Üldsätted

1. Käesolev juhend (edaspidi Juhend) kehtestatakse õigusselguse eesmärgil Juhendi punktidest 2 ja 3 tulenevalt.

2. Stipendiumite ja õppetoetuste taotlemist, määramist ja maksmist reguleerivad ülikooli õigusaktid järgmiselt:
2.1.1 rektori 11.01.2017 käskkiri nr 9  „Stipendiumite määramise alused ja maksmise kord“ (edaspidi Stipendiumite Kord);
2.1.2 rektori 04.01.2019 käskkiri nr 1 „Stipendiumite määramise aluste ja maksmise korra muutmine“;
2.1.3 rektori 20.02.2019 käskkiri nr 1-8/10 „Stipendiumite määramise aluste ja maksmise korra muutmine“;
2.1.3¹ rektori 09.10.2020 käskkiri nr 1-8/48 „Stipendiumite määramise aluste ja maksmise korra muutmine [jõustunud 01.02.2021]
2.1.4 rektori 22.12.2016 käskkiri nr 1-8/184 „Doktoranditoetuse määramise alused ja maksmise kord“ (edaspidi Doktoranditoetuse Kord);
2.1.5 rektori 26.01.2015 käskkiri nr 26 „Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Vajaduspõhise Eritoetuse Kord);
2.1.6 rektori 05.11.2015 käskkiri nr 284 „Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord muutmine“;
2.1.7 rektori 22.03.2017 käskkiri nr 45 „Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimuste ja korra muutmine“;
2.1.8 teadusprorektori 21.01.2019 korraldus nr 1-9/11 – Juhend Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ tegevuse 2 elluviimiseks (edaspidi Teadusprorektori Korraldus nr 1);
2.1.9 teadusprorektori 07.09.2016 korraldus nr 114 „Juhendid ERF meetme „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ tegevuse 2 elluviimiseks (alategevuse 2.2. – Külalisdoktorantide toetamine-juhend; Teadusprorektori Korraldus nr 2);

3. Juhendi punktis 2 nimetatud ülikooli õigusaktide koostamise aluseks on:
3.1 haridus- ja teadusministri 28.09.2020 määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ (edaspidi Määrus); [jõustunud 01.02.2021]
3.2 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (edaspidi Seadus);
3.3 haridus- ja teadusministri 24.11.2015 käskkirjaga nr 1.1-2/15/441 kehtestatud „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimused (edaspidi HTM Käskkiri nr 1);
3.4 haridus- ja teadusministri 09.12.2015. käskkirjaga nr 1.1.-2715/471 kehtestatud „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ toetuse andmise tingimused, mida on muudetud haridus- ja teadusministri 29.07.2016 käskkirjaga nr 215 ning 19.08.2018 käskkirjaga nr 302 (edaspidi HTM Käskkiri nr 2);
3.5 SA Archimedes 9.09.2018 kehtestatud „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades juhend kõrghariduse kolmandal astmel“ (edaspidi SA Juhend nr 1);
3.6 SA Archimedes 31.08.2018 kehtestatud „Dora Pluss alategevuse 2.1 välismagistrantide ja –doktorantide õpirände stipendiumi juhend“ (edaspidi SA Juhend nr 2);
3.7 SA Archimedes 31.08.2018 kehtestatud „Dora Pluss alategevuse 2.2 külalisdoktorantide õpirände stipendiumi juhend“ (edaspidi SA Juhend nr 3);
3.8 Tallinna Tehnikaülikooli ja SA Archimedes vahel 26.01.2016 sõlmitud leping nr 36.8 1 1/41 (edaspidi Leping).

Stipendiumid

4. Erialastipendiumid. Taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on Määrus, HTM Käskkiri nr 1, Leping ja Stipendiumite Kord. Juhendi kehtestamise ajal on erialastipendiumi suurus 160 eurot kuus ja IT Akadeemia erialastipendiumi suurus 160-300 eurot kuus (bakalaureuseõppe informaatika ning magistriõppe arvutisüsteemide ja küberkaitse erialadel).
4.1 Erialastipendium on esimese ja teise astme üliõpilaste täiskoormusega õppimise motiveerimine riigile prioriteetsetes valdkondades (õppekavad kinnitab haridus- ja teadusminister) järgmiste programmide kaudu:
4.1.1 IT Akadeemia programmist rahastatav stipendium (edaspidi IT akadeemia stipendium) riigile prioriteetsetel IT õppekavadel;
4.1.2 Euroopa Liidu programmist rahastatav stipendium (edaspidi EL stipendium) riigile prioriteetsetel õppekavadel.

4.2 Erialastipendiumi on õigus taotleda kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris ning Juhendi punktis 4.3 nimetatud nõuetele vastavatel ja riigile prioriteetsetele õppekavadele immatrikuleeritud bakalaureuse-, integreeritud, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilastel ÕIS-i kaudu.

4.3 Üliõpilasel on õigus taotleda erialastipendiumit, kui ta:
4.3.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

4.3.2 õpib täiskoormusega;
4.3.3 ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4.3.4 ei viibi akadeemilisel puhkusel.
4.4 Erialastipendiumid jagatakse õppekavati järgmiselt:
4.4.1 IT akadeemia stipendiumite saajate arvud õppekavati määratakse dekaani korraldusega;
4.4.2 EL stipendiumi määramiseks jagab õppeprorektor stipendiumisaajate koguarvu õppekavade vahel vastavalt õppivate üliõpilaste arvule seisuga 1. oktoober ja 1. märts, sügissemestril eraldi 1. semestri üliõpilastele. Korralduse koostab õppeosakond.

4.5 Erialastipendiumi saamiseks taotluse esitanud ja Juhendi punktis 4.3 nimetatud nõuetele vastavate üliõpilaste kohta moodustub ÕIS-is õppekava lõikes paremusjärjestus, lähtudes kumulatiivse õppekava täitmise protsendi ja kaalutud keskhinde korrutise tulemusest. Sügissemestril moodustub 1. aasta üliõpilastele eraldi pingerida lähtudes ülikooli kandideerimise paremusjärjestusest. Õppekava täidetud mahu hulka ei loeta varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega (edaspidi VÕTA) täidetud õppekava mahtu, v.a õppimise ajal mujal sooritatud tasemeõpe.

4.6 Erialastipendiumi taotluse esitanud ning õppemahu 100-protsendiliselt (30 EAP-d semestri kohta) või enam täitnud üliõpilased loetakse paremusjärjestuse arvutamisel võrdseks. Vabaõppe hulka arvestatakse õppeaineid õppekavas ettenähtud mahus. Võrdsete tulemuste korral võetakse pingerea arvutamisel aluseks taotleja kogu õppeaja kõigi tulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskhinne.

4.7 Erialastipendiumi määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates üliõpilasesindajaid.

4.8 Erialastipendiumi saajad kinnitab dekaan või õppeprodekaan punktis 4.7 nimetatud komisjoni ettepanekul hiljemalt viis (5) tööpäeva enne stipendiumi maksmise tähtaega.

4.9 Erialastipendiumi määramise aluseks olevaid paremusjärjestusi ei avalikustata.

4.10 Erialastipendium määratakse üheks semestriks (viieks õppekuuks).

4.11 IT akadeemia stipendiumit ei määrata, kui üliõpilane saab samaaegselt Euroopa Liidu fondidest makstavat stipendiumit, Skype IT akadeemia stipendiumit või küberkaitse magistriõppe stipendiumit.

4.12 Üliõpilasel on kohustus teavitada dekanaati, kui talle makstakse Juhendi punktis 4.11 nimetatud stipendiume.

4.13 Erialastipendium makstakse õppetöö korralduse alusel jooksva kuu viimasel tööpäeval jooksva kuu eest, välja arvatud septembri- ja veebruarikuu erialastipendium, mis makstakse välja vastavale kuule järgneva kuu viimasel tööpäeval.

4.14 Erialastipendium kantakse üliõpilase arvelduskontole.

4.15 Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse (v.a õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine lõpetatakse.

4.16 Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja eksmatrikuleerimise kuu eest.

4.17 Kui üliõpilane täidab õppekava ning on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, ei lõpetata erialastipendiumi maksmist akadeemilise puhkuse ajal.

5. Tulemusstipendium. Taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on Määrus ja Stipendiumite Kord. Juhendi kehtestamise ajal on tulemusstipendiumi suurus 100 eurot kuus.

5.1 Tulemusstipendiumi on õigus taotleda üliõpilasel, kes on immatrikuleeritud rakenduskõrghariduseõppesse, bakalaureuseõppesse, magistriõppesse ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppesse, alates immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist ja kui ta vastab järgmistele tingimustele:
5.1.1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
5.1.2 ta õpib täiskoormusega;
täidab õppekava kumulatiivselt vähemalt 30 ainepunkti semestri kohta, kusjuures
5.1.3 õppekava täidetud mahu hulka ei loeta VÕTA-ga täidetud õppekava mahtu, välja arvatud õppimise ajal mujal sooritatud tasemeõpe;
5.1.4 tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
5.1.5 ta ei viibi akadeemilisel puhkusel;
5.1.6 kogu õpiaja kaalutud keskhinne on vähemalt 4,0.

5.2 Tulemusstipendiumi taotlemiseks esitab üliõpilane ÕIS-i kaudu taotluse sügissemestril 30. septembriks ja kevadsemestril 28. veebruariks.

5.3 Tulemusstipendiumi saajate koguarvu teaduskondade vahel jagab õppeprorektor proportsionaalselt immatrikuleeritud täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvule seisuga 1. oktoober ja 1. märts. Korralduse koostab õppeosakond.

5.4 Tulemusstipendiumi määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates selle koosseisu üliõpilasesindajaid.

5.5 Tulemusstipendiumi saajad kinnitab dekaan või prodekaan Juhendi punktis 5.4 nimetatud komisjoni ettepanekul hiljemalt viis (5) tööpäeva enne stipendiumi maksmise kuupäeva.

5.6 Tulemusstipendiumi saamiseks taotluse esitanud ja Juhendi punkti 5.1 nõuetele vastavate üliõpilaste kohta koostatakse ÕIS-is paremusjärjestus teaduskonna kohta, lähtudes viimase õppetööst osavõtu semestri kaalutud keskhindest.

5.7 Kui viimase õppetööst osavõtu semestri kaalutud keskhinne on mitmel üliõpilasel võrdne, siis esimeses järjekorras võetakse arvesse kogu õpiaja kaalutud keskhinne ja seejärel eelistatakse taotlejat, kellel on suurem õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsent.

5.8 Tulemusstipendiumi määramise paremusjärjestusi ei avalikustata.

5.9 Tulemusstipendium määratakse üheks semestriks (viieks õppekuuks) ja sellest informeeritakse üliõpilast ÕIS-is.

5.10 Ühisõppekavadel õppivad üliõpilased saavad tulemusstipendiumi taotleda ühisõppekava koordineeriva ülikooli kaudu.

5.11 Tulemusstipendiumi makstakse õppetöö korralduse alusel jooksva kuu viimasel tööpäeval jooksva kuu eest, välja arvatud septembri- ja veebruarikuu tulemusstipendium, mis makstakse välja vastavale kuule järgneva kuu viimasel tööpäeval.

5.12 Tulemusstipendium kantakse üliõpilase arvelduskontole.

5.13 Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse (v.a õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine lõpetatakse.

5.14 Kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja eksmatrikuleerimise kuu eest.

5.15 Kui üliõpilane täidab õppekava ning on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, ei lõpetata tulemusstipendiumi maksmist akadeemilise puhkuse ajal.

6. Nutika spetsialiseerumise (NS) doktorandistipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on Määrus, Stipendiumite Kord, HTM Käskkiri nr 1 ja SA Juhend nr 1. Juhendi kehtestamise ajal on selle stipendiumi suurus 440 eurot kuus.

6.1 NS doktorandistipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:
6.1.1 ta on immatrikuleeritud doktoriõppesse 2014/2015 kuni 2018/2019. õppeaastal;
6.1.2 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
6.1.3 ta õpib täiskoormusega ning on kas esimese, teise või kolmanda õppeaasta üliõpilane;
6.1.4 ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
6.1.5 ta ei viibi akadeemilisel puhkusel;
6.1.6 ta kirjutab oma doktoritööd NS kasvuvaldkonnas ning töö on kas interdistsiplinaarse iseloomuga või valmib koostöös ettevõttega.

6.2 NS doktorandistipendiume toetab EL Regionaalarengu Fond, elluviijaks on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur ning ülikoolis tegeleb toetuse koordineerimisega teadusosakond.

6.3 Igal aastal eraldab SA Archimedes ülikoolile stipendiumi kvoodi, mis jaguneb järgmiselt: 50% kvoodist on määratud doktorantide toetamiseks, kelle doktoritöö on interdistsiplinaarse iseloomuga või osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist ning seotud vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga ja 50% kvoodist on määratud kasvuvaldkonna ettevõtlusdoktorantide toetamiseks ehk doktoritöö valmib koostöös ettevõttega.

6.4 Stipendiumi taotlemiseks esitab doktorant vormikohase avalduse ning muud regulatsioonides nimetatud dokumendid teadusosakonna koordinaatorile.

6.5 Taotlemisel peab doktorant valima, kas taotleb toetust interdistsiplinaarse doktoritöö kirjutamiseks või ettevõtlusdoktorantuuri toetamiseks.

6.6 Stipendiumi taotlusi hindab ja stipendiaadid valib välja teadusprorektori moodustatud valikukomisjon, mille vähemalt üks liige on väljastpoolt ülikooli.

6.7 Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks (12) kuuks aastas ja makstakse õppekava nominaalkestuse jooksul.

6.8 Iga õppeaasta alguses kontrollib teadusosakonna koordinaator koostöös dekanaadi õppekonsultandiga, kas doktorant vastab endiselt stipendiumi saamise tingimustele ning seejärel tehakse uus määramine eelolevaks õppeaastaks.

6.9 Stipendiumite väljamaksmiseks esitab teadusosakonna koordinaator dekanaatidele vormikohase esildise, mille alusel vormistatakse ÕISis vastavad korraldused.

6.10 Esildises kui ka korralduses tuleb märkida stipendiumi liigiks kas „Doktorandistipendium (NS valdkond)“ või „Doktorandistipendium (ettevõtluskoostöö)“ vastavalt stipendiaadi taotlusdokumentidele ja valikukomisjonis tehtud otsustele.

6.11 NS doktorandistipendium makstakse välja iga kuu viimasel tööpäeval.

6.12 Kui doktorant eksmatrikuleeritakse (v.a õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine katkestatakse.

6.13 Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel jätkatakse doktorandile stipendiumi maksmist juhul, kui doktorant vastab Juhendi punktis 6.1 toodud nõuetele ja kui stipendiumi saamiseks määratud periood ei ole lõppenud.

6.14 Kui doktorant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja eksmatrikuleerimise kuu eest.

6.15 Kui doktorant täidab õppekava ning on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, ei lõpetata NS doktorandistipendiumi maksmist akadeemilise puhkuse ajal.

6.16 NS doktorandistipendiumi makstakse lisaks riiklikule doktoranditoetusele.

6.17 Teadusosakonna koordinaatoril ja dekanaatidel tuleb jälgida, et NS doktorandistipendiumi saajale ei ole määratud Dora Pluss teisi, Määruse alusel makstavaid doktorandistipendiume (nt Dora Pluss doktorandistipendiumi või IT Akadeemia doktorandistipendiumi).

6.18 NS doktorandistipendiumi maksmine katkestatakse, kui doktorant siirdub välisriiki õppe- või teadustööd tegema rohkem kui 30 päevaks. Doktorandi naasmisel jätkatakse talle stipendiumi maksmist juhul,  kui doktorant vastab Juhendi punktis 6.1 toodud nõuetele ja kui stipendiumi saamiseks määratud periood ei ole lõppenud.

7. Dora Pluss välismagistrantide ja –doktorantide õpirände stipendiumi määramise ja maksmise aluseks on Määrus, HTM Käskkiri nr 2, SA Juhend nr 2, Teadusprorektori Korraldus nr 1 ja Teadusprorektori Korraldus nr 2.

7.1 „Dora Pluss“ on Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu finantseeritud kõrghariduse rahvusvahelistumise programm, millel on mitu alategevust. Üheks neist on välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolide tasemeõppesse.

7.2 Dora Pluss tegevuse raames toetatakse:
7.2.1 välisdoktorante doktoranditoetuse (Juhendi punkt 10), doktorandistipendiumi (Juhendi punkt 7.4), sõidukulude hüvitamise stipendiumiga (Juhendi punkt 7.5);
7.2.2 välismagistrante stipendiumiga (Juhendi punkt 7.6);
7.2.3 külalisdoktorante doktoranditoetusega (Juhendi punkt 7.7).

7.3 Dora Pluss programmi elluviijaks on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur ning tegevusi koordineerib teadusosakond.

7.4 Dora Pluss (DP) doktorandistipendiumi määramise ja maksmise aluseks on Määrus, Stipendiumite Kord, Teadusprorektori Korraldus nr 1, HTM Käskkiri nr 2 ja SA Juhend nr 2. Juhendi kehtestamise ajal on selle stipendiumi suurus 440 eurot kuus.
7.4.1 DP doktorandistipendium on määratud vastavalt eraldatud kvoodile üheksale (9) doktoriõppesse immatrikuleeritud DP välisdoktorandile, kes vastavad järgnevatele tingimustele:
7.4.1.1 tal ei ole Eesti kodakondsust ning tema elukohamaa ei ole Eesti;
7.4.1.2 tal ei ole alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba Eestis;
7.4.1.3 ta viibib Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel või viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
7.4.1.4 ta ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta, v.a juhul kui ta on sel ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe;
7.4.1.5 ta on toetuse maksmise hetkel täiskoormusega ning nominaalajal õppiv doktorant;
7.4.1.6 ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.
7.4.2 Esimese aasta DP välisdoktorantidele määratakse DP doktorandistipendium alates immatrikuleerimise kuust kuni augustini, sealt edasi septembrist kuni augustini (st korraga 12 kuuks) ja maksmine on planeeritud kokku 48 kuuks (nominaalajaks).
7.4.3 Iga õppeaasta alguses kontrollib teadusosakonna koordinaator koostöös dekanaadi õppekonsultandiga, kas välisdoktorant vastab endiselt stipendiumi saamise tingimustele ning seejärel tehakse uus määramine eelolevaks õppeaastaks.
7.4.4 Stipendiumite väljamaksmiseks esitab teadusosakonna koordinaator dekanaatidele vormikohase esildise, mille alusel vormistatakse ÕIS-is vastavad korraldused.
7.4.5 Esildises kui ka korralduses tuleb märkida stipendiumi liigiks „Dora välisdoktorandistipendium“.
7.4.6 DP doktorandistipendium makstakse välja iga kuu viimasel tööpäeval.
7.4.7 Kui välisdoktorant eksmatrikuleeritakse (v.a õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine katkestatakse.
7.4.8 Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel jätkatakse välisdoktorandile stipendiumi maksmist juhul, kui välisdoktorant vastab Juhendi punktis 7.4.1 toodud nõuetele ja kui stipendiumi saamiseks määratud periood ei ole lõppenud.
7.4.9 Kui välisdoktorant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja ka eksmatrikuleerimise kuu eest.
7.4.10 Teadusosakonna koordinaatoril ja dekanaatidel tuleb jälgida, et DP doktorandistipendiumi saajale ei ole määratud  teisi, Määruse alusel makstavaid doktorandistipendiume (nt NS doktorandistipendiumi või IT Akadeemia doktorandistipendiumi).
7.4.11 DP doktorandistipendiumi maksmine katkestatakse, kui doktorant siirdub välisriiki õppe- või teadustööd tegema rohkem kui 30 päevaks. Välisdoktorandi naasmisel jätkatakse talle stipendiumi maksmist juhul, kui välisdoktorant vastab Juhendi punktis 7.4.1 toodud nõuetele ja kui stipendiumi saamiseks määratud periood ei ole lõppenud.
7.4.12 Dora Pluss raames doktorandistipendiumi makstakse kuni toetava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni 31.12.2022.

7.5 Dora Pluss välisdoktorandi sõidukulude hüvitamise stipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on HTM Käskkiri nr 2, SA Juhend nr 2 ja Teadusprorektori Korraldus nr 1.
7.5.1 Dora Pluss välisdoktorandi sõidukulude hüvitamise stipendiumi on õigus saada vaid Dora Pluss välisdoktorandil, kellele on määratud Dora Pluss välisdoktoranditoetus ja  stipendium.
7.5.2 Sõidutoetuse arvestamise aluseks on välisdoktorandi kirjalik avaldus, milles on määratletud elukoht linna täpsusega.
7.5.3 Dora Pluss välisdoktorandil on õigus saada sõidukulu hüvitamise stipendiumi, mida makstakse sõiduks doktorandi elukoha ja ülikooli asukoha vahel üks kord õppeaastas ühikuhinnana kehtestatud õpirände sõidukulu määras, kokku maksimaalselt neljal korral.
7.5.4 Dora Pluss välisdoktorandiga sõlmitavas lepingus määrab doktorant oma elukoha riigi, mille alusel kujuneb sõidutoetuse ühikuhind.
7.5.5 Sõidukulu hüvitamise stipendiumi väljamaksmiseks esitab teadusosakonna koordinaator dekanaadile vormikohase esildise, mille alusel vormistatakse ÕIS-is vastav korraldus.
7.5.6 Esildises kui ka korralduses tuleb märkida stipendiumi liigiks „Dora välisdoktoranditoetuse sõidukulu stipendium“.
7.5.7 Dora Pluss raames välisdoktorandi sõidukulude hüvitamise stipendiumi makstakse kuni toetava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni 31.12.2022.

7.6 Dora Pluss (DP) välismagistrandi stipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on HTM Käskkiri nr 2, SA Juhend nr 2 ja Teadusprorektori Korraldus nr 1. Stipendiumi suurus on 350 eurot kuus.
7.6.1 Välismagistrandi stipendiumi saajad otsustab vastava õppekava juht vastuvõtul esitatud sooviavalduse, motivatsioonikirja ning vestluse põhjal ning kes vastab järgmistele tingimustele:
7.6.1.1 tal ei ole Eesti kodakondsust ning tema elukohamaa ei ole Eesti;
7.6.1.2 tal ei ole alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba;
7.6.1.3 ta ei ole viibinud Eestis viimase kolme aasta jooksul kokku rohkem kui üks (1) aasta;
7.6.1.4 ta õpib riiklikult tunnustatud magistriõppekaval, mis on täies mahus ingliskeelne;
7.6.1.5 ta õpib täiskoormusega õppes, viibib stipendiumi maksmise ajal Eestis, v.a suvepuhkus või kooskõlastatud õppe- või teadustööga seotud eemal viibimised;
7.6.1.6 ta ei ole akadeemilisel puhkusel.
7.6.2 Välismagistrandi stipendiumiga seotud tegevusi koordineerib teadusosakond.
7.6.3 Teadusosakonna koordinaator esitab stipendiumite väljamaksmiseks vormikohase esildise, mille alusel vormistab dekanaat vastava korralduse.
7.6.4 Esildises kui ka korralduses tuleb märkida stipendiumi liigiks „Dora välismagistrandistipendium“.
7.6.5 Välismagistrandi stipendiumi maksmise periood on 1. september kuni 30. juuni.
7.6.6 Stipendiumi määramine tehakse korraga 5 kuuks: septembris perioodiks 1. september kuni 31. jaanuar ning veebruaris perioodiks 1. veebruar kuni 30. juuni.
7.6.7 Samale isikule võib välismagistrandi stipendiumi maksta maksimaalselt 20 kalendrikuu ulatuses nominaalaja jooksul.
7.6.8 Välismagistrandi stipendiumi makstakse õppetöö korralduse alusel kuu viimasel tööpäeval välismagistrandi poolt ÕIS-is märgitud arvelduskontole.
7.6.9 Välismagistrandi stipendiumit makstakse juhul, kui stipendiaat on õppinud terve kalendrikuu (v.a immatrikuleerimise kuu). Ülikooli immatrikuleerimise kuul makstakse stipendiumi terve kalendrikuu eest sõltumata õppeaasta alguse või immatrikuleerimise kuupäevast.
7.6.10 Kui välismagistrant eksmatrikuleeritakse (v.a õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine katkestatakse.
7.6.11 Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel jätkatakse välismagistrandile stipendiumi maksmist juhul, kui ta vastab Juhendi punktis 7.6.1 toodud nõuetele ja kui stipendiumi saamiseks määratud periood ei ole lõppenud.
7.6.12 Kui välismagistrant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja eksmatrikuleerimise kuu eest.
7.6.13 Välismagistrandi stipendiumi ei maksta välismaal õppimise perioodil, mis kestab rohkem kui 30 päeva.
7.6.14 Välismagistrandi stipendiumi makstakse kuni toetava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni 31.12.2022.

7.7 Dora Pluss (DP) külalisdoktorandi toetuse taotlemise, määramise ja maksmise aluseks on HTM käskkiri nr 2, SA Juhend nr 3 ja Teadusprorektori Korraldus nr 2.
7.7.1 Taotlejaks saab olla külalisdoktorant, kes tuleb ülikooli õppe- või teadustööd tegema. Visiidi algus ei tohi olla üldjuhul varasem kui taotluse esitamise kuupäev.
7.7.2 Stipendiaadiks võib määrata isiku, kes on lähetuse toimumise ajal immatrikuleeritud oma elukohamaa doktoriõppesse.
7.7.3 Õpirände minimaalne periood on 30 kalendripäeva ning kokku on võimalik toetust saada maksimaalselt 10 kuuks.
7.7.4 Toetusest makstakse doktorandile elamistoetust Eestis viibimise perioodil igakuiselt. Elamistoetuse suurus on võrdne iga-aastase riigieelarve seadusega kehtestatud doktoranditoetuse määraga.
7.7.5 Sõidukulud hüvitatakse stipendiaadile edasi-tagasi reisikulude katteks elukohariigist Eestisse ja tagasi vastavalt vahemaakalkulaatorile ning esitatud reisidokumentidele. Ainult ühel suunal liikumiseks toetust ei saa. Õpirände sõidutoetus sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sh kohalikku transporti.
7.7.6 Toetuse taotlusi saab esitada 1. veebruariks, 1. maiks, 1. septembriks ja 1. novembriks.
7.7.7 Toetuse taotlemiseks esitab külalisdoktorant ülikooli Dora Pluss tegevuse 2.2 koordinaatorile järgmised dokumendid:
7.7.7.1 ülikooli poolse juhendajaga kooskõlastatud taotlus, mis sisaldab muuhulgas külalisdoktorandi tööplaani visiidi ajal;
7.7.7.2 kinnituskiri stipendiaadi immatrikuleerimise kohta doktoriõppesse elukohamaa ülikoolis;
7.7.7.3 isikut tõendava dokumendi koopia.
7.7.8 Õigust taotleda toetust on ühel stipendiaadil kaheks perioodiks juhul kui komisjon peab seda otstarbekaks.
7.7.9 Stipendiaatide osas teeb valiku teadusosakonna töötaja, kellele on antud volitus programmi raames otsuseid vastu võtta ja edastab stipendiaatide nimekirja programmi elluviijale SA-le Archimedes vastavalt viimase poolt kinnitatud korrale.
7.7.10 Kokku makstakse toetusi, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi poolt, maksimaalselt sihtasutusega igaks kalendriaastaks kokkulepitud kvoodi ulatuses.

8. Õppe- ja teadusstipendiumid

8.1 Õppe- ja teadusstipendiumite määramise ja maksmise alused tulenevad Stipendiumite korra punktidest 1.5, 5., 6.1.2 ja 6.1.3. Õppe- ja teadusstipendium on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse üliõpilastele ja külalisüliõpilastele nii riigieelarvelistest kui riigieelarvevälistest vahenditest teadmiste või oskuste omandamiseks, võimete arendamiseks ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks dekaani korralduse alusel. [jõustunud 01.02.2021]

8.2 [Kehtetu-jõustunud 01.02.2021]

8.3 [Kehtetu-jõustunud 01.02.2021]

8.4 [Kehtetu-jõustunud 01.02.2021]

8.5 [Kehtetu-jõustunud 01.02.2021]

8.6 Õppe- ja teadusstipendiumid määrab dekaan finantsallika käsutaja esildise alusel, kusjuures stipendiumi maksimummäär isiku kohta ühes kalendrikuus on kõigi finantsallikate lõikes kokku üks tuhat viissada (1500) eurot. [jõustunud 01.02.2021]

8.7 Õppe- ja teadusstipendiumina ei käsitleta väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mõnda tegevust, mille tulem jääb ülikoolile või mille eest ülikool omandab õigused mõnele teosele, ega tasu, mida makstakse töölepingu või teenuse osutamise lepingu täitmise eest, sõltumata sellest, kas selline leping on sõlmitud kirjalikult või suuliselt. [jõustunud 01.02.2021]

8.8 [Kehtetu-jõustunud 01.02.2021]

8.9 Esildis esitatakse dekaanile hiljemalt viis (5) tööpäeva enne stipendiumi väljamaksmise tähtaega.

8.10 Esildises märgitakse muuhulgas stipendiumi määramise põhjendus ja kinnitus, et tegemist ei ole väljamaksega, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.

8.11 Õppe- ja teadusstipendium makstakse ÕIS-i kaudu dekaani korralduse alusel jooksva kuu 17. 19. kuupäeval või kalendrikuu viimasel tööpäeval üliõpilase arvelduskontole. Maksmisel lähtutakse stipendiumi maksmise korralduse jõustamise kuupäevast. Kui korraldus on ÕIS is jõustatud enne kalendrikuu 15.-ndat kuupäeva, siis makstakse õppe- ja teadusstipendium välja 17.-19. kuupäeval. Kui korraldus on jõustatud ÕIS-is peale kalendrikuu 15.-ndat kuupäeva, siis makstakse õppe- ja teadusstipendium välja kalendrikuu viimasel tööpäeval. [jõustunud 01.02.2021]

8.12 Õppe- ja teadusstipendiumi maksmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi, kui õppe- ja teadusstipendiumi alusdokumendist ei tulene teisiti: [jõustunud 01.02.2021]

8.12.1 kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse (välja arvatud õppekava täitmisega) või ta siirdub akadeemilisele puhkusele enne stipendiumi maksmise kuupäeva, siis selle õppekuu eest stipendiumi talle ei maksta ja stipendiumi maksmine lõpetatakse;

8.12.2 kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, siis makstakse talle stipendium välja ka eksmatrikuleerimise kuu eest.

Õppetoetused

9. Doktoranditoetuse määramise ja maksmise aluseks on Seadus ja Doktoranditoetuse Kord. Selle suurus kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega. Juhendi kehtestamise ajal on doktoranditoetuse suurus 660 eurot.

9.1 Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta on:
9.1.1 Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
9.1.2 õpib kas täis- või osakoormusega õppekulusid hüvitamata;
9.1.3 ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
9.1.4 on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant.

9.2 Esimese aasta doktorandile määratakse doktoranditoetus alates immatrikuleerimise kuust kuni augustini ja sellest edasi järgmistel aastatel septembrist kuni augustini.

9.3 Doktoranditoetus määratakse automaatselt dekanaatide  poolt kõikidele doktoriõppesse immatrikuleeritud isikutele, kui nad vastavad Juhendi punktis 9.1 toodud tingimustele.

9.4 Doktorandil on kohustus sisestada ÕIS-i oma arveldukonto andmed. Kui arvelduskonto andmeid ei ole sisestatud, siis doktoranditoetust määrata ei saa.

9.5 Välisdoktorandile, kes on esitanud taotluse elamisloa saamiseks Eestis, on õigus määrata doktoranditoetus alates elamisloa kehtima hakkamise kalendrikuust kuni järgneva õppeaasta alguseni, vaatamata sellele, mis kuus ta on immatrikuleeritud.

9.6 Osakoormusega õppivale, Juhendi punktis 9.1 sätestatud nõuetele vastavale doktorandile määratakse doktoranditoetus 50 protsendi ulatuses riikliku doktoranditoetuse suurusest.

9.7 Doktoranditoetuse määramise korraldus tehakse kuu 25.-ndaks kuupäevaks ja see makstakse välja kuu viimasel tööpäeval üliõpilase poolt ÕIS-is märgitud arvelduskontole.

9.8 Kui üliõpilasele määratakse doktoranditoetus ekslikult, on eksituse ilmnemisel ülikoolil õigus maksmine üliõpilasele lõpetada.

9.9 Juhul kui selgub, et üliõpilane on esitanud  ülikoolile valeandmeid, lõpetab ülikool doktoranditoetuse maksmise ning ülikoolil on õigus nõuda alusetult makstud doktoranditoetus tagasi.

9.10 Doktorandi siirdumisel akadeemilisele puhkusele lõpetatakse doktoranditoetuse maksmine viimasele õppetööl viibitud päevale eelnevast kalendrikuust arvates.

9.11 Kui akadeemilisele puhkusele siirdunud doktorant naaseb akadeemiliselt puhkuselt samal õppeaastal, mil talle oli doktoranditoetus määratud, jätkatakse pärast akadeemilise puhkuse lõppu doktoranditoetuse maksmist akadeemilise puhkuse lõppemise päevale järgnevast kalendrikuust.

9.12 Kui doktorant eksmatrikuleeritakse negatiivse atesteerimise tõttu, lõpetatakse doktoranditoetuse maksmine atesteerimisele eelneval kalendrikuul.

9.13 Kui doktorant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, makstakse doktoranditoetust eksmatrikuleerimise kalendrikuu eest.

10. Dora Pluss välisdoktoranditoetuse määramise ja maksmise aluseks on Seadus, HTM Käskkiri nr 2 ja SA Juhend nr 2. Juhendi kehtestamise ajal on selle suurus 660 eurot.

10.1 Juhendi punktis 7.4 sätestatud doktorandistipendiumile lisaks saab Dora Pluss välisdoktorant (samad 9 isikut) Dora Pluss välisdoktoranditoetust.

10.2 Dora Pluss välisdoktorant ei saa riigieelarvest eraldatud tulemuslepingu järgset doktoranditoetust, sest tema doktoranditoetuse osa tuleneb Dora Pluss programmist.

10.3 Dora Pluss doktoranditoetus määratakse Dora Pluss välisdoktorandile dekanaadis hetkest, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
10.3.1 tal on olemas elamisluba Eestis õppimiseks;
10.3.2 ta õpib täiskoormusega;
10.3.3 ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
10.3.4 ta on läbinud atesteerimise või on 1. aasta doktorant.

10.4 Esimese aasta Dora Pluss välisdoktorant hakkab doktoranditoetust saama elamisloa kehtima hakkamise kalendrikuust (siin on erinevus DP doktorandistipendiumi tingimustega, mille puhul võib stipendiumi määrata ka siis, kui tal elamisluba veel ei ole, kuid viibib Eestis viisa alusel ning on esitanud taotluse elamisloa saamiseks, mida kontrollib teadusosakonna koordinaator).

10.5 Dora Pluss doktoranditoetuse määramine tehakse dekanaadis sarnaselt riikliku doktoranditoetuse määramisele (määramise korraldus kuu 25. kuupäevaks, välja makstakse kuu viimasel tööpäeval).

10.6 Korraldusele tuleb valida doktorandid, kelle andmetes on rahastamise juurde märgitud „rahastatakse Dora programmist (RD)“.

10.7 Alates teisest õppeaastast tehakse määramine septembris kaheteistkümneks (12) kuuks, kusjuures enne seda kontrollib dekanaat koostöös teadusosakonna koordinaatoriga, kas Dora Pluss välisdoktorant vastab endiselt kõikidele DP doktoranditoetuse saamise tingimustele.

10.8 Dora Pluss doktoranditoetust makstakse 48 (nelikümmend kaheksa) kuud ehk õppekava nominaalaja jooksul.

10.9 Kui Dora Pluss välisdoktorant eksmatrikuleeritakse muul põhjusel kui õppekava täielik täitmine või ta langeb osakoormusega õppesse või suundub akadeemilisele puhkusele, ei maksta talle Dora Pluss doktoranditoetust kalendrikuu eest, mil tehti eksmatrikuleerimise, osakoormusega õppesse langemise või akadeemilisele puhkusele lubamise otsus.

10.10 Kui välisdoktorant eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega, makstakse talle Dora Pluss doktoranditoetust ka eksmatrikuleerimise kuu eest.

10.11 Dora Pluss doktoranditoetust makstakse kuni toetava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni 31.12.2022.

11. Vajaduspõhise eritoetuse taotlemise määramise ja maksmise aluseks on Seadus ja Vajaduspõhise Eritoetuse Kord.

11.1 Vajaduspõhist eritoetust on õigus taotleda üliõpilasel, välja arvatud doktorandil, kes:
11.1.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
11.1.2 õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti (VÕTA ainepunktid arvestatakse õppemahu hulka) või õpib täiskoormusega esimesel semestril;
11.1.3 on saanud taotluse esitamisele eelneva kahe nädala jooksul vajaduspõhise õppetoetuse taotluse kohta negatiivse  otsuse põhjendusega, et üliõpilase ja tema perekonnaliikmete keskmine sissetulek ületas õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi 5 lõike 21 punktis 3 nimetatud ülemmäära;
11.1.4 üliõpilase pereliikmete keskmine sissetulek vajaduspõhise eritoetuse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu kestel ei ületa toetuse saamiseks kehtestatud ülempiiri.

11.2 Vajaduspõhise eritoetuse taotlust on üliõpilasel õigus esitada vähemalt kaks korda õppeaastas kuni viieks õppekuuks (septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini).

11.3 Taotlus esitatakse õppeosakonda paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna septembri ja veebruari 20.-ndaks kuupäevaks.

11.4 Majandusliku olukorra halvenemisel on üliõpilasel õigus esitada vajaduspõhise eritoetuse taotlust iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks.

11.5 Taotlus esitatakse kirjalikus vormis õppeosakonnale ja sellele lisatakse pereliikmete koosseisu andmed Rahvastikuregistri andmebaasist ja pereliikmete sissetulekut tõendav dokument Maksu- ja Tolliametist.

11.6 Vajaduspõhist eritoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel või kelle õppeaeg on ületanud õppekava nominaalkestuse, üliõpilasele on määratud vajaduspõhine eritoetus teisest õppeasutusest või üliõpilane saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsusvaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

11.7 Vajaduspõhise eritoetuse määramiseks moodustab õppeprorektor kuni 5-liikmelise komisjoni, sealhulgas üliõpilaskonna esindaja.

11.8 Komisjon kontrollib Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, kas üliõpilasel on kehtiv vajaduspõhise õppetoetuse negatiivne otsus ja lähtub toetuse määramisel järgmistest põhimõtetest:
11.8.1 üliõpilased, kelle sissetulekute langus tuleneb üliõpilase või tema perekonnaliikme töötuna arvele võtmisest või töövõime püsivast kaotusest;
11.8.2 madala sissetulekuga üksikvanema peres kasvav üliõpilane juhul, kui ta tõendab, et teine lahuselav lapsevanem üliõpilast majanduslikult ei toeta;
11.8.3 paljulapselisest perest (vähemalt 4 last) pärit üliõpilased;
11.8.4 üliõpilastest lapsevanemad;
11.8.5 üliõpilased, kelle vanemad on pensionärid;
11.8.6 keskmise, raske või sügava puudega üliõpilased;
11.8.7 orvud või lastekodu kasvandikud, asenduskodu teenusel olevad üliõpilased.

11.9 Vajaduspõhise eritoetuse saamiseks taotluse esitanud ja nõuetele vastavate üliõpilaste kohta teeb komisjon dekaanidele ettepaneku toetuse määramiseks.

11.10 Vajaduspõhise eritoetuse saajad kinnitab dekaan komisjoni ettepanekul hiljemalt viis (5) tööpäeva enne toetuse maksmise kuupäeva.

11.11 Õppetöö korraldus vormistatakse ÕIS-is.

11.12 Vajaduspõhine eritoetus kantakse toetuse määramise korralduse alusel üliõpilase poolt toetuse taotluses märgitud arvelduskontole.

11.13 Toetust makstakse alates toetuse taotlemise kuust.

11.14 Üliõpilase eksmatrikuleerimisel lõpetatakse vajaduspõhise eritoetuse maksmine eksmatrikuleerimisele järgnevast õppekuust.

11.15 Üliõpilase siirdumisel akadeemilisele puhkusele lõpetatakse vajaduspõhise eritoetuse maksmine viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.

11.16 Kui akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt samal semestril, mil talle oli määratud vajaduspõhine eritoetus, jätkatakse pärast akadeemilise puhkuse lõppu vajaduspõhise eritoetuse maksmist akadeemilise puhkuse lõppemise päevale järgnevast õppekuust arvates.

11.17 Vajaduspõhist eritoetust määratakse ülikoolile riigi poolt vajaduspõhiseks eritoetuseks eraldatud vahendite piires.

11.18 Juhul kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vasta vajaduspõhise eritoetuse maksmise tingimustele, lõpetatakse üliõpilasele toetuse maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse taotleda toetust samal õppeaastal.