1. Akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise määratlemine
1.1 Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskond sh üliõpilased juhinduvad oma tegevuses akadeemilise eetika
põhimõtetest (akadeemilise eetika koodeks).
1.2 Üliõpilaste akadeemiliste tavade rikkumiseks loetakse õppekorralduse eeskirjas § 35 lõikes 1 loetud
tegevused.
1.3 Ebaväärikaks käitumiseks loetakse üldtunnustatud käitumisnormide rikkumist.
2. Üliõpilaste akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemine
2.1 Õppuri teadmiste kontrolli korralduse määrab õppejõud. Õppejõud teavitab ainekursuse alguses
õppureid teadmiste kontrolli reeglitest, õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormile ja sisule
esitatavatest nõuetest ning kontrollib akadeemilistest tavadest kinni pidamist.
2.2 Kui õppur kasutab kõrvalist abi või rikub muul moel akadeemilisi tavasid, siis õppejõul on õigus
õppur teadmiste kontrollilt eemaldada või esitatud tööd mitte hinnata. Mõlemal juhul tuleb teadmiste
kontrolli või kirjaliku töö tulemuseks märkida „0“ (puudulik) või „M“ (mittearvestatud) või lõpphindeks
„0“ või „M“.
2.3 Kui akadeemiliste tavade rikkumise kahtlus tekib lõputöö puhul, siis teavitatakse sellest
kaitsmiskomisjoni esimeest. Kaitsmiskomisjoni esimees või tema määratud isikud otsustavad, kas
lõputöös esineb plagieerimist. Vajadusel edastatakse plagiaadikontrolli raport lõputöö juhendajale. Kui
lõputöös on esinenud plagieerimist, on kaitsmiskomisjoni esimehel õigus üliõpilast kaitsmisele mitte
lubada.
2.4 Õppejõud, kaitsmiskomisjoni esimees või töötaja võib taotleda üliõpilase akadeemiliste tavade
rikkumise või ebaväärika käitumise menetlemist dekaani poolt. Menetluse avamiseks tuleb esitada
avaldus probleemi kirjeldusega ja vajadusel lisadokumendid dekanaadi juhataja meiliaadressile.
2.5 Dekaan moodustab vajadusel üliõpilase akadeemiliste tavade rikkumise või ebaväärika käitumise
menetlemiseks komisjoni. Komisjoni võivad kuuluda prodekaanid, instituudi direktorid, programmijuhid,
õppejõud, töötajad ja üliõpilaste esindajad.
2.6. Komisjonil on õigus küsida üliõpilaselt ja teistelt asjaosalistelt suulisi või kirjalikke selgitusi
rikkumiste kohta.
2.7 Komisjon edastab dekaanile ettepaneku juhtumi menetlemise lõpetamiseks, noomituse tegemiseks
või eksmatrikuleerimiseks. Komisjon teeb ettepaneku lõpetada juhtumi menetlemine, kui ta leiab, et
noomituse tegemine või õppuri eksmatrikuleerimine ei ole põhjendatud.
2.8 Dekaan teeb 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse temani jõudmisest otsuse kas juhtumi
menetlemine lõpetada, teha üliõpilasele noomitus või teha ettepanek vastavale prorektorile üliõpilase
eksmatrikuleerimiseks.
2.9 Kui üliõpilane ei nõustu eksmatrikuleerimise korraldusega, on tal õigus haldusmenetluse seadustikus
toodud tähtaegadel ja korras pöörduda halduskohtusse.
3. Õppejõudude ja töötajate akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemine
3.1 Õppejõudude ja töötajate akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemine
toimub vastavalt töölepingu seaduse sätetele ning töökorralduse eeskirja alusel.
3.2 Kui üliõpilastel tekib õppejõu suhtes kahtlus akadeemilise eetika põhimõtete rikkumisest või
ebaväärikast käitumisest, siis pöördub üliõpilane järgmiste isikute poole (järgneva isiku poole
pöördutakse vaid juhul, kui läbirääkimised ja teavitus eelnevas etapis ei viinud kokkuleppeni):
3.2.1 üliõpilase õppekavale vastav programmijuht;
3.2.2 õppejõu töökohajärgne instituudi direktor.
3.3 Kui seotud osapooli rahuldava kokkuleppeni ei jõuta üliõpilase algsel pöördumisel programmijuhi
poole ning seejärel instituudi direktori poole, on üliõpilasel õigus pöörduda dekaani poole
3.4 Dekaani poole pöördumisel edastatakse menetluse avamiseks avaldus probleemi kirjeldusega ja
vajadusel lisadokumendid dekanaadi juhataja meiliaadressile. Dekaan teeb otsuse 30 päeva jooksul
alates tema poole pöördumisest.
3.5 Kui üliõpilane ei nõustu dekaani otsusega, on tal õigus pöörduda akadeemilise eetika komisjoni
poole akadeemilise eetika komisjoni põhimääruses sätestatud korras.
3.6 Kui õppejõud või töötaja ei nõustu dekaani otsusega, mille alusel võivad kaasneda talle tööõiguslikud
tagajärjed (tööandja noomitus, töölepingu ülesütlemine jm), on tal õigus vastavast personalikorraldusest
tulenevalt oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse seadusest tulenevas
korras.