Määrus kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 4 lg 4 punkti 1 ja § 5 lg 3 punkti 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Üldsätted

(1) Ülikooli täielik nimetus on Tallinna Tehnikaülikool ja lühinimi TalTech. Ülikooli ingliskeelne nimetus on Tallinn University of Technology.

(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (TTÜKS), kõrgharidusseaduse (KHS), käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

(3) Ülikool on asutatud 1918. aasta 17. septembril tehnilise kõrghariduse õppeasutusena.

(4) Ülikooli asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. Ülikooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal.

(5) Ülikoolil on oma pitsat ja sümboolika. Rektoril ja dekaanil on ametiraha.

§ 2. Eesmärk ja ülesanded

(1) Ülikooli eesmärk on rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja arendustegevuse ning sellele tuginevate uuenduslike teenustega panustada ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ning rahva heaolu kasvu.

(2) Eesmärgi saavutamiseks ülikool:
1) täidab TTÜKS § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid;
2) viib läbi ja arendab kaasaegsetele kvaliteedinõuetele vastavat õpet kõrghariduse kolmel astmel ning annab välja vastavaid lõpudokumente;
3) osutab täiendusõppe teenuseid ja annab välja vastavaid tunnistusi;
4) algatab ning viib läbi alus- ja rakendusuuringuid ning teostab teadus- ja arendustöid;
5) teeb koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid rahvusvahelise koostöö ja elukestva õppe võimalusi;
6) võimaldab luua ning juurutab intellektuaalomandina kaitstavaid teadustulemusi;
7) kaasajastab ülikooli taristut arendades kinnisvara, uuendades õppe- ja teadustegevuse ainelist baasi ning luues liikmeskonnale kaasaegsed töö- ja olmetingimused;
8) teavitab avalikkust oma tegevusest;
9) arendab raamatukogu kui ülikooliraamatukogu ja avalikku teadusraamatukogu ning kogu Eesti tehnikateaduste infokeskust;
10) kogub, säilitab ja uurib tehnikaajalugu Eestis ja ülikoolis;
11) hindab ning tõendab toodete ja materjalide nõuetele vastavust ning esindab Eestit vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides;
12) arendab oma liikmeskonna loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimalusi, tõstes selle kaudu õppe- ja teadustegevuse efektiivsust;
13) loob tehnikateaduste professuurid ja tagab nende tegevuse;
14) täidab muid põhikirjast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

2. peatükk
ÜLDJUHTIMINE

§ 3. Juhtorganid

Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

§ 4. Nõukogu

(1) Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli pikaajalistest huvidest lähtudes valikuid ülikooli arenguprioriteetide osas ja tagab tema eesmärkide saavutamise.

(2) Nõukogu moodustatakse ja ta tegutseb vastavalt TTÜKS-le ja käesolevale põhikirjale.

(3) Nõukogu liige on oma otsustes sõltumatu teda nimetanud või valinud isikust või organist ning lähtub nõukogu töös heas usus ja oma parima äranägemise järgi ülikooli kui terviku huvidest.

(4) Nõukogu koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda nõukogu kutsutud isikud.

(5) Nõukogu määrused ja otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, välja arvatud TTÜKS § 4 lõikes 4 punktides 1-3 ja põhikirja § 6 punktides 2, 4 10 ja 11 nimetatud küsimustes, mis otsustatakse nõukogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

§ 5. Nõukogusse ülikoolist liikmete valimine ja tagasikutsumine

(1)  Senat valib nõukogu koosseisu viis liiget salajasel hääletamisel vastavalt põhikirjale, senati kodukorrale ning senati kehtestatud valimiskorrale.

(2) Rektor kuulutab hiljemalt kolm kuud enne ametisoleva nõukogu volituste lõppemist välja uue nõukogu liikmete valimised.

(3) Nõukogu liikmeks võib kandideerida isik, kes ei täida rektori või prorektori ametikohta. Dekaani või instituudi direktori kandideerimisel ja valituks osutumisel peab ta tagasi astuma dekaani või instituudi direktori ametist. Senati nimetatud nõukogu liige ei pea töötama ülikoolis.

(4) Valimistel saab osaleda kandidaat, keda toetab vähemalt kaks senati liiget.

(5) Valituks osutumiseks peab kandidaat mistahes hääletuse voorus saama senati koosseisu lihthäälteenamuse.

(6) Kui valimistel jääb nõukogu liikme koht täitmata või kui senati poolt nimetatud nõukogu liige mistahes põhjusel ei täida nõukogu liikme kohustusi tähtaja lõpuni, kuulutab rektor välja selle koha täitmiseks uued valimised.

(7) Kui nõukogu liige valitakse või nimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametisse, teeb senat ettepaneku arvata ta nõukogu koosseisust välja.

(8) Senat võib enda nimetatud nõukogu liikme tagasi kutsuda, kui selle poolt hääletab salajasel hääletusel vähemalt kaks kolmandikku senati koosseisust. Tagasikutsumise ettepanekut on õigus esitada vähemalt kümnel senati liikmel või rektoril.

§ 6. Nõukogu pädevus

Nõukogu:
1) täidab TTÜKS § 4 lõikes 4 sätestatud ülesandeid;
2) võtab vastu ülikooli eelarvestrateegia;
3) kehtestab rektori valimise korra;
4) võib avaldada rektorile umbusaldust ja ta enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastada, kuulates enne ära senati arvamuse;
5) kinnitab akadeemilise struktuuri teaduskondade tasandil;
6) nimetab emeriitrektorid;
7) nimetab auditikomitee liikmed;
8) korraldab siseauditeerimist;
9) nimetab audiitori;
10) otsustab rektori ettepanekul ülikoolile laenu võtmise;
11) otsustab ülikooli vara omandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja võõrandamise põhimõtted;
12) kehtestab sponsortoetuste ja muude rahaliste annetuste andmise põhimõtted;
13) arutab senatiga vähemalt kord aastas peamisi ülikooli arenguga seotud teemasid;
14) võib teostada ülikooli tegevuse üle järelevalvet enda määratud vormis ja mahus;
15) valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe;
16) kehtestab nõukogu töökorra;
17) täidab muid talle seaduse või põhikirjaga pandud ülesandeid.

§ 7. Senat

(1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning kõrge akadeemilise taseme tagamise eest.

(2) Senati koosseisu kuuluvad:
1) rektor, kes on senati esimees;
2) üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist (sh kolledžist) ja Eesti Mereakadeemiast;
3) kaheksa üliõpilaste esindajat, kellest kaks on doktorandid erinevatest teaduskondadest, teised üliõpilaste esindajad on valitud igast teaduskonnast ja igalt õppeastmelt
4) tugistruktuuriüksuste esindaja.

(3) Rektor moodustab senati ja kinnitab selle koosseisu kooskõlas TTÜKS § 5 lõikega 2 kuni kolmeks aastaks.

(4) Akadeemilise personali esindajad valitakse eraldi iga akadeemilise üksuse akadeemiliste töötajate üldkoosolekul. Senati liikmetest akadeemiliste töötajate töökoormus ülikoolis peab kandideerimise hetkel ja iga õppeaasta alguses olema vähemalt 0,75.

(5) Doktorantide esindajad senatisse valitakse doktorantide üldkoosolekul, teiste üliõpilaste esindajad üliõpilasesinduse kehtestatud korras. Senati liikmetest doktorandid peavad olema ülikooli doktorandi staatuses iga õppeaasta alguses.

(6) Tugistruktuuriüksuste esindaja valivad tugistruktuuriüksuste juhid ja esitavad kinnitamiseks rektorile.

§ 8. Senati koosolek

(1) Senati koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud kutsub kokku senati esimees vastavalt senati kinnitatud tööplaanile. Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kuus korda õppeaastas. Erakorralise koosoleku kutsub kokku senati esimees või vähemalt üks kolmandik senati liikmetest nende tõstatatud küsimuste otsustamiseks.

(2) Senati koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda nõukogu ja rektoraadi liikmed,  MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse poolt nimetatud isik ja rektori nimetatud või kutsutud isikud.

(3) Senati määrused ja otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, välja arvatud TTÜKS § 5 lg 3 punktis 2 ning põhikirja § 9 punktis 4 nimetatud küsimuses, mis otsustatakse senati koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega;

(4) Senati esimehel on õigus mõjuvatel põhjustel senati arutelu katkestada ja suunata küsimus täiendavaks menetlemiseks senati komisjonidele või õigusakti kavand menetlusest välja arvata.

§ 9. Senati pädevus

Senat:
1) täidab TTÜKS § 5 lõikes 3 sätestatud ülesandeid;
2) esitab nõukogule ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarvestrateegia kavandid;
3) arutab ülikooli eelarvet enne rektori poolt nõukogule esitamist;
4) võib panna ühe kuu jooksul veto nõukogus valitud rektorile ja vastuvõetud põhikirjale;
5) võib teha nõukogule ettepaneku või esitada arvamuse rektori enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamise kohta;
6) kinnitab lähtudes arengukavast ülikooli teadus- ja arendusvaldkonna tegevussuunad;
7) otsustab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise ning kinnitab õppekavad (sh õppekeele);
8) otsustab ühisõppekava avamise, kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise ja kinnitab ühisõppekava;
9) kehtestab kõrgharidustaseme õppesse vastuvõtu tingimused, sh võib kehtestada õppekavale vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri või neid rühmitada lähtudes KHS § 13 lõigetest 2 ja 3;
10) nimetab KHS § 14 lõikes 4 sätestatud õppekavad;
11) täidab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevaid teadusnõukogu ülesandeid, kui muust õigusaktist ei tulene teisiti;
12) esitab nõukogule kinnitamiseks ülikooli akadeemilise struktuuri teaduskondade tasandil;
13) kinnitab akadeemilise struktuuri instituutide tasemel;
14) arutab ülikooli tegevuskavasid ja kuulab ära nende täitmise aruanded;
15) kehtestab akadeemiliste ametikohtade täitmise korra ning otsustuskogudesse isikute valimise korra;
16) kehtestab akadeemilise eetika põhimõtted ja akadeemilise eetika komisjoni põhimääruse;
17) kehtestab ülikooli ees teeneid omavate isikute tunnustamise ja teenete äramärkimise viisid;
18) kinnitab ülikooli sümboolika;
19) võib anda emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetusi;
20) nimetab audoktorid ja auliikmed;
21) kehtestab senati kodukorra;
22) arutab ja võtab seisukohti nõukogu, rektori või senati poolt tõstatatud küsimustes;
23) võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone senati pädevusse kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks;24) täidab muid talle seaduse või põhikirjaga pandud ülesandeid.

§ 10. Rektor

Ülikooli juht on rektor, kes juhib ülikooli igapäevast tegevust, esindab ülikooli suhetes teiste isikutega ning vastutab raha ja muu vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 11. Rektori pädevus

Rektor:
1) tagab ülikooli igapäevase üldjuhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka ja jätkusuutliku korralduse;
2) võib panna senati määrusele või otsusele ühekordse veto;
3) tagab ülikooli põhikirja, arengukava, eelarvestrateegia, finantsplaani ja eelarve kavandite koostamise;
4) tagab ülikooli eelarve täitmise ning esitab selle kohta aruande nõukogule ja senatile;
5) on aruandekohustuslik nõukogu ja senati ees vastavalt nende pädevusele;
6) annab nõukogule regulaarselt ülevaateid ülikooli arengu, eelarve täitmise ja tähtsamate tulemusnäitajate kohta;
7) kinnitab ülikooli arengukava rakenduskava ja selle koosseisus teaduskondade tegevuskavad;
8) nimetab prorektorid ja kantsleri;
9) nimetab ametisse struktuuriüksuste juhid (v.a. instituutide ja kolledžite direktorid) ja kutsub nad ametist tagasi;
10) on dekaanide vahetu juht;
11) kehtestab ülikooli sise-eeskirjad;
12) kehtestab tugistruktuuriüksuste põhimääruse;
13) määrab enda äraoleku ajaks asendaja, kellel on kõik rektori õigused ja kohustused, välja arvatud käesolevas punktis nimetatud õigus;
14) kehtestab ülikooli poolt osutatavate teenuste hinnad või hindade määramise alused;
15) otsustab ülikooli osalemise eraõiguslikes juriidilistes isikutes;
16) otsustab muid küsimusi, mille on tema pädevusse andnud nõukogu või senat või mis on talle antud seaduse või põhikirjaga.

§ 12. Rektori valimine

(1) Rektori valib nõukogu kuni viieks aastaks ja maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks vastavalt TTÜKS-le, põhikirjale ning rektori valimise korrale.

(2) Rektori valimisi korraldab nõukogu moodustatud valimiskomisjon.

(3) Rektorikandidaate võivad esitada kõik isikud.

(4) Valimisel saab osaleda kandidaat, keda toetab vähemalt üks nõukogu liige.

(5) Rektorikandidaatidele antakse võimalus tutvustada ülikooli liikmeskonnale enda seisukohti.

(6) Senat esitab seisukoha rektorikandidaatide kohta nõukogu määratud vormis.

(7) Rektor astub ametisse nõukogu ja senati laiendatud koosolekul ametivande andmisega. Ametivande teksti kinnitab nõukogu.

§ 13. Rektoraat

(1) Rektoraat on ühisnimetus rektori, vastutusala juhtide ja dekaanide kohta.

(2) Prorektor ja kantsler kui vastutusala juht:
1) juhib ja vastutab rektori määratud tegevusvaldkonna ning temale alluvate struktuuriüksuste seisundi ja arengu eest;
2) võib anda üldkorraldusi rektori määratud tegevusvaldkonnas;
3) täidab rektori poolt antud korraldusi ja juhiseid;
4) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses.

(3) Rektor nimetab prorektorid ametisse kuni rektori volituste ajaks. Prorektoriks nimetatud ülikooli töötaja varasema ametikoha ülesannete täitmine peatatakse tema soovil prorektoriks oleku ajaks ning pärast volituste lõppu on tal õigus jätkata töötamist endisel ametikohal. Enne prorektori ametisse asumist akadeemilisel ametikohal töötanud isikul võrdsustatakse prorektorina töötamise aeg akadeemilisel ametikohal töötatud ajaga.

(4) Rektoraadi tegevuse alused ja korra kehtestab rektor.

§ 14. Akadeemilise eetika komisjon

(1) Akadeemilise eetika komisjon lahendab ülikooli siseseid liikmeskonda kuuluvate isikute vahelisi akadeemilise eetika põhimõtete põhiseid vaidlusi, hindab teadusprojektide eetikanõuetele vastavust ja arutab muid akadeemilise eetika küsimusi.

(2) Komisjoni liikmed valivad akadeemilised töötajad kolmeks aastaks senati kehtestatud korras. Komisjoni liige ei tohi samaaegselt kuuluda nõukogu, senati ega rektoraadi koosseisu.

3. peatükk
STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE

§ 15. Struktuuri ja struktuuriüksuste juhtimise alused

(1) Ülikooli struktuur jaguneb akadeemiliseks struktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks (põhikirja tekstis nimetatud tugistruktuur).

(2) Akadeemilise struktuuri moodustavad:
1) teaduskonnad ja Eesti Mereakadeemia kui teaduskonna taseme struktuuriüksused;
2) teaduskonna koosseisus olevad instituudid ja kolledžid kui instituudi taseme struktuuriüksused (põhikirja tekstis ühiselt nimetatud instituut);

(3) Eesti Mereakadeemia tegutseb samadel alustel teaduskonnaga, tal on kõik teaduskonna ja instituudi ning tema juhil kõik dekaani ja instituudi direktori õigused ja kohustused, kui põhikirjas või tema põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Teaduskonnad ja instituudid tegutsevad käesoleva põhikirja alusel. Eesti Mereakadeemia tegutseb käesoleva põhikirja ja senati poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Senat võib vajadusel kehtestada põhimääruse ka muule akadeemilisele struktuuriüksusele ja rektor tugistruktuuriüksusele. Senat võib akadeemilise struktuuriüksuse põhimääruse kinnitamisel sätestada selles erinevusi põhikirja käesolevast peatükist.

(5) Teaduskonnal ja instituudil on nõukogu kui akadeemiline otsustuskogu. Tugistruktuuriüksusel võib olla nõuandev kogu.

(6) Üliõpilaste esindajad otsustuskogudesse nimetatakse üliõpilasesinduse kehtestatud korras, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(7) Kogu liikme nimetanud isikul, organil või otsustuskogul on õigus liige tagasi kutsuda ja nimetada tema asemele uus liige.

(8) Otsustuskogu otsused võetakse vastu koosseisu lihthäälteenamusega, kui õigusaktides ei ole sätestatud kõrgema häälteenamuse nõuet. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(9) Struktuuriüksusel on oma eelarve, mis on ülikooli eelarve osa.

§ 16. Teaduskond

(1) Teaduskond on akadeemiline struktuuriüksus, kuhu kuuluvad lähedastes teadusvaldkondades õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad instituudid. Eesti Mereakadeemia on merendusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelev struktuuriüksus.

(2) Ülikoolis on järgmised teaduskonnad:
1) infotehnoloogia teaduskond;
2) inseneriteaduskond;
3) loodusteaduskond;
4) majandusteaduskond.

(3) Teaduskond korraldab õppeprogrammide põhist õppetegevust ning koordineerib õppe-, teadus- ja arendustegevust, samuti täidab muid ülikooli ülesandeid teaduskonna tegevusvaldkonnas.

§ 17. Teaduskonna nõukogu

(1) Teaduskonna nõukogu on teaduskonna akadeemiline otsustuskogu.

(2) Teaduskonna nõukogu esimees on dekaan.

(3) Teaduskonna nõukogusse kuuluvad:
1) dekaan;
2) teaduskonda kuuluvate struktuuriüksuste juhid;
3) akadeemilise personali esindajad;
4) üliõpilaste esindajad;
5) kuni kolm dekaani poolt väljastpoolt ülikooli liikmeskonda nimetatud liiget.

(4) Teaduskonna nõukogu moodustab ja kinnitab selle koosseisu dekaani ettepanekul rektor kuni kolmeks aastaks.

(5) Teaduskonna nõukogusse valitakse üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist ning kokku kolm üliõpilast, neist vähemalt üks doktorant.

§ 18. Teaduskonna nõukogu koosolek

(1) Teaduskonna nõukogu kutsub kokku ja koosolekut juhatab esimees. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda semestris. Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda soovivad vähemalt pooled teaduskonna nõukogu liikmed.

(2) Koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda dekaani kutsutud isikud.

§ 19. Teaduskonna nõukogu pädevus

Teaduskonna nõukogu:
1) arutab ja otsustab teaduskonna tasemel õppe-, teadus- ja arendustegevust puudutavaid küsimusi;
2) jälgib kehtestatud õppe- ja teadustöö kvaliteedi tagamise põhimõtete rakendamist teaduskonnas;
3) võtab vastu ülikooli arengukavast lähtuva teaduskonna tegevuskava, koos selle koosseisus olevate instituutide tegevuskavadega ja esitab selle kinnitamiseks rektorile rakenduskava koosseisus;
4) kinnitab teaduskonna instituutide ja dekanaadi eelarve kavandi;
5) kuulab vähemalt kord aastas ära dekaani ülevaate ja annab omapoolse hinnangu teaduskonna tegevuskava ja eelarve täitmise kohta;
6) teeb senatile ettepanekuid teaduskonna struktuuri kohta;
7) kiidab heaks teaduskonna õppekavade kavandid ja edastab need kinnitamiseks senatile;
8) võib rektori nimetatud dekaani kuu aja jooksul pärast tema nimetamist vetostada, misjärel  sama isikut seekord dekaaniks nimetada ei saa. Veto rakendamisel põhjendab teaduskonna nõukogu seda rektorile. Veto on kehtiv kui selle poolt on hääletanud 2/3 teaduskonna nõukogu liikmetest.
9) võib esitada senatile või senati komisjonile küsimusi ja ettepanekuid arutamiseks või seisukoha kujundamiseks;
10) esitab vajadusel seisukohti ülikooliüleste eelnõude kohta;
11) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 20. Dekaan

(1) Teaduskonda juhib dekaan. Dekaan kannab vastutust teaduskonna üldseisundi, arengu, maine ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab haldusvõimu oma pädevuse piires.

(2) Dekaani nimetab rektor kuni viieks aastaks, kuulates eelnevalt ära teaduskonna nõukogu arvamuse ning põhjendades oma valikut teaduskonna nõukogule. Dekaanil peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Dekaaniks nimetatud ülikooli töötaja varasema ametikoha ülesannete täitmine peatatakse tema soovil dekaaniks oleku ajaks ning pärast volituste lõppu on tal õigus jätkata töötamist endisel ametikohal. Enne dekaani ametisse asumist akadeemilisel ametikohal töötanud isikul võrdsustatakse dekaanina töötamise aeg akadeemilisel ametikohal töötatud ajaga.

(3) Dekaani saab nimetada järjestikku kuni kümneks aastaks.

(4) Rektoril on õigus dekaan ametist tagasi kutsuda.

§ 21. Dekaani pädevus

Dekaan:
1) korraldab põhikirja § 2 lg 2 punktides 1–8 sätestatud ülesannete täitmist teaduskonnas;
2) koordineerib teaduskonna instituutide tegevust ja on instituudi direktori vahetu juht;
3) tagab teaduskonna tegevuskava koostamise ja korraldab selle elluviimist;
4) koordineerib tasemeõppe programmide haldamist teaduskonnas, teeb ettepanekuid programmijuhtide nimetamiseks ja on nende vahetu juht;
5) tagab õppekavade pideva kaasajastamise koostöös tasemeõppe programminõukodade ja -juhtidega;
6) käivitab teaduskonnas uusi uurimissuundi koostöös rektoraadi ja instituutidega;
7) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses;
8) korraldab dekanaadi tegevust;
9) otsustab üliõpilaste õppetööga seotud küsimusi;
10) lahendab õppe-, teadus- ja arendustegevuse alaseid vaidlusi teaduskonnas;
11) koostab teaduskonna ja kinnitab instituudi eelarve kavandi ning kinnitab dekanaadi ja instituudi eelarved pärast ülikooli eelarve kinnitamist nõukogus;
12) täidab rektori ja vastutusala juhtide poolt nende pädevuse piires antud korraldusi ja juhiseid;
13) nimetab prodekaani(d);
14) vastutab õigusaktide täitmise eest teaduskonnas;
15) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 22. Instituut

(1) Instituut on õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelev ning profiililt lähedasi uurimisrühmasid ühendav ülikooli keskne akadeemiline ja administratiivne struktuuriüksus teaduskonna koosseisus. Kolledž on valdavalt õppetööga tegelev regionaalne või valdkondlik akadeemiline struktuuriüksus.

(2) Instituut korraldab teadus- ja arendustegevust, viib läbi õppetegevust ja täidab muid ülikooli ülesandeid instituudi tegevusvaldkonnas.

§ 23. Instituudi nõukogu

(1) Instituudi nõukogu on instituudi akadeemiline otsustuskogu.

(2) Instituudi nõukogu esimees on instituudi direktor.

(3) Instituudi nõukogusse kuuluvad:
1) instituudi direktor;
2) täis- ja kaasprofessorid;
3) doktorantide esindaja;
4) instituudi töötajate esindajad.

(4) Instituudi nõukogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab dekaan kuni kolmeks aastaks.

(5) Doktorantide esindaja valitakse instituudi doktorantide üldkoosolekul.

(6) Instituudi iga kahekümne töötaja kohta valitakse instituudi nõukogusse üks esindaja. Töötajate esindajate arvestusse ei loeta, samuti ei osale valimisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-3 nimetatud isikud.

(7) Direktor võib täiendavalt nimetada nõukogu liikmeid, kes ei moodusta kokku rohkem kui 10% nõukogu koosseisust.

§ 24. Instituudi nõukogu koosolek

(1) Instituudi nõukogu kutsub kokku ja koosolekut juhatab esimees. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord semestris. Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda soovivad vähemalt pooled instituudi nõukogu liikmed.

(2) Koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda direktori nimetatud isikud.

§ 25. Instituudi nõukogu pädevus

Instituudi nõukogu:
1) arutab instituudi strateegilisi arenguküsimusi;
2) arutab instituudi koosseisu ja eelarvet;
3) esitab dekaanile instituudi tegevuskava kavandi;
4) kuulab vähemalt kord aastas ära direktori ülevaate ja annab omapoolse hinnangu instituudi tegevuskava ja eelarve täitmise kohta;
5) teeb direktorile, dekaanile ja rektoraadile teaduskonda ja instituuti puudutavaid ettepanekuid;
6) arutab muid instituudi direktori ja instituudi nõukogu poolt tõstatatud küsimusi;
7) võib dekaani poolt nimetatud direktori kuu aja jooksul vetostada, misjärel sama isikut seekord direktoriks nimetada ei saa. Veto rakendamisel põhjendab instituudi nõukogu seda dekaanile. Veto on kehtiv kui selle poolt on hääletanud 2/3 instituudi nõukogu liikmetest;
8) võib esitada teaduskonna nõukogule arutamiseks või seisukoha kujundamiseks küsimusi ja ettepanekuid;
9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 26. Instituudi direktor

(1) Instituuti juhib direktor, kes kannab vastutust instituudi üldseisundi, arengu, maine ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab haldusvõimu oma pädevuse piires.

(2) Instituudi direktori nimetab dekaan kuni viieks aastaks, kuulates eelnevalt ära instituudi nõukogu arvamuse. Tehtud valikut põhjendab dekaan instituudi nõukogule. Instituudi direktoril peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, kui teaduskonna nõukogu ei otsusta teisiti.

(3) Direktorit saab nimetada järjestikku kuni kümneks aastaks.

(4) Dekaanil on õigus instituudi direktor ametist tagasi kutsuda.

§ 27. Instituudi direktori pädevus

Instituudi direktor:
1) korraldab põhikirja § 2 lg 2 punktides 1–8 sätestatud ülesannete täitmist instituudis;
2) korraldab instituudi õppetöö läbiviimist lähtudes dekaani juhistest;
3) korraldab instituudi teadus- ja arendustegevust;
4) kehtestab instituudi sisemise struktuuri ja töökorralduse;
5) esindab ülikooli suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste ulatuses;
6) tagab instituudi tegevuskava koostamise ja korraldab selle elluviimist;
7) koostab instituudi eelarve kavandi ja esitab selle dekaanile;
8) täidab dekaani, rektori ja vastutusala juhtide poolt nende pädevuse piires antud korraldusi ja juhiseid;
9) vastutab õigusaktide täitmise eest instituudis;
10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

4. peatükk
LIIKMESKOND JA VILISTLASED

§ 28. Liikmeskond

(1) Ülikooli liikmeskonna moodustavad:
1) ülikooli üliõpilased;
2) ülikooli töötajad;
3) nõukogu ja senati liikmed ning rektor;
4) emeriitprofessorid ja emeriitdotsendid;
5) audoktorid;
6) auliikmed ja emeriitrektorid;
7) teised isikud senati otsusel.

(2) Ülikooli liikmeskonna õigused ja kohustused sätestatakse ülikooli õigusaktides.

(3) Ülikool arendab vilistlasliikumist ja kaasab vilistlaskonda ülikooli eesmärkide täitmisele. Vilistlaskonna kaasamise viisid ning vilistlaste õigused ja kohustused sätestatakse ülikooli õigusaktides.

§ 29. Üliõpilaskonna põhikiri

Üliõpilaskonna tegutsemise alused sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas, mille võtab vastu üliõpilasesindus ja kinnitab senat. Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilasesindus vastu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

§ 30. Akadeemilised ametikohad

(1) Ülikooli akadeemilised ametikohad jagunevad tenuuri ametikohtadeks ja teisteks akadeemilisteks ametikohtadeks.

(2) Tenuur on professori tähtajatu akadeemiline staatus. Tenuuri ametikoha astmeteks on kaasprofessor ja täisprofessor.

(3)  Ülikool atesteerib akadeemilise ametikoha täitjat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra.

(4) Akadeemiliste ametikohtade täitmise kord sätestatakse ülikooli õigusaktides.

§ 31. Auliige ja emeriitrektor

(1) Auliikme nimetuse annab senat rektori ettepanekul ülikooli poolse lugupidamisavaldusena töötajale, kes omab suuri teeneid ülikooli põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Rektor võib määrata auliikmele tasu.

(2) Emeriitrektori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt viis aastat rektorina töötanud isikule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Nõukogu võib määrata emeriitrektorile tasu või muu hüve.

5. peatükk
MAJANDUSTEGEVUS

§ 32. Vara

(1) Ülikooli vara kasutatakse ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(2) Vara valdajad on ülikooli organid ja struktuuriüksused põhikirjas, sise-eeskirjades ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

(3) Vara valdamise, kasutamise ja säilimise korraldab ja selleks vajalikud meetmed määrab kindlaks struktuuriüksuse juht.

§ 33. Tehingud varaga

(1) Ülikool omandab ja võõrandab vara põhikirjas sätestatud korras.

(2) Vallasvara omandatakse rektori, vastutusala juhi või struktuuriüksuse juhi otsusel nende käsutuses olevate vahendite piires ja rektori antud volituse ulatuses.

(3) Vallasvara võõrandamise otsustab rektor või tema poolt nimetatud isik rektori kehtestatud korras.

(4) Kinnisvara omandamise ja võõrandamise ning hoonestusõiguse seadmise ja selle põhilised tingimused otsustab rektor nõukogu nõusolekul. Muude kinnisvara tehingute tegemise otsustab rektor.

(5) Vara võib anda tähtajatult või tähtajaliselt teise isiku kasutusse, kui see on vajalik ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(6) Vara teise isiku kasutusse andmise õigus on rektoril või tema poolt nimetatud isikul rektori kehtestatud korras.

§ 34. Aruandlus ja kontroll

(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.

(2) Ülikooli tegevust kontrollitakse seaduses ja põhikirjas sätestatud korras.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 35. Määruse rakendamine

(1) Senati senine koosseis tegutseb kuni selle volituste lõppemiseni 31. augustil 2025. a.

(2) Teaduskondade ja instituutide nõukogude senised koosseisud tegutsevad kuni nende volituste lõppemiseni, kuid mitte kauem kui eelmises lõikes nimetatud tähtpäevani.

(3) Ametis olevad dekaanid ja instituutide direktorid tegutsevad kuni nende volituste lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2026. a.

(4) Põhikirja § 20 lõikes 2 sätestatud dekaani nimetamise ja ametis oleku nõudeid rakendatakse järgmiste dekaanide nimetamisel, lõikes 3 sätestatud piirangut arvestatakse ametis oleva dekaani puhul tema järgmisest dekaaniks nimetamisest.

(5) Põhikirja § 26 lõikes 2 sätestatud direktori nimetamise ja ametis oleku nõudeid rakendatakse järgmiste direktorite nimetamisel, lõikes 3 sätestatud piirangut arvestatakse ametis oleva direktori puhul tema järgmisest instituudi direktoriks nimetamisest.

(6) Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri (kehtestatud kuratooriumi 17.05.2019 määrusega nr 1, kinnitatud kuratooriumi 23.08.2019 otsusega nr 5, muudetud nõukogu 21.05.2021 määrusega nr 1, 17.09.2021 määrusega nr 3 ja 06.06.2022 määrusega nr 2) tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024 a.