1. Üldsätted
1.1 Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) nõukogu kodukorraga (edaspidi kodukord) reguleeritakse EMERA nõukogu (edaspidi nõukogu) tööd.
1.2 Nõukogu juhindub oma töös Tallinna Tehnikaülikooli põhikirjast, valimiseeskirjast, EMERA põhimäärusest ning käesolevast kodukorrast.
1.3 Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.
1.4 Nõukogu esimeheks on direktor. Esimehe äraolekul volitab ta ennast asendama ühe nõukogu liikme. Nõukogu koosolekuid protokollib nõukogu sekretär, kes ei ole nõukogu liige.
2. Koosolek
2.1 Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda semestris. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku direktori initsiatiivil või vähemalt poolte nõukogu liikmete ettepanekul.
2.2 Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib hääletamise läbi viia elektrooniliselt nõukogu liikmetele teatatud viisil ja tähtajal.
2.3 Teate koosoleku toimumise kohta koos päevakorraga edastab nõukogu sekretär elektronposti teel nõukogu liikmetele vähemalt viis tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumist. Koosoleku materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolekul mitteosalemisest on nõukogu liige kohustatud nõukogu sekretäri informeerima vähemalt üks tööpäev enne koosolekut. Nõukogu võib võtta menetlusse kohal algatatud kiireloomulisi küsimusi, mis ei vaja eelnevat ettevalmistust.
3.3 Otsustamine ja hääletamine
3.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Koosolekust võib osa võtta ka võrgukoosoleku kaudu, edastades oma seisukoha nõukogu sekretärile e-kirjaga hiljemalt eelmisel päeval enne koosoleku toimumist või nõukogu esimehele enne päevakorra kinnitamist koosolekul.
3.2 Koosolekut juhatab nõukogu esimees. Päevakorrapunktide arutamisel antakse sõna kõigepealt ettekandja(te)le. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Arvamuse avaldamiseks annab nõukogu esimees sõna vastavalt soovi laekumise järjekorrale.
3.3 Kui nõukogu esimees leiab, et päevakorrapunkti on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmeist soovib läbirääkimisi jätkata, otsustatakse see koosoleku käigus. Ettekandja(te)l on õigus enne otsuse projekti või selle punktide hääletamist esineda lõppsõnaga.
3.4 Nõukogu võtab otsused vastu koosseisu lihthäälteenamusega.
3.5 Hääletamine viiakse läbi avalikult, v.a valimiseeskirjas sätestatud isikuvalimised, muul õigusaktis sätestatud alusel või kui nõukogu ei otsusta teisiti.
3.6 Nõukogu liige ei osale hääletamisel, kui otsustatakse toimingu või tehingu tegemist tema enda või temaga seotud isikuga korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
3.7 Avaliku hääletamise korraldab nõukogu esimees. Hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.
3.8 Salajane hääletamine viiakse läbi valimiseeskirja alusel.
4. Koosoleku protokoll
4.1 Protokoll tehakse nõukogu liikmetele teatavaks viie tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest. Nõukogu liikmel on õigus teha protokolli täpsustusi viie tööpäeva jooksul. Protokolli allkirjastavad nõukogu esimees ja nõukogu sekretär. Koosolekud salvestatakse, salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks, pärast protokolli allkirjastamist salvestis kustutatakse.
5. Nõukogu komisjonid ja töörühmad
5.1 Nõukogu võib arutamisele kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks moodustada komisjone ja töörühmi. Komisjoni või töörühma koosseis, ülesanded ja tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni või töörühma moodustamise otsuses. Komisjoni või töörühma esimees peab olema nõukogu liige ja komisjoni või töörühma liikmete määramiseks peab olema nende nõusolek. Komisjoni või töörühma koosolekud protokollitakse.