Käskkiri antakse tuginedes põhikirja § 11 punktile 12

1. Üldsätted

1.1 Töötajate täiendkoolituste korralduse eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) töötajate täienduskoolituse vajaduse (edaspidi koolitusvajadus) kindlaksmääramist ja korraldamist ning tasemekoolituse toetamise põhimõtteid ülikoolis.

1.2 Eeskirjaga ei reguleerita akadeemiliste töötajate erialalist teadus- ja arendustegevust ega sellealast koolitust (osalemine teaduskonverentsidel, stažeerimine jms).

1.3 Töötajate täiendkoolituste korraldamisel juhindutakse täiskasvanute koolituse seadusest.

2. Koolitusvajadus

2.1  Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse töötajate aastavestluste tulemuste kokkuvõtteid, koolitustel osalenute tagasiside tulemusi, struktuuriüksuste juhtide ettepanekuid, töörahulolu-uuringute jt ülikooli personaliga seotud uuringute tulemusi.

2.2 Koolitusvajaduse analüüsi eest ülikooli tasandil vastutab personaliosakond, kes seab koolitustegevusega seotud pika- ja lühiajalised eesmärgid, määrab tegevusprioriteedid ning ülesanded.

2.3 Koolitusvajaduse analüüsi struktuuriüksuse tasandil teostab struktuuriüksuse juht, kes edastab  töötajate koolitusvajaduste soovid personaliosakonnale.

3. Koolitusel osalemine

3.1 Töötaja registreerub koolitusele siseportaali koolituskalendri kaudu. Registreerumisest teavitatakse koheselt e-maili kaudu töötaja struktuuriüksuse juhti.

3.2 Koolitusel osalejate nimekirja kantakse töötajad registreerimise järjekorras. Vajadusel on koolituse korraldajal õigus osalejate nimekirja muuta lähtudes koolituse sihtrühmast.

3.3 Koolituskalendris avalikustatud täienduskoolitused on ülikooli töölepingulistele töötajatele üldjuhul tasuta.

3.4 Keelekoolitused toimuvad inglise keele tasemel B1 ja B2, eesti keele tasemel A1 ja A2, kõikidel tasemetel mahus 50 akadeemilist tundi (1 õppeaasta jooksul töötaja kohta). Keelekoolitused lõppevad kirjaliku testiga.

3.5 Keelekoolitustel osalemise piirangud on järgmised:
3.5.1 ühe keele ühte keeletaset on võimalik õppida tasuta (ülikooli finantseeringul)  ühe õppeaasta jooksul.
3.5.2 kui töötaja soovib keeletaset korrata järgmistel õppeaastatel, siis tasub ta koolituse maksumuse täies ulatuses.

3.6 Enesetäiendamine väljaspool ülikooli toimuvatel täienduskoolitustel ja nende ülikooli poolne finantseerimine lepitakse töötaja ja  tema vahetu juhi poolt eelnevalt kokku, arvestades sealjuures, et koolitus on seotud töötaja tööülesannetega.

4. Koolitusel mitteosalemisest teatamise kohustus ja osalustasu

4.1 Koolitusel mitteosalemisest tuleb registreerunud töötajal teavitada ette vähemalt 3 tööpäeva enne koolituse toimumist. Koolitusel mitteosalemisest õigeaegselt teatamisel osalustasu ei tasuta.

4.2 Koolitusel mitteosalemisest mitteteatamisel tuleb osalustasu tasuda struktuuriüksusel.

4.3 Osalustasu põhimõte on stimuleerida töötajaid aktiivselt osalema koolitustel, tagades seeläbi, et investeeritud ressursid annaksid soovitud tulemused. Kui töötaja ei täida ülikooli poolt seatud osalemisnõudeid, tuleb osalustasu kompenseerida.

4.4  Osalustasu suurus on olenevalt koolituse tüübist järgnev:
4.4.1 Juhtimisalaste ja keeltekoolituste puhul on osalustasu suurus 100 eurot registreerunud töötaja kohta.
4.4.2 Muude koolituste puhul on osalustasu suurus 75 eurot registreerunud töötaja kohta.

4.5 Osalustasu tasub struktuuriüksus. Kui töötaja osaleb vähem kui 75% koolituse kogumahust, siis on korraldajatel õigus nõuda vastavalt koolituse tüübi osalustasust 50%.

5. Koolituse korraldamine

5.1 Ülikooli keskseid koolitusi korraldab personaliosakond koostöös avatud ülikooli, õppeosakonna, Eesti inseneripedagoogika keskuse ning teiste struktuuriüksustega lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest.

5.2 Koolituse ülikoolipoolseks kontaktisikuks on koolituse informatsiooni juures märgitud töötaja.

6. Tasemekoolituse toetamine

6.1 Tasemekoolitusel osalemiseks võimaldatakse töötajale tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel ülikooli poolt õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

6.2 Töötajate tasemekoolitust ülikool üldjuhul ei finantseeri.

6.3 Erandkorras otsustab töötaja kõrghariduse tasemekoolituse finantseerimises osalemise töötaja struktuuriüksuse juht töötaja avalduse alusel.

6.4 Tasemekoolituse finantseerimises osalemisel arvestatakse ülikooli finantseerimise ulatuse otsustamisel iga taotleja puhul muuhulgas järgmiseid asjaolusid:
6.4.1 õpitava eriala või valdkonna seotus töötaja töölepingujärgsete või planeeritavate tööülesannetega ning ülikooli eesmärkidega;
6.4.2 töötaja ülikoolis töötamise aeg ja tööpanus;
6.4.3 töötaja arenguperspektiivid.

7. Coaching juhtidele

7.1 Struktuuriüksuse rahaliste vahendite piiratuse korral panustab personaliosakond kesksest koolituse eelarvest kõikide juhtimistasandi juhtidele osa coachingu teenuse maksumusest järgnevatel tingimustel:
7.1.1 kohtumised peavad olema eelnevalt kooskõlastatud personaliosakonnaga;
7.1.2 personaliosakond tasub ülikoolikesksest rahastusest kuni 50% arvest, aga mitte rohkem kui 750 eurot isiku kohta korra kalendriaastas.

8. Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamine ja arvestuse pidamine

8.1 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamine on koolitustele seatud eesmärkide täitmise jälgimine, mida koolitusel osalenud töötaja ja tema vahetu juht saavad hinnata aastavestlusel.

8.2 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamiseks kogub ja analüüsib andmeid personaliosakond.

8.3 Iga koolituse lõpus täidab  koolitusel osaleja tagasiside ankeedi toimunud koolituse kohta.

8.4 Andmed töötaja koolitustel osalemise kohta säilitatakse personaliosakonna personaliarvestuse andmebaasis.

8.5 Töötaja täienduskoolitustel osalemise kohta peetakse arvestust personaliosakonna personaliarvestuse andmebaasis.

9. Rakendussätted

9.1 Personalikoolituse korralduse eeskiri (kinnitatud rektori 12.septembri 2018 käskkirjaga nr 55) tunnistatakse kehtetuks.

9.2 Punktis 4 kirjeldatud koolitusel mitteosalemisest teatamise kohustus ning osalustasu rakendamine hakkavad kehtima alates 01. septembrist 2024.

9.3 Käskkiri jõustub 1. veebruaril 2024.