1. Protseduuri eesmärk
1.1 Käesoleva protseduuri eesmärk on sätestada ühtsed alused, millest Majandusteaduskonna dekanaat lähtub töötajate tööalase koolituse korraldamisel ja koolitustegevuse juhtimisel.
1.2 Töötaja areng kavandatakse lähtuvalt aastavestlusel selgunud koolitusvajadusest, olemasolevatest teadmistest ning teaduskonna strateegiast ning majandusteaduskonna dekanaadi tegevuskavast lähtuvatest eesmärkidest.
2. Töötajate koolitamise eesmärk
2.1 Dekanaadi töötajate arendamise ja koolitamise eesmärk on töötajate professionaalse taseme tõstmine ja säilitamine, väärtushinnangute ning oma teadmiste ja oskuste pidevast täiendamisest huvitatud personali kujundamine, töötajate motiveerimine ning selle kaudu Majandusteaduskonna strateegiliste eesmärkide saavutamine.
2.2 Koolitustegevus on protsess, mis hõlmab mitut koolituse korraldamise etappi: koolitusvajaduse analüüs, koolituse planeerimine ja korraldamine ning koolituse tulemuslikkuse hindamine.
3. Töötajate koolituse korraldamise põhimõtted
3.1 Koolituse korraldamisel juhindutakse töölepingu seadusest, täiskasvanute koolituse seadusest, Majandusteaduskonna dekanaadi koolituse põhimõtetest ja ametijuhenditest.
3.2 Koolituspõhimõtete alusel on võimalik teha sisekoolitusi, mida korraldab majandusteaduskonna dekanaat, tellida koolitusi sisse, leida avalikke koolitusi ning osaleda ülikooli ning selle (välis)partnerite poolt korraldatud koolitustel.
3.3 Töötajate koolituste korraldamisel arvestatakse majandusteaduskonna dekanaadi ja töötajate individuaalseid vajadusi lähtudes majandusteaduskonna eesmärkidest.
3.4 Iga töötaja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohal esitatavatele nõuetele, lähtudes ametijuhendist.
3.5 Dekanaadi töötajate (töötajad, kes töötavad põhikohaga dekanaadis) tööalase koolituse ja professionaalse arengu finantseerimiseks planeeritakse majandusteaduskonna dekanaadi eelarvesse igal aastal rahalisi vahendeid ligikaudu 3% dekanaadi aastasest palgafondist, arvestades sealjuures teaduskonna eesmärke ja arengusuundi, töötajate koolitusvajadusi ning eelarve võimalusi.
3.6 Töötaja iga-aastane soovituslik maksimaalne koolituspäevade arv on kuni 14 kalendripäeva.
3.7 Töötaja tasemekoolitusse astumisel, mille puhul tasub majandusteaduskonna dekanaat koolitajale täielikult või osaliselt töötaja tasemekoolituse õppekulud, sõlmitakse töötajaga õppekulude katmise leping, millega määratakse kindlaks majandusteaduskonna dekanaadi ja töötaja vastastikused õigused ja kohustused.
3.8 Väljaspool Eestit toimuvatel tööalastel koolitustel, konverentsidel jne osalemine vormistatakse tööalaseks lähetuseks.
4. Koolituse planeerimine
4.1 Töötaja koolitusvajaduse üle otsustab töötaja otsene juht, tehes ettepaneku dekaanile ja lähtudes aastavestlustest, töötaja põhjendatud soovist, töötaja läbitud koolitustest ning majandusteaduskonna dekanaadi võimalustest ja ressurssidest.
4.2 Koolituse planeerimise tulemus on iga-aastase koolitusplaani koostamine. Koolitusplaani koostab dekanaadi juhataja.
5. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja arvestuse pidamine
5.1 Koolituse mõju hindamisel töötajale hinnatakse aastavestlusel, kuivõrd osavõtja omandas uusi teadmisi või oskusi, kas läbitav koolitus oli töökohal rakendatav ning kas töötaja rakendas uusi teadmisi ja oskusi. Hinnatakse koolituse tulemusel tekkinud muutuste mõju tööülesannete täitmisele majandusteaduskonna dekanaadis, kuivõrd koolitus on kaasa aidanud majandusteaduskonna tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamisele.
5.2 Koolitusel osalenud töötaja täidab koolituse tagasisidelehe veebitabelis .
5.3 Koolitusel osalenud töötaja vahetu juhi ettepanekul võib koolituse materjalid ja/või põhiideed ette kanda koosolekul või teha koolitusest kas kirjalik- või videokokkuvõtte.
5.4 Andmed koolitusel osalemise ja läbimise kohta kannab dekanaadi juhataja Koolituste koondtabelisse.
6. Sisekoolitus
6.1 Vajadusel korraldab dekanaadi juhataja/otsene juht töötajatele sisekoolitusi, nt uute süsteemide kasutusele võtmisel jms.