Eesti Mereakadeemia> Büroo- ja töökeskkonna juhtimine

Eesti Mereakadeemia veesõidukite kasutamise ja hooldamise kord

Dokumendi tähis: V5/1
Versiooni nr: 2.1
Haldaja: EMERA merepraktika instruktor
Kinnitatud: EMERA direktori 22.06.2017 korraldusega nr 1-24/300
Muudetud: EMERA direktori 05.03.2020 korraldusega nr 1-24/69

Microsoft Word

1. Üldsätted

1.1. Regulatsiooni ülesanne

1.1.1. Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) veesõidukite kasutamise ja hooldamise kord (edaspidi kord) sätestab veesõidukite kasutamise ja hooldamise korra, kehtestab üldnõuded ohutuks meresõiduks, hädaolukorrast ning ohtlikest olukordadest teavitamiseks.

1.2. Regulatsiooni ulatus

1.2.1. Kord on kohustuslikuks täitmiseks veesõiduki kaptenile ja laevaperele. Veesõiduki kapten tutvustab laevapere liikmetele korda. Reisijatele viiakse enne reisi algust läbi ohutus- ja keskkonnaalaste nõuete üldtutvustus. Kõiki veesõiduki pardal viibijaid teavitatakse päästevahendite asukohtadest.

1.3. Regulatsiooni alused

1.3.1. Meresõiduohutuse seadus;
1.3.2. Määrus „Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise kord ja soovituslikud vormid“;
1.3.3. Määrus „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“;
1.3.4. Määrus „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“.

1.4. Mõisted ja lühendid

1.4.1. Kapten – veesõiduki ainuisikuline üldjuht, kelle korraldused on kohustuslikud täitmiseks kõigile veesõidukil viibivatele isikutele;
1.4.2. Laevapere liige – kapten ja iga isik kes täidab veesõiduki pardal reisiga seotud ülesandeid;
1.4.3. Logiraamat – dokument, milles on kajastatud kogu laeval toimuv tegevus;
1.4.4. MOBman overboard, mees üle parda;
1.4.5. Reisija – vabaajareisiks veesõidukil viibiv isik, kellel puuduvad meresõidualased teadmised ja vastav ettevalmistus;
1.4.6. Veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. EMERA-l on avamerejaht „Tuulelind“ ja mootorpaat „Tuule“;
1.4.7. VTSVessel Traffic Service, laevaliiklusteenindus.

2. Veesõiduki kasutamine ja kasutamise koordineerimine

2.1. EMERA veesõidukitel toimuvatest tegevustest (hooldustööd, erialatunnid, praktilised sõidutunnid, veespordialased üritused ja regatid) on õigus osa võtta TTÜ ja EMERA õppuritel ning töötajatel.
2.2. Veesõidukite kasutamise aeg ja kestvus tuleb taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida merepraktika instruktoriga.
2.3. Veesõidukite kasutamist kajastava aruandluse ning vormikohase dokumentatsiooni eest vastutab merepraktika instruktor.

3. Kaptenile veesõiduki kasutamisel esitatavad nõuded

3.1. Kapteniks võib olla vähemalt väikelaevajuhi tunnistust omav, vastava veesõiduki (avamerejaht, kaater) praktiliste juhtimisoskustega isik.
3.2. EMERA veesõidukite kaptenid määratakse direktori korraldusega.
3.3. Kapten vastutab veesõiduki ja pardal viibijate ohutuse ja turvalisuse eest.
3.4. Kapten on kohustatud hoidma ja kasutama EMERA vara heaperemehelikult ja nõudma seda ka laevaperelt ja reisijatelt.
3.5. Kapten on kohustatud määrama endale kogenud asendaja, kes võtab juhtimise üle, kui temaga peaks midagi juhtuma. Vajadusel määrab kapten kohustused ka teistele veesõidukil viibijatele.
3.6. Kapten või laevapere peab lahendamatutest riketest teavitama esimesel võimalusel merepraktika instruktorit. Peale sildumist tuleb informeerida merepraktika instruktorit veesõidukiga seonduvast (sõidu kulg ja veesõiduki tehniline seisund).
3.7. Kaptenil on õigus valida laevapere liikmeid ja kutsuda pardale külalisi.
3.8. Kaptenil on õigus kutsuda korrale mittealluvad ja nõudmisi eiravad pardal viibijad ning teavitada sellest EMERA juhtkonda.
3.9. Kapteni kohustused enne merele minekut ja peale sõitu:
3.9.1. Planeeri teekond, ole kursis ilmaprognoosi ja navigatsioonihoiatustega;
3.9.2. Tutvu logiraamatu viimaste sissekannetega;
3.9.3. Veendu pilsipumba- ja mootori korrasolekus ning õli ja jahutusvedeliku nivoo normipiires olekus, kütuse piisavas varus, juhtimissüsteemide toimimises, jahi taglase korrasolekus ja komplektsuses;
3.9.4. Pürotehnika ja tulekustutite kasutamisvalmiduses;
3.9.5. Meditsiiniliste esmaabivahendite komplektsuses ja olemasolus;
3.9.6. Päästevahendite korrasolekus ja komplektsuses;
3.9.7. Sidepidamisvahendite korrasolekus;
3.9.8. Pärast mootori käivitamist veendu jahutuse toimimises, normaalse õlirõhu ja laadimispinge olemasolus. Samuti veendu, et puuduksid mistahes lekked ja ebaharilikud helid;
3.9.9. Peale sõitu kontrolli veesõiduki pilssi, et sinna ei oleks tulnud vedelikke, õli ega kütust. Sulge kingstonid ja tee vastavasisuline sissekanne logiraamatusse;
3.9.10. Kontrolli veesõiduki salongi korrasolekut ja puhtust, vajadusel teosta koristustööd.
3.10. Veesõidukil on keelatud:
3.10.1. olla alkohoolses-, narkootilises- või toksilises joobes;
3.10.2. alkoholi ja/või narkootiliste ja/või toksiliste ainete tarvitamine;
3.10.3. suitsetamine;
3.10.4. lahtise tule kasutamine vastavat luba omamata;
3.10.5. prügi kaile või merre viskamine;
3.10.6. tegevus, mis ohustab enda või teiste tervist (näiteks: pista pea illuminaatorist välja, istuda luugikrael, reelingul jne);
3.10.7. liikuda või seista ülestõstetud raskuse all;
3.10.8. viibida kohtades kus toimuvad laevatööd (sildumine, pukseerimine jne) isikutel, kes ei ole vahetult nende töödega seotud.
3.11. Kapten ja laevapere on kohustatud veesõidukilt lahkudes tagama veesõiduki korrektse kinnituse sadamas seismisel, korrasoleku ja puhtuse veesõidukis.

4. Üldised ohutusnõuded

4.1. Olulised põhitõed, mida iga veesõidukijuht on kohustatud teadma, et tagada enda, laevapere ja reisijate ohutus ning turvalisus:
4.1.1. Ole kursis heade meretavadega, tunne seadusandlust ning varusta end ning teisi pardal olijaid õigete ohutus-, pääste- ja esmaabivahenditega.
4.1.2. Võta kaasa veesõiduki registreerimistunnistus.
4.1.3. Võta kaasa veesõiduki juhtimisõigust tõendav dokument.
4.1.4. Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib veesõidukil kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate), raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certiticate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib raadiojaama sideks kasutada vaid hädaolukorras.
4.2. Ole kursis mereilmateadetega, merel olles tuleb lähiaja ilmaprognoose kuulata pidevalt, eriti juhul kui on oodata tormi ja äiksepilvi. Halva ilma korral oota enne merele minekut seni kuni ilmaolud muutuvad paremaks, ära hinda oma võimeid üle. Kui satud merel tormi kätte või udusse, otsi kiiresti ohutu varjumise koht, laevateedest eemal ning oota ilma paranemist. Tallinn Raadio VHF töökanali kaudu edastatakse ilmaennustusi kell 06.33 ja 15.33 kohaliku aja järgi.

4.2.1. Udus:

4.2.1.1. arvesta, et ka kerge udu võib maismaa jm orientiirid varjata mõne minutiga;
4.2.1.2. kasuta radaripeegeldit; kompassi ja GPS-i (kaardiplotterit) jälgi hoolikamalt;
4.2.1.3. kui kahtled enda oskustes, hoia laevateest eemale või jää ohutus kohas ankrusse;
4.2.1.4. kui jõuad ootamatult udusse ja sul pole võimalik ankrusse jääda, märgi asukoht kohe kaardile, ära unusta sõiduteed pidevalt kaardile märkimast;
4.2.1.5. korralda täiendav vaatlus;
4.2.1.6. kuula udusignaale ja anna neid ise.

4.2.2. Tormi eel:

4.2.2.1. kinnita lahtised asjad, anna täiendavad juhised laevaperele ja reisijatele;
4.2.2.2. sulge kõik avaused ja luugid, kontrolli pilsipumpa;
4.2.2.3. kasuta radaripeegeldit, kontrolli kajaloodi ja oma asukohta;
4.2.2.4. kontrolli varustust, pane ankur kasutamiseks valmis, pane tormiankur valmis;
4.2.2.5. kui oled ranna lähedal, otsi lähim sadam või lahesopp, kuhu varjuda;
4.2.2.6. jahil vähenda purjeid, vajadusel käivita mootor.

4.2.3. Tormi ajal:

4.2.3.1. Tormi ajal tohib tekil teha tööd ainult kapteni loal, kusjuures kõik töötajad peavad kandma julgestusotsaga päästeveste. Julgestusotsa vaba ots peab olema kinnitatud laeva püsikindla konstruktsiooni külge nii pikalt, et välistaks kukkumise üle parda.

4.2.4. Inimene üle parda tegutsemisjuhised:

4.2.4.1. hüüa kõvasti: “Mees üle parda!”;
4.2.4.2. viska kohe järele päästerõngas ka siis kui inimesel on seljas päästevest;
4.2.4.3. fikseeri asukoht vajutades MOB nuppu plotteril;
4.2.4.4. võimalusel määra vaatleja, kes hoiab vettekukkujal kogu aeg silma peal ja osutab käega suunda veesolijale, eriti tähelepanelik olla udus ja pimedal ajal;

4.2.5. Hädaolukorra kontaktid:

4.2.5.1. Kui veesõidukiga liiklemine Tallinna lähiümbruses on raskendatud (nt ei olda kindel oma asukohas või väikelaev on ajutiselt kaotanud juhitavuse), võta VTS-keskusega ühendust, et identifitseerida oma veesõiduk operaatorite jaoks. VTS-keskusega vahetatakse teavet, mis on seotud laevaliiklusteenindusega.
4.2.5.2. Hädaolukorra teate edastamiseks on Politsei- ja Piirivalveameti operatiivinformatsiooni keskus tel. 112.
4.2.5.3. Pääste- ja koordinatsioonikeskus JRCC Tallinn +372 619 1224; +372 692 2500.
4.2.5.4. VTS-operaatoritega suhtlemiseks on kanal 13, kutsung „Tallinn VTS“.
4.2.5.5. Esimesel võimalusel teavita probleemidest EMERA merepraktika instruktorit telefonil +372 53 404 003.

5. Punkerdamine

5.1. Veesõiduki punkerdamisel jälgida keskkonna reostuse vältimise ja tuleohutuse tagamise nõudeid.
5.2. Enne punkerdamist tuleb veesõiduk kinnitada kai külge ning seisata mootorid.
5.3. Kõigil pardal viibijatel lahkuda laevast.
5.4. Kõik elektriseadmed ja massilüliti tuleb välja lülitada.
5.5. Kütusevooliku ots asetada tankimisavasse ja jälgida, et see seal korralikult kogu tankimise ajal püsib. Kütust ei tohi lasta üle voolata ning igasugune reostus tuleb koheselt likvideerida.
5.6. Peale tankimist ja enne mootori käivitamist tuleb kajut ventileerida!
5.7. Hoida tulekustutid tankimise ajal käeulatuses.

6. Logiraamat

6.1. Kapten vastutab logiraamatu täitmise eest.
6.2. Logiraamatusse tehakse järgmised sissekanded:
6.2.1. kuupäev, kuu, nädalapäev, aasta;
6.2.2. sõidupiirkond või sadamate nimed, kust kuhu ollakse teel;
6.2.3. kapteni nimi, laevapere liikmete ja reisijate arv;
6.2.4. laevapere liikmetele veesõidukite kasutamise korra tutvustamine;
6.2.5. reisijatele ohutus- ja keskkonnalaste nõuete tutvustus;
6.2.6. ilmastikutingimused ja nähtavus miilides;
6.2.7. kulutatud kütus.
6.3. Veesõiduki hukkumise korral peab kapten tarvitusele võtma abinõud logiraamatu päästmiseks.
6.4. Lõpetatud logiraamat säilitatakse.

7. Päästevahendid

7.1. Veesõidukite ekspluatatsiooni vältel peavad kõik päästevahendid asuma ettenähtud kohtades, olema töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks.
7.2. Päästeparv peab olema komplekteeritud vastavalt nõuetele.
7.3. Päästevööd ja -vestid peavad asuma ettenähtud kohtades ja neid peab olema vajalikul hulgal (üks päästevest ja -vöö igale pardal viibijale).
7.4. Päästevahendeid ei ole lubatud kasutada muuks otstarbeks.
7.5. Merepraktika instruktor tagab veesõiduki varustuse komplektsuse ja kehtivuse vastavalt laeva kategooriale.

8. Ankurdamine ja sildumine

8.1. Enne ankru vettelaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ketikastis ei ole kõrvalisi esemeid.
8.2. Enne ankru vettelaskmist peab kontrollima:
8.2.1. ankrupeli (ankrukepsli) korrasolekut ja kasutama seda töötava mootoriga;
8.2.2. ankru vettelaskmine ja hiivamine peab toimuma ainult kapteni loal.
8.3. Sildumisel peab sildumistööde piirkonnast kõrvaldama kõik üleliigsed esemed ja panema valmis vajaminevad otsad ja vendrid, ning vajadusel kasutama pootshaaki.
8.4. Kaiotste andmine kaile või teisele laevale viskamine peab toimuma pärast eelnevat hoiatust: “Ettevaatust, hoidke eest”. Otsi lubatakse kaile anda siis, kui andja ja vastuvõtja vahekaugus ei ületa 1 m, kusjuures andjal on keelatud kallutada üle reelingu ja vastuvõtjal üle kai ääre.
8.5. Sünteetilisi otsi kasutades peab arvestama nende põhiomadusi ja täitma järgmisi soovitusi:
8.5.1. jälgida, et kulumine ei toimu ühest ja samast kohast;
8.5.2. mitte vedada sünteetilisi otsi mööda maad, et ei tekiks mehaanilisi vigastusi (otsa keede hõõrdumist ja läbilõikamist).
8.6. Vigastustega ankur, ankrukett või tross tuleb kasutuselt kõrvaldada.

9. Veesõidukite rentimine

9.1. Õppetöö välisteks sõitudeks (v.a erandid) veesõiduki kasutamine toimub vastavalt direktori korraldava dokumendiga kinnitatud hinnakirjale.
9.2. Veesõidukite rentimist korraldab täiendusõppe osakond.

10. Veesõidukite hooldus ja remont

10.1. Üldnõuded

10.1.1. Veesõiduki hoolduse all mõistetakse eelkõige veesõiduki pidevas sõidukorras hoidmist ning samaaegselt ka sõiduomaduste (läbi uuema ja kvaliteetsema varustatuse) parandamist.
10.1.2. Veesõidukist tuleb järjekindlalt eemaldada sinna kogunenud vesi (kontrollida tühjenduspumpade korrasolekut), kuivatada niiskust koguvaid kohti, puhastada mustusest nii seest kui ka väljast.
10.1.3. Mitteroostevabad detailid tuleb määrdega töödelda. Kuivatada purjed ja otsad, pakkida ja puhtida ning ladustada ettenähtud kohas.

10.2. Kevadised hooldustööd enne veeskamist:

10.2.1. Enne veesõiduki vette tõstmist tuleb teostada selle veealuse osa kontroll, vaadata üle keres olevad sisse- ja väljalaskeavad, tihendid, klapid ja sulgurid, võllitihend ja sõukruvi. Teostada tuleb ka roolikinnituse ja palleri tihendi kontroll;
10.2.2. Veesõidukite veealuse osa ettevalmistamine mürkvärviga (kattumisvastane värv) värvimiseks (puhastamine, kruntimine, pahteldamine, suuremate vigastuste korral remonttööd);
10.2.3. Veesõidukite parraste hooldus ja remont (puhastamine, poleerimine, vahatamine, vigastuste korral eelnev remont töö);
10.2.4. Veesõidukite keres olevate kraanide (kingstonite), voolikute, võllitihendi, kokpiti äravoolu voolikute, ühenduste kontroll ja hooldus;
10.2.5. Jahutussüsteemi, käigusüsteemi, elektrisüsteemi (akude), rooliseadme kontroll ja hooldus.

10.3. Suvised jooksvad hooldustööd:

10.3.1. Veeliini, parraste ja teki pesu (veesõidukite hooldusvahenditega);
10.3.2. Veesõidukite sisustuse hooldus, remont ja korrashoid (selleks ettenähtud vahenditega);
10.3.3. Seisva ja jooksva taglase, otste hooldus ja kontroll (vajadusel remont või vahetus);
10.3.4. Elektrisüsteemi ja -seadmete, sise-, välis- ja navigatsioonivalgustuse kontroll.

10.4. Sügis-talvised hooldustööd:

10.4.1. Ettevalmistused veesõidukite staapelplatsile tõstmiseks (purjede, otste, varustuse kuivatamine, pakkimine, transport ja ladustamine);
10.4.2. Talviste hoiustuspukkide kontroll;
10.4.3. Kraana tellimine ja veesõidukite staapelplatsile tõstmine;
10.4.4. Vee välja laskmine veesüsteemidest, vajadusel läbipuhumine;
10.4.5. Mootori merevee jahutussüsteemi läbitöötamine külmumisvastase ja korrosiooni vältiva vedelikuga. Samuti muud mootori konserveerimisega seotud toimingud vastavalt vajadusele;
10.4.6. Veesõidukite veealuse osa pesu;
10.4.7. Veesõidukite talveks katmine või hoiuruumi viimine.

10.5. Hooldus mootorile ja käigukastile teostatakse vastavalt tootja kasutusjuhendile. Merepraktika instruktor tagab mootori hooldusraamatu pidamise. Hooldusraamatusse tuleb märkida mootori töötunnid, õlivahetused ja muud hooldused ning kontrollid. Hooldusraamatusse märgitakse ka parandustööd.
10.6. Veesõidukite remonttööde ettepanekuid teevad merepraktika instruktor, kapten ja laevapere liikmed. Tööde teostamise ja aja otsustab merepraktika instruktor koos tugitegevuste spetsialistiga, arvestades tootja ettekirjutisi ja garantiitingimusi.

11. Veesõidukite dokumendid

11.1. Merepraktika instruktor jälgib veesõidukite raadiolubade kehtivusaega ja esitab taotluse kehtivustähtaja pikendamiseks hiljemalt üks kuu enne tähtaja saabumist.
11.2. Veesõidukite kindlustuspoliisid sõlmib tugitegevuste spetsialist koostöös merepraktika instruktoriga. Kindlustuspoliiside kehtivusaegu jälgib tugitegevuste spetsialist.
11.3. Veesõiduki tehnilise ülevaatuse korraldab merepraktika instruktor.

12. Täitjad ja vastutajad

12.1. Kord on lisatud veesõiduki logiraamatu algusesse tutvumiseks.
12.2. Kapten tutvustab korda laevaperele ja teeb selle kohta sissekande logiraamatusse. Võistlustel osalevatele laevapere liikmetele tutvustatakse korda allkirja vastu.
12.3. Korra täitmine – veesõiduki kapten ja laevapere liikmed ning reisijad.
12.4. Korra haldamine ning täitmise kontroll – merepraktika instruktor.