Akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemise kord inseneriteaduskonnas

Kinnitatud dekaani 16.05.2024 korraldusega nr 1-24/139

1. Akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise määratlemine
1.1. Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskond lähtub oma töös akadeemilise eetika põhimõtetest (akadeemilise eetika koodeksist).
1.2. Üldise õppekorralduse sätestab õppekorralduse eeskiri (ÕKE), mille § 34 (1) kohaselt loetakse akadeemiliste tavade rikkumiseks:
1) teadmiste kontrollil abimaterjalide kasutamist, kui õppejõud pole selgesõnaliselt lubanud materjale kasutada;
2) teadmiste kontrollil igasuguse muu kõrvalise abi kasutamist (etteütlemine, maha kirjutamine, kodutööde maha kirjutamine, õpiabi foorumite kasutamine, tööde ostmine jms) või eksamikorralduse nõuete rikkumist õppuri poolt;
3) plagieerimist ehk kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või kellegi teise töö ulatuslikku ümbersõnastamist, refereeringut või tsiteerimist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
4) iseenda töö uuesti esitamist, kui seda on varasemalt lõpphinde kujunemisel arvesse võetud;
5) teise õppuri eest hindamisel osalemist või teisel isikul enda nimel hindamisel osalemise võimaldamist;
6) pahatahtlikku hinnatavate tööde avalikuks tegemist;
7) tegelikkusele mittevastavate andmete (valeandmete) teadlikku esitamist oma töödes, taotlustes (sh VÕTA) jms;
8) ülikooli maine kahjustamist, milleks on ülikooli kohta põhjendamatute negatiivsete väärtushinnangute andmine, ülikooliga kooskõlastamata ja varalise kasu saamise eesmärgil ülikooli poolt pakutavate õppimisvõimaluste või teenuste vahendamine või ülikooli tutvustavate materjalide koostamine ja levitamine või muud tegevused, millega põhjustatakse ülikoolile varalist või mainekahju;
9) muid senati kehtestatud akadeemilise eetika koodeksist tulenevaid juhte.
1.3. Ebaväärikaks käitumiseks loetakse üldtunnustatud käitumisnormide rikkumist.

2. Ennetavad meetmed akadeemiliste tavade rikkumise vältimiseks
2.1. Õppejõul tuleb valida sobiv kursuse struktuur, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid, mis välistaks mittesoovitud käitumise, mh eelmiste aastate testide ja eksamiküsimuste laialdase kättesaadavuse ja korduvuse.
2.2. Igale kursusele tuleb korrektselt vormistada laiendatud ainekava (vastavalt ÕKE §15 lg 7), mis peab olema tudengitele kättesaadav ning mida tutvustatakse esimesel loengul.
2.3. Laiendatud ainekavasse on kohustuslik lisada akadeemiliste tavade rikkumist puudutav punkt. Õppejõul on kohustus pöörata tähelepanu akadeemiliste tavade rikkumisele ja vääritule käitumisele.
2.4. Ainekursuse alguses ja vajadusel enne hinnatavate tööde läbi viimist tuleb üliõpilasi teavitada teadmiste kontrolli reeglitest (sh kirjalikult ÕIS-i ja/või Moodle vahendusel), akadeemiliste tavade järgimisest ning õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormile ja sisule esitavatest nõuetest. Akadeemilistest tavadest kinni pidamist tuleb kursuse jooksul pidevalt kontrollida.
2.5. Kui akadeemiliste tavade rikkumised ilmnevad kursuse käigus, siis on soovitatav arutada seda tudengitega ning tuletada meelde sellise tegevuse tagajärgi.
2.6. Eksamite/teadmiste kontrolli läbi viimiseks tuleb kehtestada kindlad reeglid, mida peavad järgima nii õppejõud kui tudengid.
2.7. Õppejõududel on õigus kontrollida kõiki üliõpilaste poolt esitatud töid plagiaadituvastussüsteemide abil.

3. Üliõpilaste akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemine
3.1. Üldjuhul lahendab õppeaine raames aset leidnud akadeemiliste tavade rikkumised õppeaine vastutav õppejõud.
3.2. Õppejõul on õigus akadeemilisi tavasid rikkunud õppur teadmiste kontrollilt eemaldada ja/või esitatud tööd mitte hinnata. Mõlemal juhul tuleb konkreetse teadmiste kontrolli või kirjaliku töö või lõpphinde tulemuseks märkida „0“ (puudulik) või „M“ (mittearvestatud).
3.3. Õppejõul on, sõltuvalt akadeemiliste tavade rikkumise raskusest, õigus esitada juhtum edasiseks menetlemiseks dekaanile (vastavalt ÕKE § 34 (2)).
3.4. Ulatuslike akadeemiliste tavade rikkumise korral tuleb dekaanile esitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul rikkumise avastamisest:
1) esildis koos omapoolse ettepanekuga, sõltuvalt akadeemiliste tavade rikkumise raskusest, kas teha üliõpilasele noomitus või nõuda eksmatrikuleerimist;
2) tõendusmaterjalid, näiteks e-kirjad, tunnistajate kirjalikud ütlused, eksamitööd, eksamil kasutatud abimaterjalid, kodutööde lahendused, plagiaadikontrolli raportid, kirjalikud selgitused, fotod jms.
3.5. Dekaan vaatab läbi esitatud materjalid ning võib vajadusel nõuda asjaosalistelt täiendavaid suulisi ja kirjalikke selgitusi.
3.6. Kogutud materjalidest lähtuvalt võib dekaan teha üliõpilasele noomituse või esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks (vastavalt ÕKE § 34 (2)). Esmakordse vääritu käitumise tuvastamisel vormistatakse üliõpilasele noomitus ning õppejõul on õigus võtta rikkujalt võimalus jooksva semestri vältel sooritada õppeaine eksamit või arvestust, millega seoses juhtum avastati. Teistkordse rikkumise tuvastamisel on dekaanil õigus teha prorektorile ettepanek õppuri eksmatrikuleerimiseks.
3.7. Rikkumist puudutavast lõplikust otsusest informeerib dekaan esildise esitajat, üliõpilast ja vajadusel teisi asjasse puutuvaid osapooli.