Teadus- ja arendustegevus> Intellektuaalomandi kaitse

Intellektuaalse omandi käsutamise ja kasutamise kord

Kinnitatud rektori 30.10.2017 käskkirjaga nr 112
Muudetud rektori 25.11.2019 käskkirjaga nr 53
Muudetud rektori 31.03.2021 käskkirjaga nr 15 (jõustunud 01.04.2021)

Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 01.04.2021

Microsoft Word

1. Eesmärk

Intellektuaalse omandi käsutamise ja kasutamise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on sätestada Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) intellektuaalse omandi käsutamise ja kasutamisega seotud toimingud.

2. Reguleerimisala

2.1 Korra reguleerimisalasse kuuluvad autoriõigused ja autoriõigustega kaasnevad õigused ning tööstusomand, mille esemeks on leiutis, tööstusdisainilahendus, mikrolülituse topoloogia või oskusteave.

2.2 Oskusteabeks käesoleva korra tähenduses on konfidentsiaalne, olulise tähtsusega ja rahaliselt hinnatav eelkõige tehniline teave, mis on väljendatud mis tahes vormis ning mille saladuses hoidmiseks on ülikoolil õigustatud huvi.

2.3 Kord ei sisalda kauba- ja teenindusmärkide regulatsiooni.

2.4 Korra rakendamisel lähtutakse nõukogu 30.10.2015 määrusest nr 4 „Intellektuaalse omandi käsutamise alused“ (edaspidi määrus) ning intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivatest seadustest ja teistest õigusaktidest.

3. Intellektuaalse omandi kuuluvus

3.1 Varalised õigused autori loomingulise tegevuse tulemustele võivad kuuluda ülikoolile õigusaktide, autori ja ülikooli vahel sõlmitud lepingu või muul alusel.

3.2 Otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste, sh loengute, arvutiprogrammide, andmebaaside jmt suhtes tekkinud autori varalised õigused kuuluvad vastavalt autoriõiguse seadusele ülikoolile kui tööandjale.

3.3 Autori varaliste õiguste kuuluvus õpikute ja monograafiate suhtes lepitakse autori ja ülikooli vahel kokku igal konkreetsel juhul eraldi.

3.4 Üldreeglina sätestatakse ülikooli ja autori vahel sõlmitavas töölepingus, et varalised õigused otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teadusartiklite, konverentsiettekannete ja -materjalide suhtes jäävad autorile, kui eraldi ei lepita kokku teisiti.

3.5 Töölepingus võib leppida kokku, et ülikoolile ei lähe üle konkreetsed autori varalised õigused, kui need ei ole ülikoolile vajalikud.

3.6 Tööstusomandi eseme suhtes tekkinud varalised õigused, sh õiguskaitse taotlemise õigus ja õigus saada patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse või muu tööstusomandi eseme omanikuks, lähevad ülikoolile üle üldjuhul kas autoriga sõlmitud töölepingu või teadus- ja arendusprojektis osaleva ülikooliga töösuhet mitteomava isikuga sõlmitud muu lepingu alusel.

4. Põhiülesanded

4.1 Autor loob tööülesannete täitmise käigus või muus õigussuhtes intellektuaalse omandina kaitstavaid teoseid ja esemeid, samuti teatab tööstusomandi eseme loomisest ja täidab teisi kokkulepitud ülesandeid.

4.2 Tööstusomandi ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) teeb korras sätestatud intellektuaalse omandi kuuluvust ja õiguskaitset puudutavaid ettepanekuid.

4.3 Instituut tagab intellektuaalse omandi loomiseks tingimused ning aitab kaasa intellektuaalse omandi kaitsmisele ja kommertsialiseerimisele;

4.4 Ettevõtlusprorektor otsustab ülikooli nimel korras sätestatud küsimusi arvestades komisjoni ettepanekuid ja talle antud volikirjas sätestatud esindusõiguse ulatust. [jõustunud 01.04.2021]

4.5 Ettevõtlusosakond korraldab intellektuaalse omandi õiguskaitset ja kommertsialiseerimist koostöös autoritega ja seotud struktuuriüksustega. [jõustunud 01.04.2021]

4.5 Konfidentsiaalse teabe valdaja peab hoidma seda saladuses vähemalt kuni patendi- või muu õiguskaitse taotluse esitamiseni patendiametile või ülikooli ning teadus- ja arendustöö partneri vahelisest lepingust tuleneva tähtaja jooksul, juhul kui ülikool ei ole määranud pikemat tähtaega.

5. Komisjon

5.1 Komisjon on alaline ettevõtlusprorektorile tööstusomandi õiguskaitse kohta põhjendatud ettepanekuid tegev dünaamilise koosseisuga kogu.

5.2 Komisjoni koosseisu kuuluvad:
5.2.1 ettevõtlusprorektorile, kes on komisjoni esimees;
5.2.2 ettevõtlusosakonna tehnoloogiasiirde üksuse esindaja;
5.2.3 teadusosakonna esindaja;
5.2.4 atesteeritud patendivolinik.

5.3 Vajadusel kaasatakse komisjoni töösse autorite esindaja ja asjasse puutuva instituudi direktor või tema poolt nimetatud isik, samuti teisi asjasse puutuvaid isikuid, kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuse tagamise kokkulepe.

5.4 Komisjoni asjaajamist korraldab ettevõtlusprorektori nimetatud komisjoni sekretär.

5.5 Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni esimehe ettepanekul võib koosolek toimuda elektrooniliste sidevahendite (nt e-post, skype) abil.

5.6 Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema poolt nimetatud isik.

5.7 Komisjoni koosoleku kokkukutsumisel teatatakse komisjoni liikmetele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist selle toimumise aeg ja koht ning edastatakse päevakord ja materjalid.

5.8 Komisjon teeb ettepaneku:
5.8.1 algatada ülikooli nimel õiguskaitse taotlemine, määratledes riikide loetelu, kus on otstarbekas õiguskaitset taotleda;
5.8.2 käsitleda teadus- ja arendusprojekti tulemusi kui oskusteavet;
5.8.3 mitte algatada ülikooli nimel õiguskaitse taotlemist või loobuda leiutise jõushoidmisest;
5.8.4 õiguste üleandmiseks autori(te)le (eelistatult) või huvitatud kolmandatele isikutele;
5.8.5 nõuda komisjonile otsuse tegemiseks täiendavaid materjale.

5.9 Komisjoni koosoleku protokollib komisjoni sekretär. Protokoll vormistatakse vastavalt ülikooli asjaamiseeskirjale.

5.10 Komisjoni ettepanekud on ettevõtlusprorektorile soovituslikud.

6. Tööstusomandi esemest teatamine, jõushoidmine ja haldamine

6.1 Tööstusomandi eseme autor või autorite esindaja teavitab struktuuriüksuse juhti ja ettevõtlusosakonda loodud uue tööstusomandi eseme tekkest, autorususe kokkuleppest ja varaliste õiguste üleandmisest ning tööstusomandi eseme kasutusse andmise tegevuskavast. Vastavad vormid teeb ettevõtlusosakond kättesaadavaks siseveebis.

6.2 Õiguskaitse taotluste ja välja antud kaitsedokumentide jõushoidmisel võetakse arvesse tööstusomandi eseme kasutusse andmise võimalusi. Kui kolme aasta jooksul ei ole kasutusse andmise võimalusi leitud, arutab komisjon koostöös autoritega edasise jõushoidmise otstarbekuse üle.

6.3 Õiguskaitse taotluste ja välja antud kaitsedokumentide jõushoidmise kulutused kaetakse üldjuhul ülikooli eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt. Komisjon teeb vajadusel ettevõtlusprorektorile ettepaneku kulude tasumiseks muudest allikatest.

6.4 Ettevõtlusosakond peab tööstusomandi eseme kohta registrit ning säilitab õiguskaitse taotluste materjale ja välja antud õiguskaitse dokumente.

6.5 Ettevõtlusosakond sisestab Eesti Teadusinfosüsteemi andmed esitatud õiguskaitse taotluste ja välja antud kaitsedokumentide kohta.

7. Tööstusomandi eseme üleandmine

7.1 Kui tööstusomandi esemele ei algatata ülikooli nimel õiguskaitse taotlemist või ülikool ei soovi kaitsedokumenti enda nimel jõus hoida, on vastava õiguse saamise eelisõigus autoril, ühisautorsuse puhul autoritel ühiselt. Ettevõtlusosakond informeerib sellest võimalusest autoreid.

7.2 Autor peab oma eelisõiguse kasutamise või mittekasutamise otsusest ettevõtlusosakonnale kirjalikult teatama hiljemalt ettevõtlusosakonna määratud tähtajaks. Kui autor teatab eelisõiguse kasutamisest tähtaegselt, siis loovutab ülikool õiguse taotleda tööstusomandi esemele õiguskaitset ja saada tööstusomandi eseme omanikuks autorile tasuta.

7.3 Kui autor loobub eelisõigusest või autorilt ei saabu teadet ettevõtlusosakonnale määratud tähtajaks, võib ülikool loovutada õiguskaitse taotlemise ja tööstusomandi eseme omanikuks saamise õiguse kolmandatele isikutele.

8. Ülikooli tööstusomandi eseme kasutusse andmine ja käsutamine

8.1 Intellektuaalne omand antakse kasutusse litsentsilepingute alusel. Tööstusomandi litsentsilepingud võib registreerida patendiametis. Registreerimise otsustab ettevõtlusprorektor komisjoni ettepanekul.

8.2 Ülikooli tööstusomandi eseme, v.a oskusteabe, võib kasutusse anda pärast õiguskaitse taotluse esitamist patendiametile, kui ettevõtlusprorektor ei otsusta teisiti.

8.3 Õiguste loovutamine ülikooli tööstusomandi eseme suhtes vormistatakse kirjalikult olenemata sellest, kas tööstusomandi esemele on saadud õiguskaitse, esitatud taotlus õiguskaitse saamiseks või taotlust õiguskaitse saamiseks ei ole veel esitatud.

9. Tulu ülikooli tööstusomandi eseme käsutamisest ja kasutusse andmisest

9.1 Tööstusomandi eseme käsutamisel jaotatakse saadav tulu vastavalt määruse §-le 4.

9.2 Ülikooli tulust 50% jääb tööstusomandi loomisse ja arendamisse ressursse panustanud ülikooli akadeemilistele struktuuriüksusetele.

10. Teoste vabakasutusse andmine

10.1 Teosed, mille autori varalised õigused kuuluvad ülikoolile, võib anda vabakasutusse Creative Commons, GNU, Affero või muul sarnasel litsentseerimise alusel. Ülikool võib anda lihtlitsentsi väljaandmise õiguse ka autorile.

10.2 Dekaan või instituudi direktor kooskõlastatult dekaaniga otsustab teoste vabakasutusse andmise tingimused ja kas autoril on lihtlitsentsi väljaandmise õigus.

11. Järelevalve

Järelevalvet ülikooli intellektuaalse omandi käsutamise ja kasutamise üle teostab ettevõtlusosakonna ja rektori nimetatud isikud.