Doktoritööde eelretsenseerimise suunised infotehnoloogia teaduskonnas

Õigusakti vastutav üksus:

Eesmärk: IT-teaduskonna doktoritööde eelretsenseerimise eesmärgiks on parandada ja ühtlustada doktoritööde kvaliteeti ning kindlustada doktoritööde vastavus rahvusvaheliste kvaliteedistandarditega. Doktoritöö lubatakse kaitsmisele ning saadetakse tutvumiseks välisoponentidele alles pärast seda, kui majasisene eelretsenseerimine on kinnitanud doktoritöö teadusliku taseme vastavust nõuetele.

Hindamine: eelretsenseerimise peaeesmärk on anda hinnang, kas doktoritöö vastab rahvusvahelistele standarditele ning Eestis doktoritöödele esitatavatele kvaliteedikriteeriumitele. Kui doktoritöös on vajakajäämisi, tuleks anda soovitusi selle parandamiseks. Järgnevad küsimused aitavad kujundada retsensendi arvamust:

  1. Kas töö baseerub juba avaldatud (või avaldamiseks vastuvõetud) publikatsioonidel? Eestis kehtiva ülikoolidevahelise kvaliteedikokkuleppe põhjal on doktoritöö kaitsmise eelduseks vähemalt kolme avaldatud eelretsenseeritava publikatsiooni olemasolu. Samas on see vaid eeldus, ega taga automaatselt doktorikraadi omastamist.
  2. Kas autori osa avaldatud publikatsioonides on töö selgelt välja toodud ning on olnud piisvalt kaalukas?
  3. Kas töös on selgelt välja toodud uudsus, probleemipüstitus ning lahendatava probleemi olulisus?
  4. Kas kandidaat omab piisavat ülevaadet tema valdkonnas juba tehtud teadustööst ning oskab selgelt välja tuua enda teadustöö uudsuse võrreldes juba olemasoleva teaduskirjandusega?
  5. Kas kandidaadil on selge arusaam teadustöö metoodikast ja kas töös on selgelt välja jälgitav teadusmetoodiline lähenemine (näiteks, valideerimise, verifitseerimise, eksperimendi ülesehituse jne, näol).
  6. Kas kandidaadil omab piisavalt head teoreetilist tausta oma valitud probleemivaldkonnas ja meetodites?
  7. Kas töö eksperimentaalne osa on teostatud professionaalselt ja piisava põhjalikkusega kinnitades, et kandidaadil on piisavalt head teoreetilised ja praktilised oskused oma erialal?
  8. Kas töös on selgelt välja toodud tulemused, ning kas need on piisavalt konkreetsed ning piisavalt ulatuslikud?
  9. Kas kandidaat on teinud oma töödest selged järeldused?
  10. Kas doktoritöö väljendab kandidaadi piisavat kriitilise mõtlemise oskust (näiteks probleemi püstitamisel, tulemuste analüüsimisel ning järelduste tegemisel)?
  11. Kas töö on vormistatud nii, et see on selgelt jälgitav ning lihtsasti loetav (nt. Peatükkide liigendus, eraldi väljatoodud kokkuvõtted peatükkide lõpus, jooniste kvaliteet, jne)?
  12. Kas töö järgib rahvusvaheliselt kehtivaid autorieetika nõudeid (näiteks viitamine ning teistes töödes avaldatud jooniste kasutamine, selgelt välja toodud autori isiklik panus, mis eristub näiteks uurimisgrupi teiste liikmete omast jne.).
  13. Kas töö on vormistatud keeleliselt korrektselt?

Eelretsensiooni vormistamine: eelretsensiooni võib saata vabas vormis, kas meiliga või eraldi dokumendina. Pikkus võib varieeruda mõnest lausest (näiteks kui töö vastab nõuetele ja soovitusi pole) kuni vabalt valitud pikkuses tagasisideni. Mida kriitilisem on retsensioon, seda olulisem on välja tuua konkreetsed soovitused väitekirja parandamiseks. Kokkuvõtteks peaks eelretsensioon esitama retsensendi hinnangu:

  1. Töös on kõrvaldamist vajavad olulised puudused (näiteks ebapiisavad tulemused, liiga väike autori panus vm).
  2. Töös on kõrvaldamist vajavad väiksed puudused (näiteks vormistuslikud)
  3. Töö vastab nõuetele ning võib lubada kaitsmisele.