1. Üldsätted
1.1 Käesoleva korraga sätestatakse bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise põhimõtted loodusteaduskonna hallatavatel õppekavadel õppivatele üliõpilastele.
1.2 Programmijuhtidel on õigus koostada käesolevat korda täpsustavaid juhendmaterjale oma juhitava õppeprogrammi piires.
1.3 Käesoleva korra lisa 1 annab kaitsmiskomisjonile soovituslikud alused loodusteaduskonna esimese
ja teise astme üliõpilaste lõputööde hindamiseks.
2. Lõputööd kaitsta sooviva üliõpilase või eksterni (edaspidi ka: lõpetaja) õigused ja kohustused
2.1 Lõpetaja kohustub:
2.1.1 lähtuma lõputöö teema valikul õppekavajärgsest peaerialast;
2.1.2 kooskõlastama planeeritava lõputöö teema lõputöö juhendajaga;
2.1.3 juhul kui juhendaja on väljastpoolt loodusteaduskonda, esitama enne lõputöö alustamist taotluse programmijuhile lõputöö juhendaja ja teema kooskõlastamiseks;
2.1.4 lähtuma oma uurimustöö koostamisel eetilistest põhimõtetest, mis on sätestatud Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika põhimõtetes;
2.1.5 tagama konfidentsiaalsuslepingu sõlmimise enne lõputöö alustamist, kui lõputöö tegemisel saadakse või kasutatakse konfidentsiaalseid andmeid või juhul, kui andmeid haldav asutus/ettevõte nõuab lepingu sõlmimist;
2.1.6 järgima lõputöö koostamisel ja vormistamisel kehtestatud nõudeid;
2.1.7 esitama valmiva lõputöö osad juhendajale vastavalt juhendajaga kokkulepitud tähtaegadele;
2.1.8 esitama lõputöö kaitsmistaotluse ÕIS-is akadeemilises kalendris määratud tähtajaks;
2.1.9 esitama kaitsmiskomisjoni sekretärile juhendaja poolt allkirjastatud taotluse kaitsmise kinniseks kuulutamiseks ja/või lõputööle juurdepääsupiirangu kehtestamiseks juhul, kui lõputöö sisaldab riigisaladust, ärisaladust, isikuandmete kaitse seaduse alusel saladuses hoitavat teavet, avaldamata materjale või muud salastatud teavet;
2.1.10 esitama instituudi poolt määratud tähtajaks pdf-formaadis digitaalselt allkirjastatud lõputöö koos lihtlitsentsi (vormistatud lõputöö lisana) ja pdf-formaadis lühikokkuvõttega kaitsmiskomisjoni sekretärile;
2.1.11 tagama juhendaja nõudmisel lõputöö alusandmete üleandmise juhendajale vastavalt töö spetsiifikale ja valdkonna tavadele.
2.2 Lõpetajal on õigus:
2.2.1 juhendaja leidmise ja juhendamisega seotud probleemide korral pöörduda abi saamiseks programmijuhi poole;
2.2.2 vaidlustada lõputöö hinnet „Õppekorralduse eeskirjas“ sätestatud tingimustel ja korras.
3. Programmijuhi kohustused
3.1 Programmijuht kohustub:
3.1.1 koostama vajadusel täiendavaid lõputööga seotud juhendmaterjale ja tagama juhendmaterjalide ajakohasuse ja kättesaadavuse;
3.1.2 tagama üliõpilastele abi ja nõustamise lõputööde juhendajate leidmisel;
3.1.3 kooskõlastama teaduskonnaväliste juhendajate nimed ja lõputööde teemad;
3.1.4 korraldama lõputööde retsenseerimise;
3.1.5 tegema dekaanile ettepaneku kaitsmiskomisjonide moodustamiseks.
4. Lõputöö juhendamine, juhendaja õigused ja kohustused
4.1 Lõputööl on kuni kaks juhendajat, kellest vähemalt üks on ülikooli töötaja. Lõputöö juhendaja peab vastama „Õppekorralduse eeskirja“ § 26 toodud tingimustele. Lõpetaja leiab lõputöö juhendaja iseseisvalt. Lõpetajal on õigus juhendaja leidmiseks pöörduda nõustamiseks või probleemide korral abi saamiseks programmijuhi poole.
4.2 Juhendaja kohustub:
4.2.1 toetama ja vajadusel suunama üliõpilast lõputöö teema valikul ning töö struktuuri ja mahu kavandamisel;
4.2.2 kehtestama vajadusel tähtajad lõputööde osade esitamiseks;
4.2.3 lugema esitatud lõputöö osi, juhtima lõputöö koostamisel tähelepanu selle tugevustele ja nõrkustele ning andma autorile tagasisidet selle parandamiseks;
4.2.4 hindama lõputöö sobivust ja valmidust kaitsmisele esitamiseks;
4.2.5 lõputöö sobivuse korral kaitsmiseks kinnitama üliõpilase kaitsmistaotluse ÕIS-is akadeemilises kalendris määratud tähtajaks, sh olema veendunud, et lõputöö pealkiri ja selle tõlge ning muud kaitsmistaotluse juures nõutud andmed on ÕIS-is sisuliselt ja keeleliselt korrektsed.
4.3 Juhendajal on õigus:
4.3.1 mitte lubada kaitsmisele lõputööd mida ta ei pea kaitsmiskõlbulikuks;
4.3.2 pöörduda programmijuhi poole nõustamiseks ja juhendamisega seotud probleemide lahendamiseks.
5. Lõputöö retsenseerimine
5.1 Bakalaureuse- ja magistritööd kuuluvad retsenseerimisele.
5.2 Programmijuht koostab vajadusel juhendi retsensioonide vormistamiseks.
5.3 Retsensent esitab retsensiooni kirjalikult hiljemalt neli tööpäeva enne kaitsmist kaitsmiskomisjoni sekretärile ja lõputöö juhendajale.
5.4 Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist retsensiooni kaitsmiskomisjoni esimehele ja lõpetajale.
5.5 Retsensent osaleb võimalusel lõputöö kaitsmisel. Retsensendil on õigus küsida kaitsmisel lisaks küsimusi, mis ei ole retsensioonis märgitud. Retsensendi kaitsmisel mitteosalemisel edastab retsensent need küsimused kaitsmiskomisjoni esimehele.
6. Kaitsmiskomisjoni moodustamine ja kaitsmisele lubamine
6.1 Kaitsmiskomisjonid moodustatakse dekaani korraldusega õppekava või õppekava peaeriala järgselt.
6.2 Programmijuhil on õigus pöörduda instituutide direktorite poole kaitsmiskomisjonide liikmete määramiseks ettepaneku tegemiseks.
6.3 Dekaani korralduses määratakse kaitsmiskomisjoni esimees ja vajadusel kaitsmiskomisjoni aseesimees. Lisaks määratakse kaitsmiskomisjonile sekretär.
6.4 Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab üliõpilaste poolt esitatud taotlused lõputööde juurdepääsupiirangute ja kaitsmiste kinniseks kuulutamise kohta dekaanile kinnitamiseks. Kui
juurdepääsupiirangu aluseks on konfidentsiaalsusleping märgitakse see taotluse selgituse osas ära koos konfidentsiaalsuslepingu tähtajaga. Dekaani poolt kinnitatud taotlused edastab kaitsmiskomisjoni sekretär lõpetajale ja kaitsmiskomisjoni esimehele.
6.5 Kaitsmiskomisjoni esimees otsustab lõputööde kaitsmisele lubamise ning avalikustab kaitsmise aja ja koha ning kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimed hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmise toimumist.
6.6 Lõputöö kaitsmisele mittelubamisel esitab kaitsmiskomisjoni esimees lõpetajale kirjalikus vormis põhjenduse töö kaitsmisele mittelubamise kohta ning informeerib oma otsusest koheselt
kaitsmiskomisjoni sekretäri ning dekanaadi õppespetsialisti. Akadeemilise tava rikkumisest informeerib kaitsmiskomisjoni esimees dekaani.
6.7 Kaitsmiskomisjoni esimees võib tööd kaitsmisele mitte lubada kui:
6.7.1 lõputöö ei vasta lõputöödele esitatud nõuetele;
6.7.2 lõputöö on kirjutatud väljaspool teaduskonda ning lõputöö juhendaja ja teema pole
kooskõlastatud programmijuhiga;
6.7.3 lõputöös käsitletud füüsiliste isikute ja/või äriühingute andmete või kolmandate isikute
intellektuaalomandi kaitse pole tagatud;
6.7.4 lõputöö sisaldab plagiaati.
6.8 Kaitsmiskomisjoni esimees võib lõpetajat kaitsmisele mitte lubada kui lõputöö kaitsmisele lubamise
eeldused on täitmata.
6.9 Hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist edastab kaitsmiskomisjoni sekretär lõputööde kaitsjatele ja
õppespetsialistidele lõpliku kaitsmisgraafiku. Kaitsmisgraafik avalikustatakse kaitsmisi läbi viiva instituudi
kodulehel.
7. Plagiaadikontrolli teostamine
7.1 Kaitsmisele esitatud lõputööd läbivad plagiaadikontrolli.
7.2 Juurdepääsupiiranguga lõputööde puhul võib kaitsmiskomisjoni esimees teha otsuse, lähtudes piirangu sisulisest põhjusest, plagiaadikontrolliks tööd mitte plagiaadituvastussüsteemi üles laadida või teostada plagiaadikontroll plagiaadituvastussüsteemi kaudu osaliselt. Vastav info edastatakse ka kaitsmiskomisjoni liikmetele. Riigisaladust sisaldavad lõputööd laetakse plagiaadituvastussüsteemi üles vaid ülikooli isikuandmete ja riigisaladuse kaitset korraldava isiku nõusolekul.
7.3 Plagiaadituvastuse tehnilise töö teostab kaitsmiskomisjoni sekretär, kes edastab tulemuse kaitsmiskomisjoni esimehele. Kaitsmiskomisjoni esimees või tema määratud isikud otsustavad, kas
lõputöös esineb plagieerimist. Vajadusel edastatakse plagiaadikontrolli raport lõputöö juhendajale.
8. Kaitsmine
8.1 Lõputööde kaitsmist korraldab kaitsmiskomisjoni esimees. Korralised kaitsmised viiakse läbi rektori kehtestatud akadeemilises kalendris määratud tähtajaks.
8.2 Dekaan võib lõpetaja vabas vormis põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava sidevahendi abil.
8.3 Kaitsmiskomisjoni esimees lähtub kaitsmise korraldamisel järgnevast:
8.3.1 bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmisel peab kohal olema vähemalt kolm magistrikraadiga kaitsmiskomisjoni liiget, sh kaitsmiskomisjoni esimees;
8.3.2 kaitsmise keel on üldjuhul lõputöö kirjutamise keel;
8.3.3 vähemalt üks kaitsmisel viibiv kaitsmiskomisjoni liige on töö põhjalikult läbi lugenud;
8.3.4 lõputöid ja nende kaitsmist hindab kaitsmiskomisjon kaitsmiskomisjoni poolt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel;
8.4 Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:
8.4.1 kaitsmisele esitatud dokumentide tutvustamine;
8.4.2 lõputöö autori ettekanne (bakalaureuseõppe lõputööl ca 10 min, magistriõppe lõputööl ca 15 min);
8.4.3 retsensiooni ärakuulamine ja retsensendi küsimustele vastamine;
8.4.4 kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele vastamine;
8.4.5 ülddiskussioon;
8.4.6 juhendaja arvamuse ärakuulamine;
8.4.7 otsuse vastuvõtmine ja kaitsmisprotokolli vormistamine.
8.5 Lõputöö kaitsmise tulemus kantakse ÕISi hiljemalt järgmisel tööpäeval peale kaitsmise toimumist. Kõik positiivsed hinded tähendavad lõputöö edukat kaitsmist.
8.6 Lõputöö hindamisel hindega „0“ on lõputööd võimalik uuesti kaitsta kaitsmiskomisjoni määratud tingimustel (nõuda olemasoleva lõputöö täiendamist, uue lõputöö esitamist jm). Üliõpilane
eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta on lõputöö kaitsmisel saanud kahel korral negatiivse hinde „0“.
8.7 Kinnine kaitsmine
8.7.1 Kaitsmine on avalik, v.a kui dekaani otsusel on kaitsmine määratud kinniseks.
8.7.2 Kinnise kaitsmise korral toimub kaitsmine registreeritud osavõtjatega. Kõik kaitsmisel osalejad kinnitavad allkirjaga, et on teadlikud kaitsmisel esitatava teabe konfidentsiaalsusest ja kohustuvad seda saladuses hoidma.
8.7.3 Isikute osalemist kinnisel kaitsmisel piiratakse, kui selleks on juhendaja või isikuandmete ja riigisaladuse kaitset korraldav isik teinud kaitsmiskomisjoni esimehele vastava põhjendatud ettepaneku.
8.7.4 Kinnisel kaitsmisel ei ole lubatud kaitsmise audio- ja videosalvestamine ega pildistamine.
9. Lõputöö avalikustamine ja säilitamine
9.1 Kaitsmiskomisjoni sekretär tagab, et kõik positiivsele hindele kaitstud lõputööd või nende lühikokkuvõtted saaks avalikustatud vastavalt rektori kehtestatud lõputööde avalikustamise ja
säilitamise eeskirjale.
9.2 Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab lõputööde juurdepääsupiirangute ja kinniste kaitsmiste allkirjastatud taotlused säilitamiseks instituuti, mille juures lõputöö kaitsti. Juurdepääsutaotlusi
säilitatakse instituudis kuni juurdepääsupiirangu lõpptähtajani. Kinnise kaitsmise taotlusi ja kinnisel kaitsmisel osalejate allkirjalehti säilitatakse viis aastat või kuni juurdepääsupiirangu lõpptähtajani kui kinnine kaitsmine on seotud juurdepääsupiirangu seadmisega lõputööle.
Lisa 1
Loodusteaduskonna lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja
kaitsmise korra juurde
Lõputööde hindamisjuhend loodusteaduskonnas
Lõputööde hindamisjuhend annab kaitsmiskomisjonile soovituslikud alused loodusteaduskonna esimese ja teise astme üliõpilaste lõputööde hindamiseks.
1. Lõputöö hinde kujunemine.
Lõputöö hinde kujundamiseks hinnatakse järgnevaid aspekte:
A) Töö vormistamine: 10 punkti.
Punktisummat alandatakse juhul, kui:
– esinevad vead tiitellehel;
– esinevad vead viitamisel (viitamise stiil ei ole ühtne, kirjed on puudulikud või vigadega jms);
– esinevad õigekirjavead ja trükivead valemites;
– töö vormistus hälbib teaduskonna sätestatud lõputöö vormistamise nõuetest.
* Järgnevate punktide juures trüki- ja õigekirja vigade eest täiendavalt hinnet enam ei alandata.
Vormiliste vajakajäämiste puhul, mis segavad tööst arusaamist, on siiski võimalik ka teiste hinnete alandamine.
B) Sissejuhatus ja uurimisteema teaduslik taust (ülevaade teemakohasest kirjandusest): 20 punkti.
Punktisummat alandatakse juhul, kui:
– sissejuhatuses esitatud ülesande püstituse formuleering pole üheselt mõistetav ;
– ei ole selgelt põhjendatud, miks on antud teema oluline;
– ülevaade uurimisteema teaduslikust taustast sisaldab olulisi vigu;
– (teadus)kirjanduse refereerimisel on vigu või puudujääke;
– läbitöötatud (teadus)kirjanduse maht pole piisav või lõputöö teemale vastav;
– juhul kui uurimistöö sisaldab algallikale korrektselt viitamata teksti, võib käesoleva osa punkte alandada kuni 0 punktini.
C) Töö sisuline osa ja lõppjäreldused: 40(60) punkti.
Punktisummat alandatakse juhul, kui:
– vaadeldavate uurimismeetodite valikut pole arusaadavalt põhjendatud;
– vaadeldavate uurimismeetodite ja nende abil saadud tulemuste kirjeldus ja analüüs pole arusaadav või sisaldab vigu, näiteks töö tulemuste interpretatsioon ei ole adekvaatne (tehakse alusetuid/nõrgalt põhjendatud järeldusi) või on ebaselgelt formuleeritud või osa tulemustest jääb tõlgendamata või on näha (näiteks kaitsmise käigus), et töö autor pole materjalist aru saanud;
– lõppjäreldused on töö kokkuvõttes formuleeritud ebaselgelt või ebaadekvaatselt või ei tulene otseselt töös saadud tulemustest
* Erandjuhtudel, kui töö tase ületab oluliselt keskmise bakalaureusetöö/magistritöö taset või muul põhjendatud juhul, võib tööle anda lisaks kuni 20 punkti juurde. (Näiteks võib 20 punkti anda tööle, mille tulemuste põhjal on võimalik kirjutada ETISe klassifikaatori 1.1 artikkel vms.)
D) Ettekanne ja küsimustele vastamine lõputöö kaitsmisel: 30 punkti.
Punktisummat alandatakse juhul, kui:
– üliõpilane ei suuda oma tööd selgelt esitleda;
– üliõpilane ei oska vastata neile tööga otseselt seotud küsimustele, mis ei välju õpetatud materjali raamest või puudutavad uurimistöös kasutatud meetodeid või saadud tulemusi.
2. Komisjoni otsus, tagasiside ja vaidlustamine
Lõputöid ja nende kaitsmist hindab kaitsmiskomisjon kas võttes aluseks käesoleva hindamisjuhendi või lepib kokku juhendist erinevad hindamiskriteeriumid. Juhul kui kaitsmiskomisjoni hindamiskriteeriumid on erinevad või täiendavad käesolevat juhendit peab kaitsmiskomisjoni kokkulepe olema vormistatud kirjalikult ja hindamiskriteeriumid tehtud üliõpilastele ja kaitsmisega seotud osapooltele kättesaadavaks hiljemalt kaks kuud enne kaitsmist.
Komisjon otsustab lõputöö hinde kinnisel arutelul. Komisjon arvestab hindamisel juhendaja ja retsensendi antud hinnangutega, mis ei ole komisjoni jaoks siduvad.
Peale kaitsmistulemuste selgumist võib üliõpilane või tema juhendaja(d) küsida komisjoni esimehelt sisulist põhjendust hindele st kuidas konkreetseid soorituse osi hinnati. Kuna komisjoni arutelu on kinnine, siis toimunud arutelu ei kommenteerita.
Lõputöö hindamistulemuse vaidlustamiseks on üliõpilasel õppekorralduse eeskirjast tulenev õigus pöörduda kaitsmiskomisjoni esimehe poole kolme tööpäeva jooksul alates hinde teatavaks tegemisest. Kaitsmiskomisjoni esimees annab üliõpilase soorituse kohta tagasisidet või vastab vaidele kolme
tööpäeva jooksul alates vastava soorituse kohta tagasiside küsimisest või vaide esitamisest.
3. Lõpphinde tabel
90 ja rohkem punkti: „5“– „suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline lõputöö, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
80-89 punkti: „4”– „väga hea” – väga heal tasemel lõputöö, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
70-79 punkti: „3”– „hea” – heal tasemel lõputöö, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas avaldub
ebakindlus ja ebatäpsus;
60-69 punkti: „2“ – „rahuldav” – piisaval tasemel lõputöö, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
50-59 punkti: „1”– „kasin” – minimaalselt lubataval tasemel lõputöö, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
49 punkti ja vähem „0” – „puudulik” – lõputöö miinimumtasemest madalamal tasemel.
Kaitsmiskomisjonil on õigus hinnata tööd hindega „0“ ka juhul, kui:
– lõputöö kaitsmise käigus selgub, et lõputöös sisalduvate andmete kaitse pole piisav;
– akadeemiliste tavade rikkumine selgub peale lõputöö kaitsmisele lubamist;
– vähemalt ühe lõputöö kaitsmise aspekti (1. Lõputöö hinde kujunemine) punktid on alandatud 0-ni.