Määrus kehtestatakse ülikooli põhikirja § 9 punktide 9 ja 10 alusel.
§ 1. Üldsätted
Tunnustamise ja sümboolika eeskirjaga sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool):
1) tunnustamise ja teenete äramärkimise viisid;
2) nime jäädvustamine auraamatus;
3) akadeemilised tavad ja üritused;
4) isiku mälestuse jäädvustamine;
5) ülikooli kaubamärk;
6) ülikooli lipp;
7) tunnuslause „Mente et manu“;
8) rektori ametiraha;
9) dekaani ametiraha;
10) tekkel.
§ 2. Tunnustamise ja teenete äramärkimise viisid
Tunnustamise ja teenete äramärkimise viisid ülikoolis on:
1) audoktori nimetuse andmine;
2) auliikme amicus universitatis nimetuse andmine;
3) autasustamine teenetemedaliga „Mente et manu“;
31) autasustamine tunnustusega: „Honor Universitatis“; [jõustunud 20.11.2024]
4) autasustamine kuldmärgiga;
5) autasustamine auaadressiga;
6) struktuuriüksuse tunnustus;
7) autasustamine tänukirjaga;
8) aasta noorteadlase nimetamine;
9) aasta teadlase nimetamine;
10) aasta teadusartikli nimetamine;
11) aasta arendustöö nimetamine;
12) aasta õppejõu nimetamine;
121) aasta juhendaja nimetamine; [jõustunud 20.11.2024]
13) aasta programmijuhi nimetamine;
14) aasta tugitöötaja nimetamine;
15) aasta roheteo nimetamine;
16) tunnustatud õppejõu märgise omistamine;
161) aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku nimetamine; [jõustunud 20.11.2024]
17) aasta tudengi-, kultuuri- ja sporditeo nimetamine;
18) tänu avaldamine käskkirjaga;
19) aasta tudengiorganisatsiooni nimetamine;
20) aasta tudengi nimetamine.
§ 3. Audoktori nimetuse andmine
(1) Ülikooli audoktori (doctor honoris causa) nimetus antakse teenekale ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasele, ühiskonna- või kultuuritegelasele, kes on aidanud kaasa ülikooli ja Eesti Vabariigi autoriteedi suurendamisele ning sidemete arendamisele maailmas.
(2) Audoktori nimetuse andmise otsustab ülikooli senat rektori või teaduskonna nõukogu ettepanekul avalikul hääletusel. Ettepanekule lisatakse kandidaadi isikuandmed, ülevaade tema elukäigust ja tegevusest, põhjendus audoktori nimetuse andmiseks ning ülikooli seotud instituut.
(3) Rektor nimetab audoktori promoveerimise korraldamiseks promootori ja teeb audoktorile kirjalikult teatavaks senati otsuse ning promoveerimise aja.
(4) Audoktor promoveeritakse ülikooli aastapäeva akadeemilisel aktusel. Promoveerimisel tutvustab promootor audoktorit ja kinnitab talle audoktori lindi. Audoktori diplomi annab üle rektor.
(5) Audoktor võib esineda akadeemilise loenguga promotsioonile eelneval päeval.
(6) Audoktori diplom vormistatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule. Diplomile märgitakse audoktori nimi ja teened, mille eest talle audoktori nimetus anti. Diplomile kirjutavad alla rektor ja promootor. Diplom antakse üle ülikooli stiiliraamatu põhjal kujundatud pidulike kaante vahel.
(7) Audoktori lindi mõõtmed on 1900×130 mm ja värvid: punane Pantone 221 CV, hõbe ja valge. Lindi otstes on ülikooli kaubamärk ja hõbedased narmad. Lindil on suurtähtedega kiri „Tallinna Tehnikaülikool” ja „doctor honoris causa”. Lindi tagakülg on ühtlaselt valge.
(8) Audoktor kuulub ülikooli liikmeskonda. Akadeemilist suhtlust audoktoriga korraldab ja sellega kaasnevad kulud katab seotud instituut. Erandjuhtudel määrab audoktori vastuvõtu korraldaja ja finantseerimisallika rektor.
§ 4. Auliikme amicus universitatis nimetuse andmine
(1) Ülikooli auliikme amicus universitatis (edaspidi auliige) nimetuse andmine on ülikoolipoolne lugupidamisavaldus pensionile siirdunud töötajale, kes omab suuri teeneid ülikooli põhikirjaliste eesmärkide täitmisel.
(2) Auliikme nimetust ei anta emeriitprofessoritele ega dotsentidele.
(3) Auliikme nimetuse andmise otsustab ülikooli senat avalikul hääletusel rektori ettepanekul.
(4) Rektor annab pidulikul akadeemilisel üritusel auliikmele üle auaadressi. Auliikme auaadress vormistatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule.
(5) Rektor võib määrata auliikmele tasu.
(6) Auliige kuulub ülikooli liikmeskonda. Auliiget kutsutakse aukülalisena ülikooli pidulikele üritustele, talle saadetakse ülikooli esindustrükist ja ajakirja Mente et Manu.
§ 5. Autasustamine teenetemedaliga „Mente et manu”
(1) Teenetemedal „Mente et manu” (edaspidi medal) on autasu, millega tunnustatakse ülikooli töötajat või isikut, kes on andnud silmapaistva panuse ülikooli, kõrghariduse või teaduse arengusse.
(2) [Kehtetu – jõustunud 20.11.2024]
(3) [Kehtetu – jõustunud 20.11.2024]
(4) Medalit antakse välja 2001. aastast. Medalid on nummerdatud ja neile graveeritakse saaja nimi. Medal antakse ühekordselt.
(5) Medal antakse laureaadile üle pidulikul akadeemilisel üritusel või ülikooli senati koosolekul ülikooli kaubamärgiga karbis, milles on lisaks medalile ka rosettmärk igapäevaseks kandmiseks.
(6) Medalit kantakse piduliku riietusega vasakul pool rinnas ja kinnitatakse medalilindil oleva nõelaga. Koos riiklike aumärkidega kantakse medalit nende kõrval või all.
(7) Medali andmise otsustab rektor. Kandidaate medaliga autasustamiseks võivad esitada ülikooli liikmeskonda kuuluvad isikud kooskõlastatult dekaani või vastutusala juhiga.
51 Autasustamine tunnustusega „Honor Universitatis“ [jõustunud 20.11.2024]
(1) Tunnustusega autasustatakse ülikooli pikaajalisi töötajaid, kellel on täitunud ülikoolis 50 tööaastat.
(2) Autasustamise aluseks on töötaja ametlik tööstaaž personaliandmebaasi andmete järgi.
(3) Tunnustuse annab üle rektor õppeaasta avakoosolekul.
(4) Autasuks on ülikooli sümboolikaga ja pühendusega mälestusese.
§ 6. Autasustamine kuldmärgiga
(1) Kuldmärgiga autasustatakse töötajaid, kellel on täitunud ülikoolis 25 tööaastat.
(2) Kuldmärgi annab üle rektor õppeaasta avakoosolekul.
(3) Kuldmärke antakse välja 1972. aastast.
§ 7. Autasustamine auaadressiga
Auaadress on isikustatud austusavaldus ülikooli töötja või isiku sünnipäevaks või muuks tähtpäevaks. Auaadressi andmise otsustab rektor ja see kujundatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule. Auaadressile kirjutab alla rektor ja see antakse üle ülikooli stiiliraamatu põhjal kujundatud pidulike kaante vahel.
§ 8. Struktuuriüksuse tunnustus
Struktuuriüksuse juht võib tunnustada tema struktuuriüksuse heaks panustanud isikuid ja kehtestada vastavad tunnustamise alused. Autasude kujundamisel järgitakse ülikooli stiiliraamatut.
§ 9. Autasustamine tänukirjaga
(1) Tänukirjaga tunnustatakse ülikooli töötajaid ja teisi isikuid pikaajalise tulemusliku töö, silmapaistvate saavutuste, ülikooliga seotud ettevõtmise õnnestumise või olulise panuse eest ülikooli arengusse.
(2) Tänukirja andmise otsustab rektor struktuuriüksuse juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud dekaani või vastutusala juhiga. Ettepanekus märgitakse tunnustatava nimi või nimetus, tänukirja andmise põhjendus ning selle üleandmise aeg ja koht.
(3) Tänukiri vormistatakse tänukirja plangil vastavalt ülikooli stiiliraamatule. Tänukirjale kirjutab alla rektor ning see antakse üle ülikooli stiiliraamatu põhjal kujundatud pidulike kaante vahel.
§ 10. Aasta noorteadlase, teadlase, teadusartikli, arendustöö, õppejõu, programmijuhi, tugitöötaja ja roheteo konkursid
(1) Aasta noorteadlase, teadlase, teadusartikli, arendustöö, õppejõu, juhendaja, programmijuhi, tugitöötaja ja roheteo konkursid kuulutab rektor välja iga aasta detsembris. [jõustunud 20.11.2024]
(2) Konkurssidega selgitatakse välja nende väljakuulutamise aasta (teadusartikli ja arendustöö puhul ka sellele eelneva aasta) edukamad ülikooli liikmeskonda kuuluvad isikud, kellele omistatakse järgmised tiitlid:
1) aasta noorteadlane;
2) aasta teadlane;
3) aasta teadusartikli autor;
4) aasta arendustöö autor;
5) aasta õppejõud;
6) aasta programmijuht;
61) aasta juhendaja; [jõustunud 20.11.2024]
7) aasta tugitöötaja;
8) aasta rohetegija.
(3) Aasta noorteadlase, teadlase, teadusartikli, arendustöö, juhendaja ja õppejõu konkursside eesmärk on väärtustada õpetamist, teadmiste ja aine edasiandmise oskust, loovust, tulemuslikku juhendamist, pidevat enesetäiendamist, teadustegevust ja sellega seotud ühiskondlikku aktiivsust, tõsta töömotivatsiooni ja saavutusvajadust ning teavitada avalikkust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses. [jõustunud 20.11.2024]
(4) Aasta programmijuhi konkursi eesmärk on tunnustada programmijuhte, kes pühendumusega arendavad nii ülikooli kui ka ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavaid õppeprogramme.
(5) Aasta tugitöötaja konkursi eesmärk on väärtustada püsivalt tulemuslikke, kaastöötajaid toetavaid ja oma tööle pühendunud tugitöötajaid.
(6) Aasta roheteo konkursi eesmärk on tunnustada rohepööret läbi konkreetse roheteo või -algatuse, mis aitab vähendada ülikooli linnaku kasvuhoonegaaside heidet või millega panustatakse majanduse ja ühiskonna arengusse laiemalt.
(7) Aasta noorteadlase, teadlase, teadusartikli ja doktoritöö juhendaja valib ülikooli senati teaduskomisjon (edaspidi teaduskomisjon), aasta õppejõu väljaselgitamist korraldab dekaan ning teiste käesolevas paragrahvis sätestatud konkursside tiitli saajaid valivad valdkondlikud ekspertkomisjonid ja üliõpilasesindus. [jõustunud 20.11.2024]
(8) Rektor, käesolevas paragrahvis sätestatud konkursside läbiviimiseks:
1) määrab nominentide arvu ja ajagraafiku;
2) nimetab konkursside läbiviimise eest vastutavad isikud või üksused;
3) kinnitab konkursside tulemused;
4) võib määrata tiitli saajatele preemia või stipendiumi.
(9) Aasta noorteadlast, teadlast, teadusartiklite ja arendustööde autoreid, õppejõudu, juhendajat, programmijuhti, tugitöötajat ja rohetegijat autasustatakse Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul koosolekul aukirjaga. Aukiri vormistatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule. [jõustunud 20.11.2024]
§ 11. Aasta noorteadlase nimetamine
(1) Noorteadlane eeskirja mõistes on doktorikraadi või sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni omav ülikooli akadeemiline töötaja, kellel ei ole doktorikraadi saamisest (diplomi kuupäev) möödunud rohkem kui 10 aastat. Kui töötaja on doktorikraadi omandamise järgselt olnud vanemapuhkusel, lapsehoolduspuhkusel, rasedus- ja sünnituspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb tähtaeg vastava aja võrra.
(2) Aasta noorteadlase kandidaadi võivad üles seada noorteadlane ise, tema doktoritöö juhendaja, struktuuriüksuse juht või vähemalt kaks ülikooli liikmeskonna esindajat.
(3) Kandidaadi CV peab olema kättesaadav Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) avalikus portaalis.
(4) Teaduskomisjon lähtub aasta noorteadlase valimisel järgmistest kriteeriumitest:
1) aktiivne lülitumine teadustegevusse, sh teadus- ja arendustöö (edaspidi T&A) projektide juhtimine või osalemine põhitäitjana ja silmapaistvad tulemused ning nende publitseerimine;
2) esinemine erialastel teadusfoorumitel;
3) doktorantide juhendamine;
4) õpilaste ja üliõpilaste kaasamine T&A-sse;
5) teaduspreemiad ja -tunnustused;
6) osalemine teadusorganisatoorses tegevuses.
(5) Teaduskomisjon võib valimisel arvestada täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad konkursile esitatud lisamaterjalidest.
§ 12. Aasta teadlase nimetamine
(1) Aasta teadlase kandidaadi võivad üles seada kandidaat ise, tema struktuuriüksuse juht või vähemalt kaks ülikooli liikmeskonna esindajat.
(2) Kandidaat peab olema silmapaistev teadlane oma valdkonnas, kelle uurimistulemused on leidnud laialdast tunnustust.
(3) Kandidaadi CV peab olema kättesaadav ETIS-es.
(4) Teaduskomisjon arvestab aasta teadlase valimisel kandidaadi T&A tulemuslikkust eelkõige viimasel aastal, kuid ka tagasiulatuvalt kuni 3 aastat lähtudes järgmistest kriteeriumitest:
1) T&A projektide juhtimine;
2) publitseerimine kõrgetasemelistes teadusajakirjades ja -kogumikes;
3) esinemine erialastel teadusfoorumitel;
4) leiutustegevus;
5) teadustulemuste juurutamine;
6) doktoritööde juhendamine;
7) õpilaste ja üliõpilaste kaasamine T&A-sse;
8) teaduspreemiad ja -tunnustused;
9) teadustulemuste populariseerimine;
10) osalemine teadusorganisatoorses tegevuses.
(5) Teaduskomisjonil on õigus valimisel arvestada täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad konkursile esitatud lisamaterjalidest.
§ 13. Aasta teadusartikli nimetamine
(1) Aasta teadusartikli konkursile võivad oma liikmeskonna teadusartikleid esitada teaduskondade nõukogud. Teadusartikkel peab olema ilmunud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval aastal ning vähemalt üks artikli autor peab olema ülikooli töötaja või üliõpilane.
(2) Konkursile esitatavad teadusartiklid jaotatakse kolme teadusvaldkonda:
1) tehnika ja tehnoloogia;
2) loodus-, täppis- ja terviseteadused;
3) sotsiaal- ja humanitaarteadused.
(3) Iga teaduskond võib konkursile esitada lõikes 2 nimetatud iga teadusvaldkonna kohta maksimaalselt kaks teadusartiklit.
(4) Teadusartikli hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) teadusartiklis publitseeritu uuenduslikkus teoreetilises või rakenduslikus käsitluses;
2) teadusväljaande tase, kus artikkel publitseeriti;
3) konverentsi tase, kus ettekanne tehti;
4) artiklis publitseeritud tulemuste seotus ülikoolis täidetava teadusteema, -projekti või -lepinguga.
(5) Teadusartikli hindamisel on õigus küsida autoritelt täiendavaid materjale.
(6) Teaduskomisjon arutab läbi ekspertkomisjonide ettepanekud ja valib tehnika ja tehnoloogia teadusvaldkonnas kaks aasta teadusartiklit ning teistes teadusvaldkondades ühe aasta teadusartikli.
§ 14. Aasta arendustöö nimetamine
(1) Aasta arendustöö konkursil võivad osaleda ülikooli liikmeskonda kuuluvad isikud ja neist koosnevad uurimisgrupid. Igal isikul või uurimisgrupil on õigus esitada konkursile üks arendustöö.
(2) Arendustöö peab olema:
1) lõpetatud edukalt konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
2) uudne ning selle tulemused suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele ja rakendamisel või rakendatud tootmises või teeninduses.
(3) Arendustööde hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) arendustöö tulemus on ülikoolis välja töötatud uus rakendatud teadmine (toode, tehnoloogia, teenus vmt) või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine;
2) toote, tehnoloogia või teenuse väljatöötamise või kasutamise kohta on sõlmitud leping ülikooli ja teise isiku vahel;
3) arendustöö või selle tulemused on avaldatud eelretsenseeritavas teaduslikus väljaandes.
(4) Arendustööde hindamisel võib mitte arvestada kõiki lõikes 3 loetletud kriteeriume ja vajadusel küsida taotlejatelt täiendavat infot.
§ 15. Aasta õppejõu nimetamine
(1) Aasta õppejõu konkursiga selgitatakse välja iga teaduskonna parimad õppejõud.
(2) Parimad õppejõud nimetatakse õppejõudude hulgast, kes üliõpilaste õppeinfosüsteemi põhise tagasiside alusel kuulusid eelmisel õppeaastal teaduskonna 30% kõige kõrgemalt hinnatud õppejõudude hulka.
(3) Õppejõud eeskirja mõistes on õppetegevuses aktiivselt osalev akadeemiline töötaja.
(4) Aasta õppejõu nimetusega ei tunnustata sama õppejõudu kahel aastal järjest.
151 Aasta juhendaja nimetamine [jõustunud 20.11.2024]
(1) Aasta juhendaja konkursiga selgitatakse välja silmapaistvad lõputööde juhendajad, keda tunnustatakse tulemusliku lõputöö juhendamise eest. Aasta juhendaja konkursil tunnustatakse kolme parimat lõputöö juhendajat I ja II õppeastmel ning ühte parimat doktoritöö juhendajat.
(2) Parimad I ja II õppeastme juhendajad nimetatakse lõputööde juhendajate hulgast, kes olid valimistele eelneva õppeaasta lõpetajate rahulolu uuringus esile toodud. Aasta doktoritöö juhendaja kandidaadi saab üles seada tema doktorant või doktorandid või doktorantuuri lõpetanud, kes on kandidaadi juhendamisel edukalt kaitsnud doktorikraadi konkursile eelnenud aastal.
(3) Doktoritöö juhendajate hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) vastavus doktorantuuri eeskirjas sätestatud lävendile (teaduslik tase ja senine juhendamise tulemuslikkus);
2) nominendi valmidus arendada juhendamisoskuseid;
3) esildises esitatud juhendatava põhjendatud hinnang juhendajale, sh juhendaja kättesaadavus ja toetus, juhendaja ja doktorandi vahelise usaldusliku ja avatud suhtluskultuuri olemasolu, regulaarse tagasiside ja hinnangute andmine doktorandi edasijõudmise kohta, doktoritööks vajaliku taristu, materjalide ja teadustöökeskkonna tagamine, doktorandile erinevate karjäärivõimaluste tutvustamine, juhendaja rahvusvaheline teadusvõrgustik ja muud doktorandi jaoks olulised asjaolud.
(4) Aasta juhendaja hindamisel on õigus arvestada täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad konkursile esitatud lisamaterjalidest.
(5) Aasta juhendaja peab olema juhendamise ajal ülikooli töötaja.
(6) Aasta juhendaja nimetusega ei tunnustata sama juhendajat kahel aastal järjest.
§ 16. Aasta programmijuhi nimetamine
(1) Aasta programmijuhi konkursiga selgitatakse välja kolm programmijuhti, keda tunnustatakse õppeprogrammi tulemusliku arendamise eest.
(2) Programmijuhtide hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) programmijuht arendab järjepidevalt ja tulemuslikult õppeprogrammi ning tugineb ülikooli üldisele kvaliteedisüsteemile;
2) programmijuht teeb õppeprogrammi arendamisel tihedat koostööd erinevate huvigruppide esindajatega (tööandjad, üliõpilased, õppejõud, vilistlased jt).
(3) Aasta programmijuhi nimetusega ei tunnustata sama programmijuhti kahel aastal järjest.
§ 17. Aasta tugitöötaja nimetamine
(1) Aasta tugitöötaja konkursiga selgitatakse välja teaduskondade ning haldus- ja tugistruktuuriüksuste viis parimat tugitöötajat.
(2) Tugitöötajate hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) kolleegidele eeskujuks olemine inspireeriva ja toetava suhtumisega;
2) püsiv pühendumine oma tööle;
3) panustamine oma üksuse või teiste üksuste töösse ning silmapaistvate töötulemuste saavutamine;
4) panustamine ülikooli arengusse;
5) positiivne tagasiside oma ja teiste üksuste töötajatelt;
6) ülikooli väärtuste kandmine.
(3) Tugitöötaja eeskirja mõistes on mitteakadeemilisel ametikohal töötav töötaja.
(4) Aasta tugitöötaja nimetusega ei tunnustata sama tugitöötajat kahel aastal järjest.
§ 18. Aasta roheteo nimetamine
(1) Aasta roheteo konkursil võivad osaleda ülikooli liikmeskonda kuuluvad isikud, uurimisrühmad või tugistruktuuriüksused. Igal isikul, uurimisgrupil ja tugistruktuuriüksusel on õigus osaleda konkursil ühe roheteoga.
(2) Rohetegu peab olema:
1) teostatud või tegemisel väljakuulutamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
2) uudne ning selle tulemused aitama läbi viia rohepööret uute tehnoloogiate väljatöötamisel või õppe- ja teadustöös, panustades sellega majanduse ja ühiskonna arengusse;
3) keskkonnasõbralikku ülikooli panustav, vähendades linnakute kasvuhoonegaaside heidet.
(3) Roheteo hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) rohetegu lähtub ülikooli rohestrateegiast;
2) rohetegu lähtub ülikooli eesmärgist saavutada aastaks 2035 ülikooli linnakute kliimaneutraalsus.
(4) Roheteo hindamisel võib mitte arvestada kõiki lõikes 3 loetletud kriteeriume ja vajadusel küsida taotlejatelt täiendavat infot.
§ 19. Tunnustatud õppejõu märgis
(1) Tunnustatud õppejõu märgis (edaspidi märgis) on elektrooniline kujund, mida kuvatakse isiku nime juures töötaja otsingus, õppeinfosüsteemis, e-õppe keskkonnas ja muudes kohtades, kus kuvatakse õppejõudude andmeid. Märgise omanikul on õigus kasutada märgist temaga seotud dokumentidel, elektroonilistes keskkondades ning muudel tema andmeid sisaldavatel infokandjatel.
(2) Märgis omistatakse aasta õppejõu tiitli saajatele ning õppeprorektori otsusel Eesti või rahvusvaheliste hea õppetöö eest saadud tunnustuse või muu õpetamise kvaliteediga seotud autasu omanikele.
(3) Märgise võib omistada akadeemilisele töötajale, olenemata tema ametinimetusest, samuti käsunduslepingu alusel õppetööd läbiviivale isikule.
(4) Märgis omistatakse tähtajatult.
(5) Märgisega kaasneb selle omistamisele järgnevast kuust töötaja põhipalga baasosa tõus, mille suurus otsustatakse igal aastal eelarveprotsessi käigus.
(6) Märgise kujundi kehtestab rektor.
191 Aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku nimetamine [jõustunud 20.11.2024]
(1) Aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku tunnustus antakse nimetamise väljakuulutamise kalendriaastal või sellele eelneval kalendriaastal esmatrükina ilmunud erakordselt silmapaistva ja valdkonna arengut märkimisväärselt edendava monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku autorile.
(2) Tunnustatava monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku valib teaduskonna nõukogu.
(3) Iga teaduskond võib nimetamisele esitada ühe monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku.
(4) Aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku autor peab olema ülikooli töötaja.
(5) Aasta monograafia, (monograafia peatükk) või kõrgkooliõpik peab:
(6) olema esmatrükina ilmunud nimetamise väljakuulutamise kalendriaastal või sellele eelneval kalendriaastal;
(7) tunnustamisele esitatav monograafia või kõrgkooliõpiku (või monograafia peatüki) bibliograafiline kirje peab olema avalikustatud ETIS-s;
(6) vastama ETISe publikatsioonide klassifikaatoritele 2.1, 2.4 või (3.1 (v.a konverentsikogumikud)).
(7) Aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku autorit autasustab rektor Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul koosolekul aukirjaga. Aukiri vormistatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule.
(8) Rektor võib määrata tunnustatavale preemia.
§ 20. Aasta tudengi-, kultuuri- ja sporditeo nimetamine
(1) Aasta tudengi-, kultuuri- ja sporditeo aunimetused antakse eelneval aastal enim silmapaistnud isikutele ülikooli tudengielu edendamise ning kultuuri- ja sporditegevuse vallas.
(2) Nominendid valib ja ettepaneku teeb:
1) aasta tudengitegu – ülikooli üliõpilasesindus;
2) aasta kultuuritegu – MTÜ TTÜ Kultuurikeskus;
3) aasta sporditegu – MTÜ TTÜ Spordiklubi.
(3) Aunimetused annab ja laureaadid kuulutab välja rektor. Laureaate autasustatakse Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul koosolekul seinaplaadiga.
(4) Seinaplaat on A4 formaadis hõbedase tooni ja raamiga ning selle tekst vormistatakse vastavalt ülikooli stiiliraamatule.
(5) Rektor määrab laureaatidele preemia või stipendiumi.
§ 21. Aasta tudengiorganisatsiooni ja aasta tudengi nimetamine
(1) Aasta tudengi ja aasta tudengiorganisatsiooni aunimetused antakse eelmisel aastal enim silma paistnud isikule ja organisatsioonile, kes on tudengitele ja ülikoolile pakkunud lisandväärtust ning aktiivselt edendanud tudengielu.
(2) Nominendid valib ja ettepaneku aasta tudengiorganisatsiooni ja aasta tudengi tunnustamiseks teeb ülikooli üliõpilasesindus;
(3) Aunimetused annab ja laureaadid kuulutab välja rektor. Laureaate autasustatakse Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul koosolekul eeskirja § 20 lõikes 4 kirjeldatud seinaplaadiga.
(4) Samu laureaate ei nimetata kahel aastal järjest.
(5) Üliõpilasesindus võib määrata aasta tudengile preemia või stipendiumi.
§ 22. Nime jäädvustamine auraamatus
(1) Ülikooli auraamatus jäädvustatakse:
1) audoktorid nende promoveerimisel;
2) auliikmed auaadressi üleandmisel;
3) doktorid nende promoveerimisel;
4) ülikooli cum laude lõpetanud üliõpilased lõpuaktusel;
5) teenetemedaliga „Mente et manu“ autasustatud isikud medali üleandmisel;
6) rektor ametivande andmisel inauguratsioonitseremoonial;
7) dekaanid nende inaugureerimisel;
8) aasta noorteadlane, aasta teadlane, aasta teadusartikli autor, aasta arendustöö autor, aasta õppejõud, aasta juhendaja, aasta programmijuht, aasta tugitöötaja ja aasta rohetegija nende autasustamisel; [jõustunud 20.11.2024]
81) aasta monograafia, (monograafia peatüki) või kõrgkooliõpiku autor; [jõustunud 20.11.2024]
9) aasta tudengi-, kultuuri- ja sporditeo laureaadid;
10) aasta vilistlane, aasta tudengiorganisatsioon ja aasta tudeng nende väljakuulutamisel;
11) muud rektori nimetatud ülikooli ajaloos olulised isikud ja sündmused.
(2) Auraamatus jäädvustatud isikud annavad oma nime juurde allkirja.
§ 23. Akadeemilised tavad ja üritused
(1) Traditsioonilised akadeemilised tavad ja üritused on:
1) ülikooli aastapäeva akadeemiline aktus 17. septembril või sellele eelneval või järgneval tööpäeval;
2) Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik koosolek;
3) rektori inauguratsioonitseremoonia;
4) ava- ja lõpuaktus;
5) õppeaasta avakoosolek;
6) rektori portree eksponeerimine senati saalis hiljemalt aasta pärast rektori ametist lahkumist;
7) pidulik austamis- või mälestusüritus (aktus, koosolek, konverents, seminar, loeng, näitus, trükise esitlus, büsti või autahvli avamine vmt).
(2) Teisi ülikooli akadeemilisi üritusi võib korraldada rektori või teaduskonna otsusel.
(3) Doktorid promoveeritakse ülikooli aastapäeva akadeemilisel aktusel.
(4) Pidulikel akadeemilistel üritustel kantakse pidulikku riietust.
§ 24. Isiku mälestuse jäädvustamine
(1) Isiku mälestuse jäädvustamiseks võib:
1) paigaldada büsti ülikooli siseõue Akadeemikute alleele;
2) anda auditooriumile või laboratooriumile isiku nimi.
(2) Büsti paigaldamisega Akadeemikute alleele jäädvustatakse Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda kuulunud ülikooli töötaja elutööd ja mälestust. Büsti avamistseremoonia korraldatakse ülikooli aastapäeva ürituste raames või isiku sünniaastapäeva tähistamisel.
(3) Auditooriumile või laboratooriumile (edaspidi auditoorium) võib anda tunnustatud õppejõu või teadlase nime. Nime andmisel asetatakse auditooriumi ukse juurde mälestustahvel, millel on kujutatud isiku portree ning märgitud tema ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surma-aasta ning tegevuse lühikirjeldus.
(4) Nimelise auditooriumi avamistseremoonia korraldatakse isiku sünniaastapäeva tähistamisel või ülikoolile olulise tähtpäeva ürituste raames.
(5) Büsti paigaldamise ja auditooriumile isiku nime andmise otsustab ülikooli senat teaduskonna nõukogu ettepanekul.
§ 25. Ülikooli kaubamärk
(1) Ülikooli kaubamärk (varem ja edaspidi kaubamärk) on ülikooli lühinime TalTech tekstiline kujutis. Ülikooli kaubamärk moodustub silpidest “TAL” ja “TECH”, mis on üksteise kohale joondatud, alustades vasakult.
(2) Kaubamärgi värvitoonid määratakse Pantone Matching System trükivärvikataloogi alusel ülikooli stiiliraamatus.
(3) Kaubamärgi tekstikirjatüüp on Proxima Nova.
(4) Kaubamärgi kasutamise õigus on ülikoolil ja tema struktuuriüksustel.
(5) Ülikooli kaubamärgi ja sellega seonduva sümboolika täpsema kasutamise määrab rektor stiiliraamatus, konsulteerides ülikooli liikmeskonnaga ja kuulates ära senati arvamuse, ja vajadusel teistes dokumentides.
§ 26. Ülikooli nimeteisendite kasutamine ja sümbolväärtusega esemed
(1) Liikmeskonna liikmed võivad enda nimel väljendudes kasutada ülikooli kõiki varasemaid nimesid ja nimelühendeid.
(2) Ülikooli territooriumil olevad sümbolväärtusega taiesed, mälestus- ja maamärgid on oluline osa ülikooli ajaloost ning ülikool tagab nende väärika säilitamise.
§ 27. Ülikooli lipp
(1) Ülikooli lipp on villasel kangal, ääristatud hõbehallide siidnarmastega, mõõtmetega 125×180 cm. Lipu vasak külg (lipu kandja suhtes) on valge, ümbritsetud hõbehalli ja kirsipunase kontuuriga, keskel ülikooli kaubamärgi kujutis ja kolmes reas kiri „Tallinna Tehnikaülikool 1918“. Lipu parem külg on punane, ümbritsetud hõbehalli ja valge kontuuriga, vasakpoolses servas kompositsiooni “Üliõpilased” hõbehall kujutis, all ühes reas ülikooli tunnuslause “Mente et manu”.
(2) Lõikes 1 märgitud kujundusega lipp on kasutusel 2000. aastast.
(3) Lippu kasutatakse ülikooli akadeemilistel üritustel ja muude tähtpäevade puhul. Pidulikele üritustele tuuakse ülikooli lipp koos Eesti lipuga. Ülikooli lipu kasutamisel koos Eesti lipu ning teiste riikide ja organisatsioonide lippudega järgitakse Eesti lipu seadust.
(4) Lipp paigutatakse ürituse toimumise kohas põrandal olevasse lipualusesse. Lipu võib kanda pidulikult sisse ürituse alguses. Lipu pidulikul sissekandmisel moodustatakse lipuvahtkond, mis koosneb lipukandjast ja kahest lipusaatjast. Kui üks lipusaatjast on naine, siis asub ta lipukandja paremal küljel. Lipukandja ja -saatjad kannavad pidulikke riideid, rahvariideid või vormirõivaid.
(5) Rektor korraldab lipu hoidmise ja kasutamise ning kasutusest välja läinud lipu säilitamise.
§ 28. Tunnuslause „Mente et manu”
(1) Ülikooli tunnuslause on “Mente et manu” (mõistuse ja käega).
(2) Tunnuslauset kasutatakse ülikooli autasudel ja esindusmaterjalidel.
§ 29. Rektori ametiraha
(1) Rektori ametiraha on rektori ametiseisundit sümboliseeriv regaal. Rektori ametiraha kuulub ülikoolile.
(2) Rektori ametiraha autor on metallikunstnik Ene Valter ja see on loodud 1989. aastal.
(3) Rektori ametiraha on valmistatud hõbetatud alpakast ja koosneb kahest medalist, siirdelülist ja neid elemente siduvast ketist järgmiselt:
1) suure mitmekihilise rinnamedali keskmes asuvas pärlmutrist ringis on ülikooli asukohale viitav Tallinna linna väike vapp, seest täidetud punase emailiga. Medali kahte järgmist kihti moodustavad stiliseeritud hammasrattad on lahendatud valge emailiga ja pealmine neist kannab ladinakeelset teksti Rector Universitas Rerum Technicarum Tallinensis;
2) väike seljamedal on kompositsioonilt ühitatud suure rinnamedaliga. Kasutatud on pärlmutrit ja valget emaili;
3) rinnamedalit ketiga siduva siirdelüli keskmes paikneb vertikaalselt Kreeka mütoloogia mõtlemisjumala ja koolide kaitsja Hermese heeroldikepi lihtsustatud kujutis. Keti lülides ja siirdelüli kujunduses on kasutatud välgunoolte motiivi.
(4) Rektori ametiraha annab inauguratsioonitseremoonial rektorile üle Vabariigi President, haridus- ja teadusminister, eelmine rektor või ülikooli senati vanim liige.
(5) Rektori ametiraha kandmise õigus on ainult ametisse valitud rektoril.
(6) Rektor kannab ametiraha:
1) ülikooli pidulikel akadeemilistel üritustel;
2) muudel ülikoolisisestel üritustel rektori äranägemisel;
3) pidulikel ametikohtumistel teiste ülikoolide rektoritega;
4) riiklikel pidulikel üritustel ülikooli ametlikult esindades.
§ 30. Dekaani ametiraha
(1) Dekaani ametiraha on dekaani ametiseisundit sümboliseeriv regaal. Dekaani ametiraha kuulub ülikoolile.
(2) Dekaani ametiraha autor on metallikunstnik Ene Valter. Ametiraha on valmistatud hõbedast ja koosneb medalist ning ketist. Rinnamedali keskmes oleval ringil on kujutatud ülikooli kaubamärk, mille keskmine osa on lahendatud kirsipunase emailiga. Ringi ümbritseb ladinakeelne kiri Decanus Facultatis Universitatis Rerum Technicarum Tallinensis. Medali välimine sõõr on lahendatud stiliseeritud hammasrattana. Rinnamedalit ketiga siduva siirdelüli keskmes on teaduskonna nimetus: infotehnoloogia teaduskond, inseneriteaduskond, loodusteaduskond ja majandusteaduskond.
(3) Ametirahad on loodud 2017. aastal ja antud dekaanidele üle Eesti Vabariigi 99. aastapäeva piduliku koosoleku inauguratsioonitseremoonial 22. veebruaril 2017.
(4) Uue dekaani ametisse nimetamisel annab rektor talle ametiraha üle ülikooli pidulikul akadeemilisel üritusel. Ametist lahkudes tagastab dekaan ametiraha rektorile.
(5) Ametiraha kannab dekaan ülikooli ja teaduskonna pidulikel üritustel. Üleülikoolilistel üritustel kannab dekaan ametiraha ainult juhul, kui rektor kannab ametiraha.
(6) Dekaani ametiraha kandmise õigus on ainult ametisse nimetatud dekaanil. Dekaani ametiraha kandmise õigust ei saa delegeerida.
(7) Ametiraha tagaküljele graveeritakse seda kandnud dekaanide nimed ja tööaastad.
(8) Dekaani ametirahaga samaväärsena käsitletakse Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) direktori ametiraha. EMERA direktori ametiraha kuulub ülikoolile. Üleülikoolilistel üritustel kannab EMERA direktor ametiraha ainult juhul, kui rektor kannab ametiraha. EMERA direktori ametiraha kirjelduse ja kasutamise korra kinnitab EMERA nõukogu.
§ 31. Tekkel
(1) Tekkel on terashall, valge randi ja kirsipunase servaga nahast nokaga üliõpilasmüts, mille peal on kujutatud kirsipunane hammasratta ornament. Tekli serva paremal küljel on suurtäheline kiri „Tallinna Tehnikaülikool“ ja vasakul küljel “Mente et manu”.
(2) Terashall värv sümboliseerib üliõpilaskonna teraselist sitkust ja visadust teadmiste omandamisel. Valge on rahu, progressi ja kõrge moraali sümboliks. Kirsipunane väljendab elurõõmu, tegevusjanu ja hõõgumist.
(3) Tekli eesmärk on:
1) tõsta iga üliõpilase vastutustunnet oma alma materi hea nime ja reputatsiooni eest;
2) rõhutada üliõpilaste kollektiivsust ja ühtekuuluvust;
3) tõsta üliõpilaskonna autoriteeti.
(4) Tekli kandmise õigus on ülikooli üliõpilasel, rektoraadi liikmel, akadeemilisel töötajal, audoktoril, auliikmel ja vilistlasel.
(5) Teklit võib kanda igapäevaselt. Selle juurde kuulub korrektne välimus ja hea akadeemilise tavaga kooskõlas olev käitumine. Siseruumides kantakse teklit pidulikel ja akadeemilistel koosviibimistel pidulikkuse rõhutamiseks ja ülikooli ühtsust väjendava sümbolina.
(6) Tekkel võetakse peast ja hoitakse käes hümni esitamisel, riigilipu, ülikooli ja üliõpilaskonna lipu sissekandmisel, leinatseremoonial jmt juhtudel.
(7) Teklite valmistamist ja väljastamist korraldab üliõpilasesindus, kes kinnitab tekli väljastamise korra.
§ 32. Määruse jõustumine
(1) Tunnustamise ja sümboolika eeskiri (kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 20.06.2017 määrusega nr 11, muudetud 22.01.2019 määrusega nr 1, 22.10.2019 määrusega nr 9, 17.12.2019 määrusega nr 11, 15.12.2020 määrusega nr 8, 16.11.2021 määrusega nr 8, 22.03.2022 määrusega nr 2) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub allakirjutamisel.