Nominaalajaga lõpetajate osakaal

Definitsioon: Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III õppeaste) koos lisamõõdikutega. 1. lisamõõdik: õppeaastas I ja II õppeastme lõpetanute osakaal Eesti kõrghariduses. 2. lisamõõdik: õppeaastas I ja II õppeastme tehnikaalade lõpetanute osakaal Eesti kõrghariduse tehnikaalade lõpetanutest.

Millistest andmetest koosneb: Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III aste). Õppeaastas (01.10–30.09) I ja II astmel ülikooli lõpetanute arv ja osakaal Eesti kõrghariduses, sh tehnikaaladel. Andmeallikas ÕIS, haridussilm.ee.

Metoodika: Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute osakaal: Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest. Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg +2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Nominaalajaga +1 aasta/+2 aastat lõpetamine: õpitud aeg = lõpetamise kuupäev – õppima asumise kuupäev. Vastuvõetute arvud on 10.11 seisuga (riikliku statistika fikseerimise kuupäev): 1. lisamõõdik: õppeaastas (perioodil 1.10–30.09) ülikooli lõpetanute arv, sh eksternid); 2. lisamõõdik: eraldi välja toodud tehnikaaladel ja osakaal Eesti kõrghariduses. Eesti kõrgkoolide vahelise ühisõppekava lõpetajad arvestatakse juhtiva kooli juurde. Tehnikaalad: õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Andmeallikas: haridussilm.ee.

Eeskiri, milles kinnitatakse