Käskkiri antakse tuginedes põhikirja § 11 punktile 11

1. Üldsätted

1.1 Töötajate täiendkoolituste korralduse eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) töölepinguliste töötajate (edaspidi töötajate) täienduskoolituse vajaduse (edaspidi koolitusvajadus) kindlaksmääramist ja korraldamist ning tasemekoolituse toetamise põhimõtteid ülikoolis.

1.2 Eeskirjaga ei reguleerita akadeemiliste töötajate erialalist teadus- ja arendustegevust ega sellealast koolitust (osalemine teaduskonverentsidel, stažeerimine jms).

1.3 Töötajate täiendkoolituste korraldamisel juhindutakse täiskasvanute koolituse seadusest.

2. Koolitusvajadus

2.1  Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse töötajate aastavestluste tulemuste kokkuvõtteid, koolitustel osalenute tagasiside tulemusi, struktuuriüksuste juhtide ettepanekuid, töörahulolu-uuringute jt ülikooli personaliga seotud uuringute tulemusi.

2.2 Koolitusvajaduse analüüsi eest ülikooli tasandil vastutab personaliosakond, kes seab koolitustegevusega seotud pika- ja lühiajalised eesmärgid, määrab tegevusprioriteedid ning ülesanded.

2.3 Koolitusvajaduse analüüsi struktuuriüksuse tasandil teostab struktuuriüksuse juht, kes edastab  töötajate koolitusvajaduste soovid personaliosakonnale.

3. Koolitusel osalemine

3.1 Töötaja registreerub koolitusele siseportaali koolituskalendri kaudu. Registreerumisest teavitatakse koheselt e-maili kaudu töötaja struktuuriüksuse juhti.

3.2 Koolitusel osalejate nimekirja kantakse töötajad registreerimise järjekorras. Vajadusel on koolituse korraldajal õigus osalejate nimekirja muuta lähtudes koolituse sihtrühmast.

3.3 Koolituskalendris avalikustatud täienduskoolitused on ülikooli töötajatele üldjuhul tasuta.

3.4 Keelekoolitused toimuvad inglise keele tasemel B1 ja B2, eesti keele tasemel A1, A2, B1 ja B2 , kõikidel tasemetel mahus 50 akadeemilist tundi. Keelekoolitused lõppevad kirjaliku testiga.

3.5 Keelekoolitustel osalemise piirangud on järgmised:
3.5.1 ühe keele ühte keeletaset on võimalik õppida tasuta (ülikooli poolsel rahastamisel) ühe korra.
3.5.2 kui töötaja soovib sama keeletaset korrata, siis tasub struktuurüksus või osaleja tema eest osalustasu, mille suurus on sätestatud punktis 4.4.1.
3.5.3 Enesetäiendamine väljaspool ülikooli toimuvatel täienduskoolitustel (sealhulgas seminarid ja konverentsid)  ja nende ülikooli poolne rahastamine lepitakse töötaja ja  tema vahetu juhi poolt eelnevalt kokku, arvestades sealjuures, et koolitus on seotud töötaja tööülesannetega.

4. Koolitusel mitteosalemisest teatamise kohustus ja osalustasu

4.1 Koolitusel mitteosalemisest tuleb registreerunud töötajal teavitada ette vähemalt 3 tööpäeva enne koolituse toimumist. Koolitusel mitteosalemisest õigeaegselt teatamisel osalustasu ei tasuta.

4.2 Koolitusel mitteosalemisest mitteteatamisel tuleb osalustasu tasuda struktuuriüksusel.

4.3 Osalustasu põhimõte on stimuleerida töötajaid aktiivselt osalema koolitustel, tagades seeläbi, et panustatud ressursid annaksid soovitud tulemused. Kui töötaja ei täida ülikooli poolt seatud punktides 4.1 ja 4.2 välja toodud osalemisnõudeid, tuleb osalustasu kompenseerida struktuuriüksuse poolt.

4.4  Kompenseeritav osalustasu suurus on tulenevalt punktis 4 olenevalt koolituse tüübist järgnev:
4.4.1 Juhtimisalaste ja keeltekoolituste puhul on osalustasu suurus 100 eurot registreerunud töötaja kohta.
4.4.2 Muude koolituste puhul on osalustasu suurus 75 eurot registreerunud töötaja kohta.

4.5 Koolitusel osalemise osalustasu tasub töötaja struktuuriüksus. Kui töötaja osaleb koolitusel vähem kui 75% koolituse kogumahust, siis on koolituse korraldajal õigus nõuda vastavalt koolituse tüübi osalustasust 50%.

5. Koolituse korraldamine

5.1 Ülikooli keskseid koolitusi korraldab personaliosakond koostöös avatud ülikooli, õppeosakonna, didaktikakeskustega ning teiste struktuuriüksustega lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest.

5.2 Koolituse läbiviimisel on ülikoolipoolseks kontaktisikuks on koolituse kohta antud informatsioonis märgitud töötaja.

6. Tasemekoolituse toetamine

6.1 Tasemekoolitusel osalemiseks võimaldatakse töötajale tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel ülikooli poolt õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

6.2 Töötajate tasemekoolitust ülikool üldjuhul ei rahasta.

6.3 Erandkorras otsustab töötaja kõrghariduse tasemekoolituse rahastamises osalemise töötaja struktuuriüksuse juht töötaja avalduse alusel.

6.4 Tasemekoolituse rahastamises osalemisel arvestatakse ülikooli rahastamise ulatuse otsustamisel iga taotleja puhul muuhulgas järgmiseid asjaolusid:
6.4.1 õpitava eriala või valdkonna seotus töötaja töölepingujärgsete või planeeritavate tööülesannetega ning ülikooli eesmärkidega;
6.4.2 töötaja ülikoolis töötamise aeg ja tööpanus;
6.4.3 töötaja arenguperspektiivid.

7. Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamine ja arvestuse pidamine

7.1 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamine on koolitustele seatud eesmärkide täitmise jälgimine, mida koolitusel osalenud töötaja ja tema vahetu juht saavad hinnata aastavestlusel.

7.2 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamiseks kogub ja analüüsib andmeid personaliosakond.

7.3 Iga koolituse lõpus täidab  koolitusel osaleja tagasiside ankeedi toimunud koolituse kohta.

7.4 Andmed töötaja koolitustel osalemise kohta säilitatakse personaliosakonna personaliarvestuse andmebaasis.

7.5 Ülikoolist väljaspool läbitud koolitused jõuavad personaliosakonna personaliarvestuse andmebaasi läbi teavitamise töötaja poolt.

7.6 Töötaja täienduskoolitustel osalemise kohta peetakse arvestust personaliosakonna personaliarvestuse andmebaasis.

8. Rakendussätted

8.1 Töötajate täiendkoolituste korralduse eeskiri (kinnitatud rektori 02. veebruari 2024 käskkirjaga nr 4) tunnistatakse kehtetuks.

8.2 Käskkiri jõustub 01. jaanuaril 2025.