1. Üldsätted

1.1 Käesoleva korraga sätestatakse tasemeõppe programmide (edaspidi õppeprogramm) haldamise kord, sh kvaliteedi tagamise nõuded ning programmijuhi ja programminõukoja ülesanded.

1.2 Õppeprogramm on ülikooli poolt võimaldatav terviklik haridusteenus, mille sisu on määratud õppekavaga.

1.3 Õppeprogrammi haldamine hõlmab õppekava järjepidevat arendust koostöös huvigruppidega, õppetöö korraldust ja sellega kaasnevate tugiteenuste osutamist ning vastuvõtu- ja turundustegevusi eesmärgiga tagada õppetöö ja õppekava kvaliteet ning tulemuslikkus, samuti vastata paindlikult ühiskonna vajadustele.

2. Õppeprogrammide haldamine

2.1 Õppeprogrammi haldaja on teaduskondⁱ. Õppeaine haldaja on õppeainet õpetav instituutⁱⁱ. Teaduskonna õppeprogrammide kogumi eest vastutab dekaan. Üleülikooliliste õppeainete haldaja, kindla õpetava instituudi puudumisel, on teaduskond.

2.2 Õppeprogrammi juhib programmijuht. Programmijuhi vahetu töö korraldaja on dekaan. Kolledžite puhul võib dekaan delegeerida kolledži direktorile õigused programmijuhi tööd korraldada.

2.3 Programmijuhi töötasuks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette teaduskonna eelarves.

2.4 Üldjuhul moodustab õppeprogrammi juhtimine kuni 50% täishõivega akadeemilise töötaja põhitööst. Dekaan tagab õppeprogrammi juhtimiseks vajaliku administratiivse toe teaduskonnas.

2.5 Programmijuht:

2.5.1 juhib õppekava arendustegevusi, tagab õppekava sisu ja ülesehituse kooskõla õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega;

2.5.2 tagab õppekavas õppekava eesmärkidele vastava rahvusvahelisuse, eetika, vastutustundlikkuse ning jätkusuutlikkuse teemade käsitlemise, samuti tasakaalu akadeemilisuse ja praktilisuse vahel;

2.5.3 vastutab koostöös teaduskonnaga õppekava ja õpetamise kvaliteedi ning üliõpilaste edasijõudmiseks ja lõpetamise tulemuslikkuseks tingimuste loomise eest, sh koondab ja analüüsib regulaarselt kõigi huvigruppide tagasisidet ning korraldab selle rakendamist, samuti vastutab õppeprogrammi sise- ja välishindamiste elluviimise eest;

2.5.4 tellib instituutidest õpetatavad õppeained, vajadusel algatab uute õppeainete loomise, teeb instituudile ettepanekuid õppejõudude määramiseks ja kooskõlastab õppetööd läbiviivad õppejõud, monitoorib nende kvaliteeti, samuti koordineerib õppetöö korraldust;

2.5.5 koordineerib õppetegevusi, sh tagab koostöös instituutidega õppeainete sidususe ja õppejõudude vahelise koostöö, õppetöös kasutatava õpetamismetoodika kaasaegsuse ja efektiivsuse, aitab kaasa tõhusale VÕTA rakendamisele, praktika ning lõputööde/lõpueksamite korraldamisele ning nõustab üliõpilasi õppekavaga seotud küsimustes;

2.5.6 omab ülevaadet õppeprogrammi haldamiseks ettenähtud ressurssidest, hindab õppetöö ressursside vajadust, koordineerib ja kokkuleppel instituutidega aitab arendada õppetegevuse infrastruktuuri ning võib teha ettepanekuid finants- ning personaliküsimustes õppeprogrammi ja selle õppeaineid haldava struktuuriüksuse juhile;

2.5.7 osaleb üliõpilaste vastuvõtuprotsessis;

2.5.8 aitab kaasa õppekavaga seotud turundus- ja kommunikatsioonitegevustele;

2.5.9 koordineerib infovahetust ja koostööd huvigruppidega;

2.5.10 koordineerib programminõukoja tööd ning osaleb programminõukoja koosseisu kujundamisel.

2.5.11 osaleb oma õppekava üliõpilaste Erasmus+ õpirändega seotud küsimuste lahendamisel ning teeb ettepanekuid sobilike partnerkõrgkoolidega lepingute sõlmimiseks.

2.6 Korra punktides 2.5.1 – 2.5.3 ja 2.5.5 – 2.5.11 tegevustega kaasnevad kulud on ette nähtud teaduskonna eelarves. Punktis 2.5.4 nimetatud õppetöö korraldamise kulud on ette nähtud instituudi eelarves või programmijuhi käsutuses olevas õppeprogrammi arendusfondis.

2.7 Programminõukoda on programmijuhile nõuandev kogu, mis koosneb vähemalt 6 liikmest. Programminõukotta kuuluvad õppekaval õppetööd läbiviivate õppejõudude, ülikooliväliste huvigruppide ja üliõpilaste esindajad. Ülikooliväliste huvigruppide ja üliõpilaste esindajad peavad moodustama nõukoja koosseisust enamuse. Õppekaval õppetööd läbiviivate õppejõudude esindatus peab olema tagatud iga peaeriala kohta. Programminõukoja esimees nimetatakse ülikooliväliste huvigruppide esindajate hulgast.

2.8 Programminõukoda  nõustab programmijuhti õppekava arendamisel, hindab õppekava toimimist ning teeb programmijuhile ettepanekuid õppekava ja õppetöö läbiviimise parendamiseks.

2.9 Õppeprogrammide haldamise üleülikoolilist arendustuge, nõustamist ja järelevalvet ning programmijuhtide võrgustiku koordineerimist korraldab õppeosakond.

3. Õppeprogrammide sisehindamine

3.1 Õppeprogrammi sisehindamisena käsitletakse süstemaatilist ja regulaarset õppe- ning arendustegevuse ülevaatamise protsessi, mis võimaldab välja tuua õppeprogrammi tugevused ja parendusvaldkonnad ning mille põhjal koostatakse tegevuskava.

3.2 Sisehindamine viiakse läbi üldjuhul kolme aasta möödumisel viimasest sise- või välishindamisest ÕISis asuva eneseanalüüsi vormi alusel.

3.3 Sisehindamist korraldab õppeosakond koos teaduskonnaga.

4. Õppeprogrammide välishindamine

4.1 Hindamaks kõrgkooli tasandil kehtivate põhimõtete ja regulatsioonide rakendamist õppetöös ning õppeprogrammide sisehindamise süsteemi toimivust kõrgkoolis, hindab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA) institutsionaalse akrediteerimise raames valimipõhiselt ka õppekavu.

4.2 Õppeprogrammide välishindamine toimub lisaks institutsionaalse akrediteerimise raames ka temaatiliste kvaliteedihindamiste kaudu. Temaatilisi kvaliteedihindamisi korraldab ja teostab  EKKA ning selle käigus hinnatakse õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavust õigusaktidele ja standarditele, sh teoreetilise ja praktilise õppe taset, õpetavate akadeemiliste töötajate ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni ning ressursside piisavust õppe läbiviimiseks õppekaval.

4.3 Õppeprogrammide välishindamine võib täiendavalt toimuda eriala- ja professionaalsete organisatsioonide poolt.