav ja mille saladuses hoidmiseks on ülikoolil õigustatud huvi. Konfidentsiaalse teabena käsitletakse eelkõige teadus- ja arendustegevuse tulemusel ülikoolis loodava intellektuaalomandialast teavet, ülikooli raamatupidamisalast teavet, mis ei ole avalikustatud majandusaasta aruandega, teavet ülikooli partnerite kohta, isikuandmeid, teavet tööandja infotehnoloogiliste ja turvasüsteemide kohta, sealhulgas ligipääsukoode ning muud teavet, millest on töötajale teatatud või millest peaks mõistlikult aru saama, et tööandja soovib selle teabe saladuses hoidmist või selle avaldamine võib kahjustada tööandja huve.
2.1.7 Pidev tööstaaž on ülikoolis vaheaegadeta töötamine. Töölepingu lõpetamine ja uue sõlmimine samade poolte vahel kuni kahe kuu jooksul ning töölepingu peatumine seaduses ettenähtud juhtudel ei katkesta pidevat tööstaaži ülikoolis.
3. Töölepingu sõlmimine
3.1 Töölepingu sõlmib, muudab ja lõpetab ülikooli nimel tööandja esindaja.
3.2 Akadeemilise personali ametikohad täidetakse vastavalt akadeemilise karjääri korralduse määrusele.
3.3 Mitteakadeemilised ametikohad täidetakse üldjuhul avaliku konkursi korras.
3.4 Töölepingu sõlmimiseks tuleb töötajal esitada tööandja esindaja nõutud dokumendid.
3.5 Töötaja töökirjeldus koos töö tulemuslikkuse näitajatega lepitakse kokku ametijuhendis, mis on töölepingu lisa.
4. Vastutusala juhi, dekaani ja struktuuriüksuse juhi asendamine
4.1 Kui vastutusala juhil, dekaanil või struktuuriüksuse juhil ei ole võimalik töölt äraoleku ajal juhtimisotsuseid vastu võtta või dokumente allkirjastada, võib talle määrata asendaja, kellel on kõik asendatava töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, sh õigus teha tehinguid ja toiminguid, mille tegemise õigus tuleneb ametikohast. Asendaja määramisel võib vajadusel tema õigusi ja kohustusi täpsustada.
4.2 Vastutusala juhi, dekaani ja haldus-tugistruktuuriüksuse juhi asendamise otsustab rektor või tööandja esindaja ning see vormistatakse personalikorraldusega. Instituudi direktori asendamise otsustab dekaan ning see vormistatakse dekaani korraldusega. Teaduskonnaväliste regionaalsete kolledžite direktorite asendamise otsustab õppevaldkonna eest vastutav vastutusala juht.
5. Ajutine töövõimetus
5.1 Töötaja on kohustatud haigestumise päeval või esimesel võimalusel teatama enda ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest ülikooli siseveebis vastava teavitusvormi kaudu või muul moel vahetule juhile.
5.2 Tööandja maksab täiendavalt seaduses nõutule haigushüvitist ka haigestumise teisel ja kolmandal päeval 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
6. Töö- ja puhkeaeg
6.1 Töötaja töötab üldjuhul 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas (täistööaeg).
6.2 Üldise tööaja korral on töötajal viiepäevane kahe puhkepäevaga töönädal:
6.2.1 täistööajaga töötajate tööpäev algab kell 8.30 ja lõpeb kell 17.00;
6.2.2 suveperioodil, st tööpäevast pärast võidupüha 23. juunil kuni taasiseseisvumispäevani 20. augustil, algab tööpäev kell 8.00 ja lõpeb esmaspäevast kuni neljapäevani kell 16.00, reedel kell 14.00.
6.3 Kooskõlastatult struktuuriüksuse või struktuuriüksuse allüksuse juhiga loetakse töötaja puhkeajaks koos töötasu säilitamisega:
6.3.1 töötaja haiguse korral kuni kolm tööpäeva kalendriaastas (tervisepäevad);
6.3.2 töötaja või töötaja lapse abiellumisel kuni kolm tööpäeva;
6.3.3 töötaja pereliikme surma korral kuni kolm tööpäeva.
6.4 Töötaja puhkeajaks loetakse koos töötasu säilitamisega ajavahemikku 24. detsember kuni 31. detsember langev aeg.
6.5 Riigipühale ja rahvuspühale vahetult eelneval tööpäeval lõpeb tööpäev kell 12.00. Võimaluse korral võib struktuuriüksuse juht korraldada töö oma üksuses selliselt, et lühendatud tööpäeva töötunnid tehakse töötajate poolt muul ajal, arvestades struktuuriüksuse töökorraldust ja töö iseloomu.
6.6 Töötaja osalemisel õppekogunemisel kaitseväeteenistuse seaduse § 75 lõike 1 alusel säilitatakse talle ülikooli poolt makstav töötasu, kui struktuuriüksuse juht ei otsusta teisiti. Enda osalemisest õppekogunemisel, selle kestusest ja riigilt saadud toetuse suurusest on töötaja kohustatud teavitama struktuuriüksuse juhti.
7. Tööaja korraldus
7.1 Tulenevalt struktuuriüksuse vajadusest või ametikoha töö iseloomust võib struktuuriüksuse juhi ettepanekul tööpäeva alguse ja lõpu määrata erinevalt ülikooli üldisest tööaja korraldusest. Sellisel juhul sätestatakse tööaeg struktuuriüksuse juhi korraldusega või vahetu juhiga kooskõlastatud individuaalses tööajakavas.
7.2 Töötaja võib tööpäeva jooksul mõjuval põhjusel töölt ajutiselt ära olla vahetu juhi või struktuuriüksuse juhi loal. Sellise äraoleku aeg arvestatakse tööaja hulka.
7.3 Tööaja korraldus kaugtöö korral on sätestatud eeskirja lisas 6.
7.4 Töölähetused on reguleeritud rektori kehtestatud vastavas õigusaktis.
7.5 Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ületunnitöö tegemises. Ületunnitöö kokkulepe sõlmitakse töötaja ja struktuuriüksuse või struktuuriüksuse allüksuse juhi vahel ning fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale töölepingu seaduses sätestatud korras tasustatud vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või kokkuleppel rahas.
8. Tööaja arvestus
8.1 Töötajate tööaja arvestust peetakse elektroonselt personaliarvestusprogrammis.
8.2 Individuaalse tööajakava korral peetakse tööaja summeeritud arvestust. Arvestusperiood lepitakse kokku töötaja töölepingus.
8.3 Tööaja summeeritud arvestuse korral koostab tööajakava ja tutvustab seda töötajale struktuuriüksuse juht. Tööajakava võib väljenduda tunniplaanis, selle võib koostada eraldi kirjaliku dokumendiga, suuliselt või muus struktuuriüksuse juhi valitud vormis. Tööajakava koostatakse kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta. Arvestusperioodi pikkus võib olla kuni neli kuud. Töötaja teavitamine uue perioodi tööajakavast toimub hiljemalt viimasel tööpäeval enne uue perioodi algust.
9. Tööpäevasisene puhkeaeg (lõunavaheaeg)
9.1 Ülikooli üldise tööaja korral on töötajale ette nähtud tööpäevasisene vaheaeg (lõunavaheaeg) 30 minutit.
9.2 Individuaalse tööajakava korral on töötajale ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg (lõunavaheaeg) 6-tunnise töötamise järel.
9.3 Lõunavaheajaks ei ole lubatud sulgeda struktuuriüksusi, mis teenindavad üliõpilasi, töötajaid ja külastajaid.
10. Iganädalane puhkeaeg (puhkepäevad)
10.1 Viiepäevase töönädala ning ülikooli üldise tööaja korral on töötaja puhkepäevadeks laupäev ja pühapäev.
10.2 Individuaalse tööajakava ja summeeritud tööajaarvestuse korral nähakse iganädalased puhkepäevad ette töötaja individuaalses tööajakavas arvestusega, et seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääks töötajale vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
11. Puhkus
11.1 Põhipuhkuse kestus sätestatakse töötaja töölepingus.
11.2 Põhipuhkuse kestus on:
11.2.1 prorektoril, kantsleril – 56 kalendripäeva;
11.2.2 dekaanil – 49 kalendripäeva;
11.2.3 professoril, lektoril, õpetajal – 56 kalendripäeva;
11.2.4 teaduril – 42 kalendripäeva;
11.2.5 struktuuriüksuse juhil – 42 kalendripäeva;
11.2.6 peaspetsialistil, spetsialistil, tehnilisel töötajal, oskus- ja abitöölisel – 35 kalendripäeva.
11.3 Eeldatakse, et töötaja kasutab esmalt järgmisel aastal aeguvat põhipuhkust.
11.4 Puhkuse kasutamisel ei katkestata puhkust nädalavahetusteks juhul, kui jääb veel saada kasutamata puhkust.
11.5 Puhkus vormistatakse üldjuhul ajakavaga, kuhu märgitakse põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus. Töötaja räägib vahetu juhiga läbi oma põhipuhkuse ja fikseerib selle struktuuriüksuse puhkuse ajakavas. Puhkuse ajakava kooskõlastab struktuuriüksuse juht ja kinnitab tööandja esindaja.
11.6 Struktuuriüksuse või struktuuriüksuse allüksuse juht võib töötaja avalduse alusel muuta puhkuse ajakava, samuti lubada töötaja ajakavas sätestamata puhkusele.
11.7 Töötaja võib saada tasustamata puhkust kooskõlastatult struktuuriüksuse juhiga.
11.8 Teised töötajale ettenähtud puhkused on sätestatud töölepingu seaduse 3. peatüki IV jaos ja täiskasvanute koolituse seaduse 4. peatükkis. Tööandja hüvitab töötajale puhkused töölepingu seaduses sätestatud korras, hüvitades töötajale põhipuhkuse, õppepuhkuse ja hoolduspuhkuse.
11.9 Kui puhkus lõpetati, katkestati või lükati edasi, antakse töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa kokkuleppel. Ülikool katkestab töötaja puhkuse ajutise töövõimetuse korral automaatselt töövõimetuse perioodiks, kui töötaja ei avalda muud soovi. Puhkuse katkestamise korral lõpeb puhkus varem määratud ajal ja see ei pikene automaatselt kasutamata puhkuseosa võrra. Puhkuse lõpetamine või edasilükkamine vormistatakse siseveebi iseteeninduskeskkonnas või puhkusekorraldusega.
11.10 Töötaja asendamise vajaduse töötaja puhkuse ajal otsustab ja asendamise korraldab tema vahetu juht.
12. Töötasustamine
12.1 Töötaja töö tasustamine on reguleeritud töötasustamise eeskirjas.
12.2 Töötasu arvestusperioodiks on kalendrikuu.
12.3 Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus. Töötasu makstakse välja jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Töötasu maksmine toimub ülekandega töötaja poolt määratud pangakontole. Tööandja peab kinni ning maksab töötaja töötasult seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
| Maks või makse | Maksu või makset saav asutus | Maksu või maksega kaasnev kaitse |
| Tulumaks | Maksu- ja Tolliamet | Tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust |
| Töötuskindlustusmakse | Maksu- ja Tolliamet | Töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis tagab töötajale kaitse töötuks jäämise korral (hüvitised, toetused ja teenused) |
| Kohustusliku kogumispensioni makse | Maksu- ja Tolliamet | Kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni |
| Sotsiaalmaks | Maksu- ja Tolliamet | Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ning I ja II samba pensioni |
Tabel: Maksu- ja Tolliamet. Teadmiseks tööjõumaksude tasumisel (https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel)
12.4 Töötaja on kohustatud oma pangarekvisiitide muutumisest teada andma ülikooli siseveebi tugiportaali vormi kaudu või edastama sellest info digiallkirjastatud avaldusena .
12.5 Tööandja võib töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestada töötaja töötasu nõudega töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
13. Saladuse hoidmise kohustus
13.1 Töötaja on kohustatud hoidma töölepingu kehtivusajal ja mõistliku aja jooksul pärast töölepingu lõppemist saladuses talle seoses töösuhtega teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, mis ei ole avalik, mille avaldamine võiks kahjustada tööandja huve või mille saladuses hoidmiseks on tööandjal muu õigustatud huvi.
13.2 Töötaja ei või avaldada konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ega kasutada seda iseenda või kolmandate isikute tarbeks. Konfidentsiaalse teabe avaldamine on lubatud ainult seadusest tulenevatel juhtudel või tööandja esindaja loal.
13.3 Konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise kohustuse rikkumisel on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist summas, mis vastab töötaja kehtiva või viimati kehtinud põhitöötasu 6 kuu määrale.
13.4 Konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise kohustuse rikkumist töölepingu kehtivusajal käsitletakse töölepingu olulise rikkumisena ning tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel üles öelda.
13.5 Konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise kohustuse nõude täiendavaks tagamiseks võib ülikool töötajale maksta täiendavat lisatasu – konfidentsiaalsustasu, mille suurus ja tingimused määratakse kindlaks eraldi lepingutega.
14. Konkurentsipiirang
14.1 Töötaja ei tohi osutada töölepingu kehtivusajal tööandjale konkurentsi (konkurentsipiirang), võttes arvesse, et töötaja puutub töölepingu täitmise käigus kokku tööandja konfidentsiaalse teabega, mille avaldamine või kasutamine võib kahjustada tööandja huve. Töötaja võib osutada konkurentsi ainult struktuuriüksuse juhi ettepanekul tööandja esindaja antud kirjalikul loal.
14.2 Tööandjale konkurentsi osutamisena käsitletakse töötamist tööandja konkurendi juures, tööandja konkurendile teenuste osutamist, osalemist tööandja konkurendi juhtimises või muude tööülesannetega sarnase sisuga teenuste osutamist konkurendile.
14.3 Konkurentsipiirang ei hõlma väikesemahulist töötamist konkurendi juures või huvides, kui:
14.3.1 see toimub tööandja ja konkurendi koostöö raames;
14.3.2 selle käigus ei edasta töötaja konkurendile konfidentsiaalset teavet ja;
14.3.3 töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.14.4 Konkurentsipiirang kehtib territooriumil, kus ülikool tegutseb (eelkõige Euroopa Liidu, USA ja Hiina kõrgharidus- ja teadusruumis) kogu töölepingu kehtivusajal kuni töölepingu lõppemise päevani.
14.5 Konkurentsipiirangu rikkumise korral töötaja poolt on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist summas, mis vastab töötaja kehtiva või viimati kehtinud põhitöötasu 6 kuu määrale.
14.6 Konkurentsipiirangu rikkumist käsitletakse töölepingu olulise rikkumisena ning tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
14.7 Tööandja nõudel tema poolt kehtestatud korras on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja ka pärast töölepingu lõppemist (juhul kui pooled on sõlminud pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe) andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.
15. Töötaja vastutus
15.1 Töötaja vastutab oma töökohustuste rikkumise eest vastavalt õigusaktidele.
15.2 Töötaja vastutab töökohustuste rikkumise eest, kui ta on rikkumises süüdi, v.a varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimisel, mille tingimused lepib töötajaga kokku struktuuriüksuse juht. Vastutuse rahalise ülempiiri ja hüvitise suuruse määramisel arvestatakse töötajale usaldatud vara turuväärtust.
15.3 Töötaja töökohustuse rikkumisel võib tööandja kasutada seaduses, kollektiivlepingus ja töölepingus ette nähtud õiguskaitsevahendeid, arvestades rikkumise asjaolusid, töötaja vastutuse piiranguid ja proportsionaalsuse põhimõtet.
15.4 Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, vabastab tööandja töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest. Tööandja võib nimetatud kahju hüvitamist nõuda omakorda töötajalt. Töötaja vastutus ei ole välistatud ega piiratud kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest.
15.5 Töötaja infoturbenõude süülist rikkumist käsitatakse töökohustuse rikkumisena. Rikkumise hindamisel arvestatakse muu hulgas rikkumise raskust ja tagajärgi, töötaja süü vormi, talle antud juhiseid, varasemat käitumist ning rikkumise korduvust.
15.6 Infoturbejuht kaasatakse infoturbenõude võimaliku rikkumise asjaolude ja infoturbealase mõju hindamisse. Infoturbejuht dokumenteerib või korraldab infoturbealase hinnangu dokumenteerimise ega otsusta töötaja suhtes kohaldatavat tööõiguslikku tagajärge.
15.7 Töötaja suhtes kohaldatava tööõigusliku abinõu otsustab tööandja esindaja või muu pädev juht koostöös personaliosakonnaga. Vajaduse korral kaasatakse menetlusse jurist.
16. Vara kasutamine
16.1 Töötaja peab kasutama tööandja vara:
16.1.1 oma tööülesannete täitmiseks tööandja huvides, välja arvatud isiklikuks otstarbeks kasutamine ülikooli õigusaktides lubatud juhtudel ja tingimustel;
16.1.2 säästlikult ja heaperemehelikult, vastavuses kasutus- ja ohutusjuhenditega ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
16.2 Vara kahjustumise ohu või talitlushäirete ilmnemisel teavitab töötaja sellest viivitamatult vahetut juhti.
16.3 Struktuuriüksuse juht määrab struktuuriüksuse valdusse antud vara kasutamise ja säilimise tagamise korra ning tutvustab seda struktuuriüksuse töötajatele.
17. Tööülesannete või töösuhte muutumine ja lõppemine
17.1 Töölepingu lõpetamisel või ülesütlemisel järgitakse töölepingu seaduse §-des 96-98 ja ülikooli kollektiivlepingus toodud tähtaegu. Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavalduse esitanud poolel tuleb töölepingu ülesütlemist põhjendada, välja arvatud kui töötaja ütleb töölepingu üles korraliselt või katseajal.
17.2 Töötaja tööülesannete, ametikoha või struktuuriüksuse muutumisel tagab vahetu juht või struktuuriüksuse juht tööalase teabe, pooleliolevate tööde, dokumentide ja vastutuse üleandmise ning teavitab muudatusest kokku lepitud vormis ja ajal personaliosakonda.
17.3 Töösuhte lõppemisel tagab vahetu juht või struktuuriüksuse juht tööalase teabe, pooleliolevate tööde ja dokumentide üleandmise ning korraldab töötaja valduses oleva ülikooli vara tagastamise.
17.4 Tööülesannete, ametikoha või struktuuriüksuse muutumisel tagastab töötaja talle antud töövahendid, andmekandjad, võtmed, läbipääsukaardi ja muu ülikooli vara ulatuses, milles need ei ole pärast muudatust tema tööülesannete täitmiseks vajalikud, ning annab üle muudatusega seotud tööalase teabe ja dokumentatsiooni.
17.5 Töösuhte lõppemisel tagastab töötaja talle antud töövahendid, andmekandjad, võtmed, läbipääsukaardi ja muu ülikooli vara ning annab tööalase teabe ja dokumentatsiooni üle hiljemalt töösuhte lõppemise ajaks, kui tööandja ei määra varasemat tähtaega.
17.6 Personaliosakond korraldab tööülesannete või töösuhte muutumisega seotud teabe edastamise ligipääsuõigusi ja tehnilisi vahendeid haldavale üksusele kehtestatud menetluse kohaselt.
17.7 Infotehnoloogia osakond või määratud teenuseosutaja muudab või lõpetab ligipääsuõigused ulatuses, mis tuleneb tööülesannete, ametikoha või struktuuriüksuse muutumisest või töösuhte lõppemisest, korraldab tehniliste vahendite tagastamise või ümberseadistamise ning säilitab toimingu tegemist tõendava teabe.
17.8 Pärast töösuhte lõppemist kehtivad töötaja konfidentsiaalsus- ja muud teabe kaitsmise kohustused seaduses, lepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud ulatuses.
18. Järelevalve teostamine
Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab personaliosakond ja rektori nimetatud isikud.
19. Rakendamine
19.1 Eeskirja rakendamist koordineerib personaliosakond, kui eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
19.2 Lisa 8 rakendamist koordineerivad personaliosakond ja infoturbejuht oma pädevuse piires.
Lisa 1
Töökorralduse eeskirja juurde
Huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise kord
1. Teadvustades kohustust tegutseda avalikes huvides ja tagada ülikooli usaldusväärsus, on lepitud kokku tegutseda ülikooli majandustegevuses kooskõlas käesoleva huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise korraga (edaspidi kord).
2. Korra eesmärk on tagada ülikooli majandustegevuses tehingute õiguspärasus, töötajate aus käitumine ja korruptsiooniohtlike suhete vältimine.
3. Korra eesmärk ei ole töötajate erahuvide keelamine, vaid huvide konflikti teadvustamine, selle õigel ajal äratundmine ja vältimine. Huvide konflikt on ülikooli töötaja tööülesande ja erahuvi vastuolu, kus erahuvi võib mõjutada tööülesande täitmist.
4. Personaliosakond kuvab siseveebis huvide konflikti näidisjuhtumid ja käitumisreeglid. Töötajad saavad huvide konflikti lahendamiseks küsida ülikooli pädevatelt isikutelt nõu.
5. Huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni ennetamise põhimõtted:5.1 ausa käitumise alustalaks on tööülesannete täitmine ülikooli huvides ja ülikooli suhtes lojaalselt;
5.2 töötaja väldib selliste otsuste ja tehingute tegemist, kus tal endal või temaga seotud isikul on erahuvid;
5.3 töötaja annab huvide konfliktist või selle võimalusest oma vahetule juhile teada enne tööülesande täitma asumist;
5.4 töötaja väldib ülikooli ressursside kasutamist isiklikul otstarbel ega kasuta ära enda võimupositsiooni isiklikel eesmärkidel;
5.5 töötaja hoidub vastu võtmast kingitusi, kui see võib kahtluse alla seada tema tööülesannete täitmise sõltumatuse erahuvidest;
5.6 ülikooli otsustuskogus ei osale töötaja teda või temaga seotud isikut puudutava otsuse tegemisel;
5.7 töötaja ei osuta ülikoolile konkurentsi;
5.8 töötaja ei tööta oma lähisugulase otsealluvuses;
5.9 töötaja täidab Eestis ja ülikoolis kehtivaid korruptsiooni vältimisele suunatud reegleid.
Lisa 2
Töökorralduse eeskirja juurde
Aastavestluste läbiviimise kord
1. Aastavestlus on ülikooli töötaja ja tema juhi (s.o struktuuriüksuse juht või tema poolt nimetatud vahetu juht) vestlus, mille käigus tehakse kokkuvõte töötaja eelneva perioodi töö tulemustest ning kavandatakse töötaja edasist tööalast tegevust. Aastavestlusel vaadatakse üle töötaja ametijuhend, kinnitatakse selle kehtivus muutumatul kujul või viiakse sisse vajalikud muudatused.
2. Aastavestluse eesmärk on:
2.1 anda töötajale tagasisidet tema senise tööalase tegevuse osas hinnates ametijuhendis loetletud tööülesannete täitmist;
2.2 täpsustada töötaja tööülesandeid ja tegevusprioriteete järgnevaks perioodiks;
2.3 vahendada infot töö tulemuslikumaks korraldamiseks;
2.4 selgitada välja töötaja arengu- ja koolitusvajadus ning leppida kokku selleks vajalikud tegevused ja vahendid;
2.5 saada tagasisidet üksuse toimimisele ja juhtimisele;
2.6 tunnustada ja motiveerida töötajat.
3. Aastavestlus valmistatakse ette nii juhi kui ka töötaja poolt ning viiakse läbi vähemalt kord aastas juhi määratud ajal. Esimene aastavestlus uue töötajaga viiakse läbi enne töötaja katseaja lõppu.
4. Aastavestluse kokkuvõte kinnitatakse mõlemapoolselt ja säilitatakse eelistatult ülikooli dokumendihalduse keskkonnas. Kui struktuuriüksuse juht korraldab kokkuvõtte säilitamise muul moel, peab säilitamise vorm tagama, selle taasesitamise ning ligipääsu ainult vestluse osapooltele ning töötajate töölepingute vormistamisega tegelevatele töötajatele.
5. Aastavestluse tulemuste põhjal:
5.1 võib muuta töötaja ametijuhendit;
5.2 võib vaadata üle töötaja töötasustamise tingimused, sh lähtudes töösoorituse hindamise tulemustest ja määrata tulemustasu vastavalt töötasustamise eeskirjale;
5.3 tehakse katseaja läbimise või mitteläbimise otsus;
5.4 võib teha muu töölepingu tingimusi puudutava otsuse.
Lisa 3
Töökorralduse eeskirja juurde
Akadeemilise personali arvestuslik tööaeg ja auditoorne koormus
1. Akadeemiliste töötajate põhiülesanded, sh kontaktõppe ja juhendamise liigid sätestatakse akadeemilise karjääri korralduses. Samuti on selles sätestatud põhimõte, et akadeemilise töötaja tööülesanded ning koormuse jaotuse akadeemilise tegevuse liikide vahel määravad kindlaks töötaja struktuuriüksuse juht ja vahetu juht kokkuleppel töötajaga ametijuhendis, lähtudes töötaja tööhõivest, samuti akadeemilise ametikoha ning struktuuriüksuse eripärast. Suurem tegevuse maht ja tulemuslikkus ühes akadeemilise tegevuse liigis võib kompenseerida väiksemat töömahtu ja tulemuslikkust teistes liikides.
2. Käesoleva lisaga sätestatakse akadeemiliste töötajate arvestuslik tööaja normkoormus ning kontaktõppe ja juhendamise piirkoormus kalendriaastas täishõivel töötajale akadeemiliste ametikohtade jaotuses. Kontaktõppe ja juhendamise piirkoormused seavad raamistiku, mille ulatuses on tööandjal õigustatud ootus akadeemilise töötaja osalemisele õppetöös. Piirkoormuse ületamine on võimalik kokkuleppel töötajaga.
3. Akadeemilise töötaja õppetegevuse töökoormuse arvestamise aluseks on õppeinfosüsteemi (ÕIS) kantud kontaktõppe tunnid.
4. Lõputööde juhendamise koormuste tunnimäärad erinevatel õppeastmetel on:
4.1 bakalaureuseõppe astmel 30 tundi;
4.2 magistriõppe astmel 50 tundi;
4.3 doktoriõppe astmel 100 tundi.
5. Juhendamise aastane piirkoormus on arvestatud lähtudes soovituslikust juhendatavate arvust erinevatel õppeastmetel ühe juhendaja kohta. Õppejõu aastase juhendamise koormuse hindamisel lähtutakse tunnikoormuse koondtulemusest, mitte eri õppeastmetel juhendatud lõputööde arvust.
6. Õppejõu töökoormus võetakse juhendaja töökoormusena bakalaureuse ja magistri astmel arvesse tudengi eduka lõpetamise alusel. Juhendaja töökoormusena doktoriõppe korral on aluseks doktorandi edukas iga-aastane atesteerimine.
7. Bakalaureuseõppe astmel võetakse arvesse iga lõputöö kohta üks juhendaja. Magistri- ja doktoriõppe astmel on igal lõputöö kohta üks põhijuhendaja, kellel on õigus juhendamise koormus jagada kaasjuhendajaga, arvestades, et vähemalt 50% vastava astme juhendamise koormusest arvestatakse põhijuhendajale.
8. Akadeemiliste töötajate arvestusliku tööaja normkoormus aastas ja kontaktõppe ning lõputööde juhendamise piirkoormus ametikoha liikide lõikes on sätestatud tabelis 1. Enne 1. jaanuari 2017. a täidetud akadeemiliste töötajate arvestuslik tööaja normkoormus aastas ja kontaktõppe ning juhendamise piirkoormus ametikohtade lõikes on sätestatud tabelis 2. Eelmise karjäärikorralduse ametikohtadele, millel on kehtivas akadeemilise karjäärikorralduse määruses olemas sisuline vaste, kehtivad tabelis 1 toodud normid.
9. Kui akadeemilise töötaja kontaktõppe koormus õppeaastas on kontaktõppe piirkoormusest vähemalt veerandi võrra madalam, võib töötaja vahetu juht teha ettepaneku töötaja tööülesannete või töökoormuse muutmiseks.
Tabel 1. Akadeemilise töötaja arvestusliku tööaja normkoormus, kontaktõppe ja juhendamise piirkoormus aastas.
| Ametikoht või ametikoha aste | Arvestuslik tööaeg aastas astronoomilistes tundides | Kontaktõppe piirkoormus akadeemilistes tundides / astronoomilistes tundides | Juhendamise piirkoormus astronoomilistes tundides |
| Professor | 1760 | 256 / 192 | 400 |
| Vanemlektor | 1760 | 448 / 336 | 260 |
| Lektor | 1760 | 512 / 384 | 260 |
| Vanemteadur | 1850 | 128 / 96 | 270 |
| Teadur | 1850 | 128 / 96 | 90 |
| Doktorant-nooremteadur | 1850 | 128 / 96 | 90 |
Tabel 2. Akadeemilise töötaja arvestuslik tööaeg, kontaktõppe ja juhendamise piirkoormus aastas ametikohtadele, mis on täidetud enne 1.01.2017
| Ametikoht | Arvestuslik tööaeg aastas astronoomilistes tundides | Kontaktõppe piirkoormus akadeemilistes tundides / astronoomilistes tundides | Juhendamise piirkoormus astronoomilistes tundides |
| Dotsent | 1760 | 384 / 288 | 260 |
| Õpetaja | 1760 | 640 / 480 | – |
Lisa 4
Töökorralduse eeskirja juurde
Vihje andmise ja kontrollimise kord
1. Üldsätted
1.1 Vihje andmise ja kontrollimise korraga kehtestatakse ülikoolis toimepandud süü- või vääritust teost ning ülikooli vara või mainet kahjustada võivatest asjaoludest teavitamise põhimõtted.
1.2 Ülikool, järgides vihje andmise põhimõtteid:
1.2.1 julgustab ülikooli liikmeskonda väärkäitumisest teada andma;
1.2.2 garanteerib konfidentsiaalse ja anonüümse teavituse;
1.2.3 tagab tõhusa ja sõltumatu vihje kontrollimise;
1.2.4 kaitseb teavitajat tagakiusamise eest.
1.3 Vihjeid võib anda nii teavitajat ennast kui teisi isikuid puudutavatest tegudest ja asjaoludest.
1.4 Alusetud, pahatahtlikud või isikliku kasu eesmärgil tehtud vihjed on lubamatud.
1.5 Korduvalt ebaõiget teavet esitanud inimesele ei tagata vihjeandja kaitset.
1.6 Vihjete kontrollimisel töötleb ülikool isikuandmeid põhjendatud mahus korruptiivsete jt süütegude avastamiseks ja ennetamiseks ning enda seadusest tulenevate õiguste kaitseks.
1.7 Olemuselt lepitusmenetluse juhtumid suunatakse vihjeliinilt edasi lepitusmenetlusse.
2. Vihjete andmise ja kontrollimise mehhanismi kirjeldus
2.1 Eelistatult püüab teavitaja talle teatavaks saanud probleemi lahendada, pöördudes esmalt oma vahetu juhi poole.
2.2 Kui kaebus puudutab vahetut juhti või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole mõistlik eeldada probleemi lahendamist vahetu juhi poolt, võib vihje anda järgmiselt:
2.2.1 konfidentsiaalselt, teavitades siseaudiitorit või muud isikut, kes edastab vihje siseaudiitorile;
2.2.2 konfidentsiaalselt, kasutades selleks ülikooli veebi loodud vihjeankeeti, jättes teavitusse oma kontaktandmed;
2.2.3 anonüümselt, kasutades selleks ülikooli veebi loodud vihjeankeeti, kontaktandmeid jätmata.
2.3 Vihje edastamisel veebiankeedis, saadab süsteem vihje kättesaamise kohta automaatse vastuse.
2.4 Vihjed registreeritakse ning käsitletakse kõikide nende kontrollimises osalevate isikute poolt käesoleva korra piires konfidentsiaalselt.
2.5 Vihjeid haldab siseaudiitor, kes vajadusel teavitab vihjest personaliosakonna juhatajat ja peajuristi. Siseaudiitori tegevuse kohta tehtud vihjeid ei kontrollita käesoleva korra alusel.
2.6 Vihje kontrollimise vajaduse otsustab siseaudiitor. Ei kontrollita:
2.6.1 vihjeid, mis ei sisalda punktis 1.1 nimetatud asjaolusid;
2.6.2 vihjeid, milles sisalduvad andmed ei ole piisavalt täpsed;
2.6.3 vihjeid, milles viidatakse isikule, teole või üksusele umbisikuliselt.
2.7 Vihje kontrollikäik:
2.7.1 siseaudiitor tutvub vihje sisuga ning otsustab selle edasise kontrollimise vajaduse;
2.7.2 vihjet kontrollitakse mõistliku aja jooksul vastavalt vihjes sisalduva teabe iseloomule.
2.8 Vihjeid kontrollivad siseaudiitor ja:
2.8.1 kui vihje hõlmab isikut – selle isiku vahetu juht (nt osakonna juhataja);
2.8.2 kui vihje hõlmab üksust või üksuse juhti – üksuse juhi vahetu juht (nt dekaan);
2.8.3 rektori kohta tehtud vihjed – nõukogu määratud isik;
2.8.4 muu isik, kellele siseaudiitor on vihje kontrollimise suunanud, kui see on konfidentsiaalsuse tagamise, töörahu hoidmise või muul sarnasel põhjusel vajalik.
2.9 Isikule, kelle tegevuse üle kontrolli teostatakse, antakse võimalus endapoolsete selgituste andmiseks.
2.10 Süüteo asjaolude ilmnemisel esitab ülikool süüteoteate politseile või muule menetlejale.
2.11 Akadeemilise eetika rikkumisele viitav vihje edastatakse akadeemilise eetika komisjonile.
2.12 Konfidentsiaalsele teavitajale antakse tagasisidet vihje kontrollimise kohta. Anonüümsele teavitajale tagasisidet vihje kontrollimise kohta ei anta.
3. Lõppsätted
3.1 Siseaudiitor teavitab kontrollitavatest vihjetest rektorit, va juhtudel, kui see ei ole vihje sisust tulenevalt asjakohane.
3.2 Siseaudiitor annab käesoleva korra täitmisest, st vihjete kontrollimise protsessist regulaarselt aru auditikomiteele.
3.3 Vihje andmise ja kontrollimise korra meetmeid hinnatakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele.
Lisa 5
Töökorralduse eeskirja juurde
Tervise edendamise kulude hüvitamise kord
1. Üldsätted
1.1 Käesolev kord sätestab ülikooli töölepingulistele töötajatele tervise edendamise kulude hüvitamise põhimõtted Stebby platvormi kaudu.
1.2 Tervise edendamise kulude hüvitamise eesmärk on toetada töötajate tervist ja töövõime säilitamist.
1.3 Hüvitist on õigus kasutada kõigil ülikooli töölepingulistel töötajatel alates töölepingu sõlmimisest, sealhulgas töötajatel, kelle tööleping on ajutiselt peatatud.
1.4 Ülikool võimaldab töötajatel kasutada kalendriaastapõhist tervise edendamise kulude hüvitist Stebby platvormi kaudu.
1.5 Hüvitist saab kasutada Stebby platvormil pakutavate maksuvabade tervise edendamise teenuste eest tasumiseks järgmistes teenuse kategooriates: sport, üritused, massaaž ja füsioteraapia.
1.6 Teenuse ostmisel hüvitab ülikool kuni 70% teenuse maksumusest ning töötaja tasub vähemalt 30% teenuse maksumusest omaosalusena.
2. Kompensatsioonitüübid ja hüvitise määrad
2.1 Töötajale hüvitatavate tervise edendamise kulude maksimaalne summa kalendriaastas sõltub töötajale määratud kompensatsioonitüübist, mis kujuneb töö tegemise koha, töökoormuse ja töötamise kestuse alusel.
2.2 Kompensatsioonitüübi ja hüvitise määra aluseks on töötaja töölepingus kokkulepitud tingimused ning personaliandmebaasis kajastatud andmed.
2.3 Kompensatsioonitüüp määratakse üldjuhul üks kord kalendriaastas – kalendriaasta alguses või töötaja Stebby keskkonnas TalTechi kontoga liitumisel.
Kompensatsioonitüübid ja hüvitise määrad töötaja kohta kalendriaastas
| Töö tegemise koht | Täiskompensatsioon | Vähendatud kompensatsioon |
| Tallinn | 280 eurot aastas | 140 eurot aastas |
| Tallinnast väljaspool | 400 eurot aastas | 200 eurot aastas |
2.4 Kõrgem hüvitise määr kohaldub töötajatele, kelle töölepingus kokkulepitud töö tegemise koht asub väljaspool Tallinna, sõltumata sellest, millise struktuuriüksuse koosseisu töötaja kuulub.
2.5 Vähendatud kompensatsioon rakendub järgmistel juhtudel:
2.5.1 töötaja töökoormus on kuni 0,5 (kaasa arvatud), sõltumata töötamise kestusest kalendriaastal;
2.5.2 töötaja töökoormus on üle 0,5, kuid töötamise kestus kalendriaastas on kuni kuus kuud (kaasa arvatud).
2.6 Täiskompensatsioon rakendub juhul, kui töötaja töökoormus on üle 0,5 ning töötamise kestus kalendriaastas ületab kuut kuud.
2.7 Töötamise kestust kalendriaastas arvestatakse hüvitise määramise hetkel personaliandmebaasis kajastatud andmete põhjal.
2.8 Arvesse võetakse nii hüvitise määramise hetkeks teadaolev töötamise kestus sama kalendriaasta jooksul kui ka selle kalendriaasta varasem töötamine juhul, kui hüvitis määratakse aasta jooksul. Töötamise kestuse arvestus toimub täiskuudes: töötamise kuuks loetakse iga kalendrikuu, milles tööleping on kehtinud vähemalt ühe päeva.
2.9 Kompensatsioonitüübi alusel määratakse töötajale Stebby keskkonnas vastav kompensatsiooniplaan.
Kompensatsioonitüübi määramise loogika
| Töökoormus kuni 0,5 | Töökoormus üle 0,5 | |
| Töötamise kestus kuni 6 kuud (k.a) | vähendatud kompensatsioon | vähendatud kompensatsioon |
| Töötamise kestus üle 6 kuu | vähendatud kompensatsioon | täiskompensatsioon |
3. Kulude hüvitamine
3.1 Stebby platvormi kaudu ostetud teenuste hüvitamine toimub vastavalt töötajale määratud kompensatsioonitüübile ja hüvitise maksimaalsele summale kalendriaastas.
3.2 Stebby kasutamisega seotud kulud kaetakse töötaja põhiametikoha järgsest struktuuriüksuse eelarvest vastavalt personaliandmebaasis kajastatud andmetele.
3.3 Stebbyga seotud kulude arveldamine struktuuriüksustega toimub kvartaalselt sisearvete alusel.
3.4 Struktuuriüksuse kulu koosneb:
3.4.1 töötajate poolt tegelikult kasutatud tervise edendamise teenuste hüvitatud osast;
3.4.2 Stebby platvormitasust vastavalt struktuuriüksuse aktiivsete kasutajate arvule.
4. Stebby kasutamine ja haldus
4.1 Stebby kasutajate liitumissoovide kinnitamise, kompensatsiooniplaanide määramise ning kasutajate haldamise korraldab personaliosakond.
4.2 Töötaja liitub Stebby platvormiga omal algatusel, luues Stebby keskkonnas kasutajakonto ning esitades avalduse Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) grupiga liitumiseks. Töötajal tekib Stebby kasutamise õigus pärast liitumisavalduse menetlemist ja kompensatsiooniplaani määramist.
4.3 Konto loomisel kasutab töötaja oma ametlikku täisnime ja ülikooli e-posti aadressi ning sisestab isikukoodi. Nimetatud andmeid kasutatakse töötaja tuvastamiseks ning hüvitise kasutamise õiguse ja kompensatsiooniplaani määramise aluste kontrollimiseks.
4.4 Kulude optimeerimiseks personaliosakond kord kuus:
4.4.1 eemaldab lõppenud töölepinguga töötajad Stebby keskkonnast;
4.4.2 muudab töötajad, kes on kalendriaasta hüvitise täielikult ära kasutanud, jooksva aasta lõpuni ajutiselt mitteaktiivseks.
4.5 Kalendriaasta lõpus suletakse Stebby TalTechi grupp ajutiselt töötajate andmete ajakohastamiseks ja kompensatsiooniplaanide määramiseks ning avatakse uuesti töötajatele jaanuarikuu jooksul.
4.6 Stebby kasutamise ja menetlemisega seotud täpsem info ning kuupäevad tehakse töötajatele teatavaks siseportaalis või muudes sisekommunikatsioonikanalites.
Lisa 6
Töökorralduse eeskirja juurde
Kaugtöö korraldus
1. Üldised tingimused
1.1 Kaugtöö on tavapäraselt töökohal tehtava töö tegemine väljaspool Tallinna Tehnikaülikooli ruume, sh töötaja kodus. Kaugtöö ei ole töölähetus.
1.2 Kaugtöö tegemine on lubatud töötaja ja tema struktuuriüksuse või vahetu juhi eelneval kokkuleppel. Tööandja ei saa kohustada töötajat kaugtööd tegema ja töötajal ei ole kaugtöö tegemise nõudmise õigust.
1.3 Kaugtöö tegemise eelduseks on, et struktuuriüksuse juht lepib töötajaga kokku kaugtöö tegemise tingimused, sealhulgas kaardistatakse kaugtöö tegemise koha ohutegurid.
1.4 Struktuuriüksuse juht võib lõpetada ühepoolselt kaugtöö tegemise kokkuleppe seadusest ja töökorralduse reeglitest tulenevalt, sh, kui töötaja ei tule kaugtööd tehes toime tööülesannete täitmisega, ta ei ole kokkulepitud ajal kättesaadav, ei täida käesolevas eeskirjas seatud kohustusi või muude tööd segavate asjaolude tõttu.
2. Tööaja korraldus kaugtöö olukorras
2.1 Töötaja tööajaks on kas töökorralduse eeskirjas kehtestatud üldine tööaeg või vastavalt töölepingule individuaalses tööajakavas kokku lepitud tööaeg.
2.2 Töötaja juhindub kaugtööd tehes töölepingu seaduses kehtestatud piirangutest:
2.2.1 töötaja töötab üldisel tööajal ajavahemikus kell 6.00 – 22.00;
2.2.2 töötaja peab pidama vähemalt 30 minutit puhkepausi vähemalt iga 6 tunni järgi, mis ei sisaldu tööajas;
2.2.3 töötaja peab pidama 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega;
2.2.4 töötaja peab pidama seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
2.3 Töötamine ööajal, riigipühadel ja ületundide tegemine on lubatud vaid eelneval taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel tööandjaga.
2.4 Töötaja on kohustatud informeerima taasesitamist võimaldavas vormis oma vahetut juhti olukordadest, mis ei võimalda punktis 2.2 kirjeldatu järgimist.
3. Töötaja tegevus kaugtöö olukorras
3.1 Töötaja peab olema kättesaadav ning osalema tööalastel kohtumistel ja üritustel käesolevas eeskirjas või individuaalse tööajakavaga kokku lepitud tööajal, kasutades struktuuriüksuse või vahetu juhiga kokkulepitud sidevahendeid.
3.2 Töötaja peab ilmuma töökohale struktuuriüksuse või vahetu juhi korralduse alusel hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Viibimine kaugasukohas, mis sellise reageerimise välistab, tuleb eelnevalt kokku leppida vahetu juhiga.
3.3 Töö tegemist takistavate asjaolude tekkimisel (haigestumine, tööd takistavad isiklikud asjaolud jne), tuleb teatada ajutisest töövõimetusest või esitada vastav puhkuse või tööajanormi vähendamise taotlus.
3.4 Töötaja järgib kaugtööl eeskirja lisa 8 ning talle kohalduvaid konfidentsiaalsus-, andmekaitse- ja infoturbenõudeid.
3.5 Töötaja tagab kaugtööd tehes talle kasutamiseks antud ülikooli vara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise.
3.6 Töötaja peab täitma ülikoolis kehtestatud kaugtöö ohutusjuhendit ning kaugtöökoha seadistamisel järgima vastavaid ohutus- ja ergonoomika reegleid. Töötaja on kohustatud andma tõest informatsiooni kaugtöö tegemise koha töökeskkonna ning seal esinevate ohutegurite kohta.
3.7 Kui töötajaga toimub tööõnnetus kaugtöö tegemise kohas, kohustub töötaja edastama tööandjale foto- või videomaterjali tööõnnetuse toimumiskohast või võimaldama tööandjale ligipääsu õnnetuskohale tööõnnetuse uurimise teostamiseks.
4. Infoturve kaugtööl
4.1 Töötaja kasutab kaugtöö tegemiseks ülikooli lubatud seadet, kasutajakontot, tarkvara, sidevahendit ja ühendusviisi, kui tööandja ei ole andnud teistsugust luba.
4.2 Töötaja hoiab autentimisvahendid ja -andmed enda valduses ega võimalda teisel isikul kasutada talle antud kasutajakontot või ligipääsuõigust.
4.3 Töötaja kaitseb kaugtöökohal teavet kõrvaliste isikute juurdepääsu eest, lukustab tööseadme juurest lahkudes ekraani ning hoiab dokumente ja andmekandjaid viisil, mis väldib nende kaotsiminekut, kahjustumist või loata kasutamist.
4.4 Töötaja ei jäta tööseadet ega muud infovara avalikus kohas või transpordivahendis järelevalveta ning rakendab selle kaasaskandmisel mõistlikke füüsilise kaitse meetmeid.
4.5 Töötaja tagab, et konfidentsiaalset tööalast vestlust ei ole võimalik kõrvalisel isikul pealt kuulata ning et tööalane teave ei ole kõrvalisele isikule nähtav.
4.6 Töötaja töötleb ja säilitab tööalast teavet ülikooli lubatud keskkondades ning järgib kasutatavale seadmele ja teabele kohalduvaid turvanõudeid. Isikliku seadme, sealhulgas mobiilseadme kasutamine tööülesannete täitmiseks on lubatud ülikoolis kehtestatud tingimustel. Infoturbenõuetest erandi tegemisel järgitakse infoturbe poliitikas sätestatud erandite kinnitamise korda.
4.7 Töötaja ei kõrvalda ega nõrgesta seadmele, kasutajakontole, ühendusele või teabele rakendatud turvameedet.
4.8 Töötaja teavitab tööseadme, andmekandja või tööalase teabe kadumisest, vargusest, kahjustumisest, loata avaldamisest või muust tegelikust või kahtlustatavast infoturvasündmusest viivitamata aadressil helpdesk@taltech.ee või cybersecurity@taltech.ee.
5. Struktuuriüksuse kohustused
5.1 Struktuuriüksuse juht korraldab üksuse tegevuse nii, et kaugtöö võimaldamine ei kahjusta üksuse tegevust, sh määratleb töö, mida ei saa kaugtöö korras teha.
5.2 Struktuuriüksus:
5.2.1 tagab vajadusel töötajale kaugtöö tegemist võimaldavad vahendid;
5.2.2 toetab võimaluste piires kodukontori sisustamist, kasutades selleks ülikooli olemasolevat või hankides uut vara. Ülikooli vara väljaviimisel ülikooli ruumidest tuleb vormistada töötajaga vastav akt;
5.2.3 korraldab töötaja juhendamise kaugtööle kohalduvate töötervishoiu ja -ohutuse reeglite osas, kaasates vajadusel töökeskkonna peaspetsialisti.
5.3 Kaugtöö tegemisel hüvitab tööandja kodus töötamisega seonduvad täiendavad sidekulud arvestades raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud sidekulu limiiti. Muid kulusid tööandja ei hüvita, kui selles ei ole eelnevalt kokku lepitud, samuti ei maksa tööandja töötajale kaugtöö tegemise eest täiendavat töötasu.
Lisa 7
Töökorralduse eeskirja juurde
Töötaja isikuandmete töötlemise põhimõtted
1.1 Ülikool töötleb töötaja isikuandmeid:
1.1.1 ülikooli juriidilise kohustuse täitmiseks;
1.1.2 ülikooli avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks;
1.1.3 töötaja osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks;
1.1.4 lepingu sõlmimisele eelnevalt vastavalt andmesubjekti taotlusele;
1.1.5 töötaja nõusolekul.
1.2 Ülikool töötleb töötaja eriliigilisi isikuandmeid seoses:
1.2.1 tööõigusest ja sotsiaalkindlustuse õigusest tulenevate kohustustega;
1.2.2 töötaja eluliste huvide kaitsmisega, kui töötaja on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;
1.2.3 ametiühingu tegevusega;
1.2.4 töötaja nõusolekul.
1.3 Töötaja fotot kasutatakse ülikooli läbipääsukaardil ja selle võib töötaja avaldada ülikooli siseveebis.
1.4 Töötaja nõusolekul saadud lapse või erivajadusega isiku andmeid töötleb ülikool töötajale pakutavate teenuste osutamisel.
1.5 Töötaja nõusolekul saadud isiklikke kontaktandmeid kasutab ülikool hädaolukorra või tööõnnetuse puhul vastava kontaktisikuga ühenduse võtmiseks.
1.6 Ülikool rakendab töötaja isikuandmete töötlemisel organisatsioonilisi, tehnilisi ja füüsilisi teabeturbe meetmeid. Ülikool tagab töötaja isikuandmeid töötlevate süsteemide käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse.
1.7 Ülikooli töödeldavate töötaja andmetega ja andmete töötlemise ning kaitse põhimõtetega on töötajal võimalik tutvuda ülikooli portaali iseteeninduskeskkonnas.
1.8 Ülikooli isikuandmete töötlemise ja kaitse regulatsioonid ning infoturbe poliitika on kättesaadavad ülikooli veebilehel.
Lisa 8
Töökorralduse eeskirja juurde
Töötaja infoturbealased kohustused
1. Üldsätted
1.1 Käesoleva lisaga sätestatakse töötaja infoturbealased kohustused ning nende rakendamisega seotud vastutus.
1.2 Töötaja järgib infoturbe poliitikat, talle kohalduvaid infoturbealaseid õigusakte, kordasid ja juhiseid ning tööandja seaduslikke korraldusi.
1.3 Töötaja järgib infoturbenõudeid oma tööülesannetest, talle antud ligipääsuõigustest ja kasutatava teabe kaitsevajadusest tulenevas ulatuses.
2. Infovara lubatav kasutamine
2.1 Töötaja kasutab ülikooli teavet, infosüsteeme, seadmeid, kasutajakontosid ja muud infovara tööülesannete täitmiseks ning talle antud õiguste piires. Isiklikuks otstarbeks kasutamine on lubatud üksnes ülikooli õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
2.2 Töötaja kasutab infovara heaperemehelikult ning viisil, mis ei kahjusta ülikooli, teiste isikute ega infovara konfidentsiaalsust, terviklust või käideldavust.
2.3 Töötaja ei anna talle antud kasutajakontot, autentimisvahendit ega ligipääsuõigust teise isiku kasutusse.
2.4 Töötaja paigaldab ja kasutab talle kasutada antud töövahendites tarkvara ning kasutab tööülesannete täitmiseks teenuseid üksnes ülikoolis kehtestatud nõuete ja talle antud õiguste kohaselt.
2.5 Töötaja teavitab vahetut juhti, kui talle antud ligipääsuõigus ei ole tööülesannete täitmiseks piisav või võimaldab juurdepääsu teabele või funktsioonidele ulatuses, mis ei ole tema tööülesannete või rolliga põhjendatud.
3. Teabe, autentimisandmete ja töökoha kaitse
3.1 Töötaja käitleb teavet vastavalt selle kaitsevajadusele ning talle teatavaks tehtud liigitus- ja käitlusnõuetele.
3.2 Töötaja hoiab autentimisvahendid ja -andmed enda valduses ning kaitseb neid avalikustamise, kopeerimise ja loata kasutamise eest.
3.3 Töötaja lukustab tööseadme ekraani seadme juurest lahkudes ning hoiab dokumente ja andmekandjaid viisil, mis väldib kõrvalise isiku juurdepääsu.
3.4 Töötaja ei jäta konfidentsiaalset teavet sisaldavat dokumenti, andmekandjat ega tööseadet avalikus või järelevalveta kohas kaitseta.
3.5 Töötaja tagab, et tööalane teave ei ole kõrvalisele isikule nähtav või kuuldav, ning arvestab seda töökoha, vestluse ja sidevahendi valikul.
3.6 Töötaja töötleb ja säilitab tööalast teavet ülikooli lubatud keskkonnas. Isikliku kasutajakonto, salvestuskeskkonna või seadme kasutamine on lubatud üksnes tööandja eelneval loal.
4. Infoturbeteadlikkus ja koolitus
4.1 Töötaja läbib talle määratud infoturbealase sisseelamis-, täiendus- ja rollipõhised koolitused.
4.2 Töötaja tutvub talle kohalduvate infoturbedokumentide ja nende oluliste muudatustega ning rakendab nõudeid oma tööülesannete täitmisel.
4.3 Infoturbejuht määrab infoturbekoolituse sisulise raami ning nõustab personaliosakonda ja teisi rakendajaid koolituse korraldamisel.
4.4 Personaliosakond korraldab töötajate teavitamise ja koolituse ning tagab koolituse läbimise kohta tõendi säilitamise kehtestatud koolituskorralduse kohaselt.
5. Infoturvasündmusest teavitamine
5.1 Töötaja teavitab tegelikust või kahtlustatavast infoturvasündmusest või avastatud turvanõrkusest viivitamata aadressil helpdesk@taltech.ee või cybersecurity@taltech.ee. Teavitada võib ka muu ametlikult teatavaks tehtud kanali kaudu.
5.2 Töötaja säilitab tema valduses oleva sündmusega seotud teabe ega muuda või kustuta võimalikku tõendusmaterjali, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu vahetu kahju piiramiseks või toimub sündmust lahendava isiku juhisel.
5.3 Töötaja teeb sündmuse lahendamisel koostööd, esitab talle teada oleva asjakohase teabe ning järgib sündmuse mõju piiramiseks antud juhiseid.
5.4 Infoturbejuht tagab, et teavitus registreeritakse, selle infoturbealast mõju hinnatakse ja edasised tegevused suunatakse pädevale rakendajale.
6. Tööülesannete, rolli või töösuhte muutumine ja lõppemine
6.1 Tööülesannete või rolli muutumisel teavitab töötaja vahetut juhti, kui talle jääv ligipääsuõigus võimaldab juurdepääsu teabele või funktsioonidele ulatuses, mis ei ole tema uute tööülesannete või rolliga põhjendatud.
6.2 Tööülesannete või rolli muutumisel annab töötaja üle muudatusega seotud tööalase teabe ja dokumentatsiooni ning tagastab ülikooli vara ulatuses, milles see ei ole pärast muudatust tema tööülesannete täitmiseks vajalik.
6.3 Töösuhte lõppemisel annab töötaja üle tööalase teabe ja dokumentatsiooni ning tagastab tema valduses oleva ülikooli vara hiljemalt töösuhte lõppemise ajaks. Kui üleandmine ei ole selleks ajaks objektiivselt võimalik, määrab tööandja üleandmise tähtaja ja korralduse. Tööalase teabe, dokumentatsiooni ja asjaajamise üleandmisel järgitakse ülikooli asjaajamiseeskirja.
6.4 Vahetu juht või struktuuriüksuse juht korraldab tööalase teabe ja vastutuse üleandmise ning edastab ligipääsuõiguste muutmiseks või lõpetamiseks vajaliku teabe personaliosakonnale ja infotehnoloogia osakonnale.
6.5 Infotehnoloogia osakond või määratud teenuseosutaja muudab või lõpetab ligipääsuõigused ulatuses, mis tuleneb tööülesannete või rolli muutumisest või töösuhte lõppemisest, korraldab tehniliste vahendite tagastamise või ümberseadistamise ning säilitab toimingu tegemist tõendava teabe. Vara või tööalase teabe üleandmiseks määratud hilisem tähtaeg ei pikenda automaatselt töötaja ligipääsuõiguste kehtivust. Üleandmiseks vajalik ajutine juurdepääs antakse põhjendatud vajaduse korral, piiratud ulatuses ja tähtajaks kehtestatud ligipääsuhalduse korra kohaselt.
6.6 Töötaja konfidentsiaalsus- ja muud teabe kaitsmise kohustused kehtivad pärast tööülesannete, rolli või töösuhte lõppemist seaduses, töölepingus ja ülikooli õigusaktides sätestatud ulatuses.
7. Infoturbenõude rikkumise käsitlemine
7.1 Infoturbenõude võimaliku rikkumise teave edastatakse infoturbejuhile.
7.2 Infoturbejuht osaleb rikkumise asjaolude ja infoturbealase mõju hindamisel ning dokumenteerib või korraldab hinnangu dokumenteerimise. Infoturbejuht ei otsusta töötaja suhtes kohaldatavat tööõiguslikku tagajärge.
7.3 Töötaja infoturbenõude rikkumist käsitletakse eeskirja punkti 15 kohaselt.
7.4 Rikkumist hinnatakse juhtumipõhiselt, arvestades muu hulgas rikkumise raskust ja tagajärgi, töötaja süüd, talle antud juhiseid, varasemat käitumist ning rikkumise korduvust.
8. Rakendamise vastutus
8.1 Personaliosakond korraldab käesoleva lisa tutvustamise töötajale ning juhib infoturbenõude rikkumisega seotud töösuhte menetlust.
8.2 Infoturbejuht määrab infoturbenõuete ja -koolituse sisulise raami, nõustab adressaate ja rakendajaid ning osaleb infoturbenõude rikkumise hindamisel.
8.3 Vahetu juht või struktuuriüksuse juht tagab, et töötaja ülesande, rolli, ligipääsuõiguse või töösuhte muutus tehakse rakendajatele õigel ajal teatavaks ning tööalane teave antakse üle.
8.4 Infotehnoloogia osakond või määratud teenuseosutaja rakendab ligipääsuõiguste ja tehniliste vahendite muudatused ning säilitab rakendamise tõendid.