1. Üldsätted
1.1 Käesoleva korraga sätestatakse tulemusstipendiumi, erialastipendiumi, doktorandistipendiumi ning õppe- ja teadustööga seotud muu stipendiumi (edaspidi koos stipendiumid) taotlemise, määramise ning maksmise kord üliõpilastele ja külalisüliõpilastele Tallinna Tehnikaülikoolis (edaspidi ülikool). [jõustunud 01.02.2021]
1.2 Tulemusstipendium käesoleva korra mõistes on stipendium toetamaks ja tunnustamaks suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ning õppekava täies mahus täitvaid esimese ja teise astme üliõpilasi riigi poolt tegevustoetuse andmisel eraldatud stipendiumifondi kaudu.
1.3 Erialastipendium käesoleva korra mõistes on esimese ja teise astme üliõpilaste täiskoormusega õppimise motiveerimine riigile prioriteetsetes valdkondades (õppekavad kinnitab haridus- ja teadusminister) järgmiste programmide kaudu:
1.3.1 IT Akadeemia programmist rahastatav stipendium (edaspidi IT akadeemia stipendium) riigile prioriteetsetel IT õppekavadel;
1.3.2 Euroopa Liidu programmist rahastatav stipendium (edaspidi EL stipendium) riigile prioriteetsetel õppekavadel.
1.4 Doktorandistipendium käesoleva korra mõistes on doktoriõppe üliõpilaste täiskoormusega õppimise motiveerimine riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames. Doktorandistipendium on: [jõustunud 01.09.2018]
1.4.1vastavalt haridus- ja teadusministri 24.11.2015 käskkirjale nr 1.1-2/15/441 Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames makstav erialastipendium (edaspidi NS doktorandistipendium); [jõustunud 01.09.2018]
1.4.2 vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2016 käskkirjale nr 1.1-2/16/215 Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ raames välisdoktorandile makstav doktorandistipendium (edaspidi Dora Pluss doktorandistipendium). [jõustunud 01.09.2018]
1.5 Õppe- ja teadustööga seotud muu stipendium (edaspidi õppe- ja teadusstipendium) käesoleva korra mõistes on korra punktides 1.2 kuni 1.4 nimetamata tulevikku suunatud toetused, mida makstakse üliõpilastele ja külalisüliõpilastele nii riigieelarvelistest kui ka riigieelarvevälistest vahenditest teadmiste või oskuste omandamiseks, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumi maksmise eesmärk peab olema otseselt seotud üliõpilase ja külalisüliõpilase õppe- või teadustegevusega ning suunatud stipendiumi saaja isiklikuks arenguks. [jõustunud 01.02.2021]
1.6 Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Stipendiumi ei saa maksta juba tehtud/toimunud tegevuse ega töö eest. [jõustunud 01.02.2021]
1.7 Käesolevat korda ei kohaldata stipendiumile, mille määramise ja maksmise kord on reguleeritud vastava statuudi või mõne muu dokumendiga. Kui rahastaja on kehtestanud korrast erinevad tingimused stipendiumi määramiseks või maksmiseks, kohaldatakse korda ulatuses, mis ei ole vastuolus rahastaja määratud tingimustega.
2. Tulemusstipendiumi taotlemine ja määramine
2.1 Üliõpilasel, kes on immatrikuleeritud bakalaureuse-, integreeritud-, rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse, on õigus taotleda tulemusstipendiumit ÕIS-i kaudu kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist ja kui ta:
2.1.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
2.1.2 õpib täiskoormusega;
2.1.3 täidab õppekava kumulatiivselt täies mahus. Semestris täitmisele kuuluvaks õppemahuks on 30 EAP. Õppekava täidetud mahu hulka ei loeta varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega (VÕTA) täidetud õppekava mahtu, v.a õppimise ajal mujal sooritatud tasemeõpe;
2.1.4 ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
2.1.5 ei ole akadeemilisel puhkusel;
2.1.6 kogu õpiaja kaalutud keskhinne on vähemalt 4,0.
2.2 Tulemusstipendiumi saajate koguarvu teaduskondade vahel jagab õppeprorektor proportsionaalselt immatrikuleeritud täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvule seisuga 1. oktoober ja 1. märts. Korralduse koostab õppeosakond.
2.3 Tulemusstipendiumi määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates üliõpilasesindajaid.
2.4 Tulemusstipendiumi saajad kinnitab dekaan või tema poolt määratud isik punktis 2.3 nimetatud komisjoni ettepanekul hiljemalt 5 tööpäeva enne punktis 6.1 nimetatud stipendiumi maksmise kuupäeva.
2.5 Tulemusstipendiumi saamiseks taotluse esitanud ja punktis 2.1 nimetatud nõuetele vastavate üliõpilaste kohta koostatakse õppeinfosüsteemis paremusjärjestus teaduskonna kohta, lähtudes viimase õppetööst osavõtu semestri kaalutud keskhindest. Juhul kui üliõpilane on viibinud eelmainitud viimasel semestril õppetööl välisriigi õppeasutuses, lähtutakse kaalutud keskhinde arvutamisel viimase õppetööst osavõtu semestrist TTÜ-s.
2.6 Kui viimase õppetööst osavõtu semestri kaalutud keskhinne on mitmel üliõpilasel võrdne, siis esimeses järjekorras võetakse arvesse kogu õpiaja kaalutud keskhinne ja seejärel eelistatakse taotlejat, kellel on suurem õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsent.
2.7 Tulemusstipendiumi määramise paremusjärjestusi ei avalikustata.
2.8 Tulemusstipendium määratakse üheks semestriks (viieks õppekuuks).
2.9 Ühisõppekavadel õppivad üliõpilased saavad tulemusstipendiumi taotleda ühisõppekava koordineeriva ülikooli kaudu.
3. Erialastipendiumi taotlemine ja määramine
3.1 Erialastipendiumi on õigus taotleda kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris ning korra punktis 3.2 nimetatud nõuetele vastavad ja riigile prioriteetsetele õppekavadele immatrikuleeritud bakalaureuse-, integreeritud, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilased ÕIS-i kaudu.
3.2 Üliõpilasel on õigus taotleda erialastipendiumit, kui ta:
3.2.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
3.2.2 õpib täiskoormusega;
3.2.3 ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
3.2.4 ei viibi akadeemilisel puhkusel.
3.3 Erialastipendiumid jagatakse õppekavati järgmiselt:
3.3.1 IT akadeemia stipendiumite saajate arvud õppekavati määratakse dekaani korraldusega;
3.3.2 EL stipendiumi määramiseks jagab õppeprorektor stipendiumisaajate koguarvu õppekavade vahel vastavalt õppivate üliõpilaste arvule seisuga 1. oktoober ja 1. märts, sügissemestril eraldi 1. semestri üliõpilastele. Korralduse koostab õppeosakond.
3.4 Erialastipendiumi saamiseks taotluse esitanud ja punktis 3.2 nimetatud nõuetele vastavate üliõpilaste kohta moodustub ÕIS-is õppekava lõikes paremusjärjestus, lähtudes kumulatiivse õppekava täitmise protsendi ja kaalutud keskhinde korrutise tulemusest. Sügissemestril moodustub 1. aasta üliõpilastele eraldi pingerida lähtudes ülikooli kandideerimise paremusjärjestusest. Õppekava täidetud mahu hulka ei loeta varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega (VÕTA) täidetud õppekava mahtu, v.a õppimise ajal mujal sooritatud tasemeõpe.
3.5 Erialastipendiumi taotluse esitanud ning õppemahu 100-protsendiliselt (30 EAP semestri kohta) või enam täitnud üliõpilased loetakse paremusjärjestuse arvutamisel võrdseks. Vabaõppe hulka arvestatakse õppeaineid õppekavas ettenähtud mahus. Võrdsete tulemuste korral võetakse pingerea arvutamisel aluseks taotleja kogu õppeaja kõigi tulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskhinne.
3.6 Erialastipendiumi määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates üliõpilasesindajaid.
3.7 Erialastipendiumi saajad kinnitab dekaan või tema poolt määratud isik punktis 3.6 nimetatud komisjoni ettepanekul hiljemalt viis tööpäeva enne punktis 6.1 nimetatud tähtaega.
3.8 Erialastipendiumi määramise aluseks olevaid paremusjärjestusi ei avalikustata.
3.9 Erialastipendium määratakse üheks semestriks (viieks õppekuuks).
3.10 IT akadeemia stipendiumit ei määrata, kui üliõpilane saab samaaegselt Euroopa Liidu fondidest makstavat stipendiumit, Skype IT akadeemia stipendiumit või küberkaitse magistriõppe stipendiumit. Üliõpilasel on kohustus teavitada dekanaati, kui talle makstakse ülalnimetatud stipendiume.
4. Doktorandistipendiumi taotlemine ja määramine [jõustunud 01.09.2018]
4.1 Doktorandistipendiumi taotlemine, määramine ja maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 20.12.2013 määruse nr 178 „Üliõpilaste stipendiumide liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ alusel ning kooskõlas punktis 1.4. nimetatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtestatud toetuse andmise tingimuste ning Sihtasutuse Archimedes poolt kinnitatud juhenditega, mis on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel: http://haridus.archimedes.ee/
4.2 Doktorandistipendium määratakse igaks õppeaastaks doktorandi nominaalse õppeaja jooksul. Õppetöö korraldus vormistatakse õppeinfosüsteemis.
4.3 Ühele ja samale isikule määratakse korraga vaid üks samaväärne, punktis 4.1 nimetatud määruse alusel makstav doktorandistipendium.
4.4 Doktorandistipendiumi ei maksta välismaal õppimise perioodil, mis kestab rohkem kui 30 kalendripäeva.
4.5 Doktorandistipendiumi saajal tuleb doktoritoetuse kasutamisel jälgida ja täita Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.
4.6 Doktorandil on õigus taotleda NS doktorandistipendiumit, kui ta:
4.6.1 on immatrikuleeritud doktoriõppesse 2014/2015 kuni 2018/2019.õppeaastal;
4.6.2 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
4.6.3 õpib täiskoormusega ning on kas esimese, teise või kolmanda õppeaasta üliõpilane;
4.6.4 ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4.6.5 ei viibi akadeemilisel puhkusel;
4.6.6 doktoritöö on interdistsiplinaarse iseloomuga või osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist või valmib koostöös ettevõttega (ettevõtlusdoktorantuur).
4.7 NS doktorandistipendiumi määramiseks esitab doktorant teadusosakonnale teadusprorektori väljakuulutatud tähtajaks ja vormis alljärgnevad dokumendid:
4.7.1 taotluse, mis on kooskõlastatud ülikoolipoolse juhendajaga;
4.7.2 ettevõtte kinnituskirja juhul, kui taotletakse stipendiumi ettevõtlusdoktorantuuri läbimiseks.
4.8 Punktis 4.7 nimetatud dokumendivormid kinnitab teadusprorektor ja nende avalikustamise tagab teadusosakond.
4.9 NS doktorandistipendiumit on õigus saada doktoriõppe nominaalaja jooksul eeldusel, et doktorant vastab stipendiumi saamise perioodil punktis 4.6 nimetatud tingimustele.
4.10 NS doktorandistipendiumi taotluste hindamiseks ning stipendiumi määramise ettepanekute tegemiseks moodustab teadusprorektor igaks õppeaastaks valikukomisjoni.
4.11 NS doktorandistipendiumi saajad kinnitab dekaan või tema poolt määratud isik punktis 4.10 nimetatud komisjoni ettepanekul hiljemalt viis tööpäeva enne stipendiumi maksmise kuupäeva.
4.12 Dora Pluss doktorandistipendiumi võib määrata isikule:
4.12.1 kellel ei ole Eesti kodakondsust, kelle elukohamaa ei ole Eesti ning kellel ei ole alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba Eestis;
4.12.2 kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
4.12.3 kes õpib doktoriõppes täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4.12.4 kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.
4.13 Dora Pluss doktorandistipendiumi saajad otsustab ülikooli doktoriõppe vastuvõtukomisjon prorektori kehtestatud korralduse alusel.
5. Õppe- ja teadusstipendiumi taotlemine ja määramine
5.1 Õppe- ja teadusstipendiumi maksmist taotleva struktuuriüksuse juht (finantsallika käsutaja) esitab dekaanile esildise. Esildisi säilitatakse dekanaadis üks (1) aasta esildise esitamisest alates.
5.2 Esildis esitatakse dekaanile hiljemalt 5 (viis) tööpäeva enne õppe- ja teadusstipendiumi väljamaksmise tähtaega.
5.3 Dekaani poolt määratud isik kontrollib makstavaid stipendiumisummasid, maksmise perioode ja finantsallikate vastavust, samuti kas üliõpilane vastab stipendiumi määramise tingimustele, ja koostab esildise alusel dekaani korralduse (kavandi) õppe- ja teadusstipendiumi maksmiseks.
5.4 Õppe- ja teadusstipendium määratakse maksimaalselt üheks (1) semestriks (viieks õppekuuks), kui dekaan ei otsusta teisiti.
5.5 Õppe- ja teadusstipendiumi ei saa määrata akadeemilise puhkuse ajal või kui üliõpilane on eksmatrikuleeritud.
5.6 Otsuseid õppe- ja teadusstipendiumi eraldamise perioodi ja suuruse kohta teeb dekaan. Stipendiumi maksmise alus on dekaani korraldus. Korralduse alus on finantsallika käsutaja esildis õppe- ja teadusstipendiumi väljamaksmiseks.
5.7 Esildises näidatakse ära:
5.7.1 üliõpilaskood, stipendiumi saaja ees- ja perenimi;
5.7.2 stipendiumi liik (õppe- ja teadusstipendium);
5.7.3 stipendiumi määramise periood;
5.7.4 ühes kuus väljamakstav summa;
5.7.5 stipendiumi saaja arvelduskonto number;
5.7.6 finantsallika kood;
5.7.7 struktuuriüksuse nimetus;
5.7.8 stipendiumi maksmise põhjendus (vastavalt käesoleva korra punktile 6.1.3);
5.7.9 kinnitused, et õppe- ja teadusstipendiumi määramine ei ole vastuolus käesoleva korra punktiga 1.6, vastavad vahendid on ette nähtud struktuuriüksuse/finantsallika eelarves; stipendiumi saajale on õppe- ja teadusstipendiumi maksmine õiguspärane ning et ta on kantud õppeinfosüsteemi.
5.8 Õppe- ja teadusstipendiumi määramise korralduses näidatakse ära:
5.8.1 stipendiumi saaja nimi, üliõpilaskood ja pangarekvisiidid;
5.8.2 finantsallikas, millelt stipendiumi makstakse;
5.8.3 stipendiumi maksmise ajavahemik ja igakuine suurus või ühekordse stipendiumi suurus
5.8.4 stipendiumi määramise põhjendus.
5.9 Ühe korralduse alusel mitmele õppe- ja teadusstipendiumi saajale määratav õppe- ja teadusstipendiumi suurus võib erineda. Erinevused tulenevad käesoleva korra punktist 6.1.3., stipendiumiks makstavate rahaliste vahendite suurusest, projektist/koostöölepingust, erialaste teadmiste ja erialapõhiste pedagoogiliste võimete arendamise või teadustegevuse ulatusest.
5.10 Õppe- ja teadusstipendiumi maksimummäär isiku kohta ühes kalendrikuus kõigi finantsallikate lõikes kokku võib olla mitte suurem kui kaks tuhat (2000) eurot. [jõustunud 14.12.2022]
5.11 Õppe- ja teadusstipendiumi puhul loetakse täiskuuks kalendrikuud.
5.12 Õppe- ja teadusstipendiumi saajal ei tohi olla mistahes rahalisi võlgnevusi ülikooli ees.
5.13 Õppe- ja teadusstipendiumi saajaks võib olla üliõpilane või külalisüliõpilane, kes õpib täiskoormusega või osakoormusega ning kes võib olla ületanud õppekava nominaalkestust. [jõustunud 01.02.2021]
6. Stipendiumi maksmine ja maksmise lõpetamine
6.1 Stipendiumid makstakse õppetöö korralduse alusel üliõpilase arvelduskontole, kusjuures: [jõustunud 01.09.2018]
6.1.1. doktorandi, tulemus- ja erialastipendium makstakse jooksva kuu viimasel kuupäeval, v.a septembri ja veebruari tulemus- ning erialastipendium, mis makstakse välja järgmise kuu viimasel päeval; [jõustunud 01.09.2018]
6.1.2. Õppe- ja teadusstipendiumi makstakse dekaani korralduse alusel stipendiumi saaja arvelduskontole jooksva kuu 17.-19. kuupäeval või kuu viimasel tööpäeval. Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle õppe- ja teadusstipendiumi terve eksmatrikuleerimise kalendrikuu eest. [jõustunud 01.02.2021]
6.1.3 Õppe- ja teadusstipendiumi maksmine peab olema põhjendatud. Õppe- ja teadusstipendiumi võib maksta üksnes alljärgnevatel põhjustel:
6.1.3.1 doktoriõppega seotud teadustegevuse toetamiseks;
6.1.3.2 doktoritöö eduka kaitsmise toetamiseks;
6.1.3.3 magistritöö tegemise toetamiseks projekti raames;
6.1.3.4 erialaste teadmiste ja/või erialapõhiste pedagoogiliste võimete arendamise toetamiseks;
6.1.3.5 ülikooli ja kolmanda(te) isiku(te) vahel sõlmitud koostöölepingust tulenevalt;
6.1.3.6 bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele õppetegevuse ja üliõpilaselu edendamiseks. [jõustunud 01.02.2021]
6.2 Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine lõpetatakse. Kui doktorant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täieliku täitmisega kalendrikuu keskel, makstakse talle doktorandistipendium terve kalendrikuu eest. [jõustunud 01.09.2018]
6.3 Pärast stipendiumi määramist akadeemilisele puhkusele siirdumisel lõpetatakse üliõpilasele stipendiumi maksmine, v.a eriala-, tulemus- ja doktorandistipendiumi saav üliõpilane, kes täidab õppekava ning on:
6.3.1 keskmise, raske või sügava puudega isik;
6.3.2 alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;
6.3.3 akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6.4 Kui üliõpilasele määratakse stipendium ekslikult, on eksituse ilmnemisel ülikoolil õigus maksmine üliõpilasele lõpetada.
6.5 Kui selgub, et üliõpilane on esitanud ülikoolile valeandmeid, ega vastanud stipendiumi määramise nõuetele, lõpetab ülikool stipendiumi maksmise.
6.6 Ülikoolil on õigus üliõpilaselt alusetult makstud stipendium tagasi nõuda.