Maailmas on seitse tehnikaülikooli, mis on
QS pingereas oma riigi parimad majandusülikoolid.
TalTech on üks neist seitsmest.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna

tegevuskava 2022 – 2025 (vaatega aastale 2030)

Sissejuhatus

Tallinna Tehnikaülikool on Eesti juhtiv majandusülikool. Majandusteaduskond on keskmise suurusega rahvusvaheline äri-, majandus-, õigus- ja avaliku halduse teadus- ja hariduskeskus, mis püüdleb tipptaseme poole koos oma sidusrühmadega, kelleks on meie üliõpilased ja vilistlased, praktikamaailm, riik, ülikool, teaduskonna liikmed ja akadeemiline kogukond. Teenindame oma huvirühmi teaduskonna üha suurenevas mõjupiirkonnas Baltikumis ja Euroopas, ning meie tegevus võimaldab õppejõududel ja töötajatel, üliõpilastel, vilistlastel ja meie partneritel teha koostööd ühiskonna hüvangu nimel.

Strateegia 2022-2025 eesmärk on määratleda teaduskonna järgmise nelja aasta arengusuunad, et viia teaduskond järgmisele tasemele ning rajada tugev vundament järgmiseks perioodiks. Strateegia vahekokkuvõte tehakse 2023/2024, regulaarne ülevaatamine toimub igal aastal. Strateegia ja strateegiliste projektide elluviimist jälgitakse ja planeeritakse kord kvartalis.

 

Missioon

Meie missiooniks on edendada teadmistele põhinevat uuenduslikku ja jätkusuutlikku ühiskonda

Kanname suurel määral vastutust elukvaliteedi, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse eest Eestis ja Euroopas – anname haridust tuleviku otsustajatele ja muutuste tegijatele. Olles keskendunud Eestile, on Euroopa Liidu kontekstis meie peamiseks mõjupiirkonnaks Põhjala-Balti riigid. Meie teadustegevus annab mõjuka panuse teadmistesse, mis on ülemaailmsete akadeemiliste arengute orgaaniline osa.

Visioon

Järgime ülikooli visiooni – innovaatiline Eesti jätkusuutlikus maailmas – olles oma tegevusvaldkondades üheks piirkonna juhtivaks haridus- ja teaduskeskuseks. Meie kvaliteedinõuded ja nende rakendamine on rahvusvaheliste akrediteerimisnõuete (EFMD[1], EQUIS[2], AMBA[3], AACSB[4], EAPAA[5]) tasemel, ning me oleme teaduskonnana maailma 250 parima hulgas.

Väärtused

Mõju – püüdleme tipptaseme poole ja tagame, et meie tehtav töö on meie sidusrühmade jaoks oluline ja tugevdab pikaajalist jätkusuutlikkust.

Julgus – meil on julgust olla oma ajast ees, hoides samas tasakaalu innovatsiooni ja vastutuse vahel.

Koostöö – loome koos tulevikku ja usaldame üksteist läbi avatud suhtluse kultuuri.

 

Strateegilised suunad

1. Meie teadustegevuse mõju suureneb märgatavalt, pöörame tähelepanu nii kvantiteedile kui kvaliteedile ning tasakaalustame oma teadustegevust tuumvaldkondades interdistsiplinaarsete teadusuuringutega. Prioriteediks on kõrgetasemelised väljaanded ja tegevused, mis avaldavad mõju ka praktikamaailmas ja auditooriumides.
2. Õppeprogrammid, mis on kavandatud vastama meie sidusrühmade vajadustele tõhusalt, pakuvad meie õppijatele kõrgetasemelist ja atraktiivset haridust ning arenguvõimalusi, aidates neil üha enam silmitsi seista tulevaste väljakutsetega.
3. Tagame üliõpilastele positiivse õpikogemuse alates sisseastumis- ja kohanemisprotsessist kuni tööturule sisenemiseni; meie vilistlasorganisatsiooni arendamine on üks meie prioriteete.
4. Koostöös ülikooli juhtkonnaga loodav motiveeriv töökeskkond toetab meie julgust areneda inimestena ning innovaatilise ja pühendunud teaduskonnana ning arendada üliõpilaste kriitlist mõtlemist.
5. Protsessid, mis keskenduvad ühist huvi pakkuvatele teemadele ning kujundavad agendat meile endale, meie partneritele ja ühiskonnale tõhustavad koostööd teaduskonnas ja väljaspool.
6. Rahvusvahelistumist, praktikamaailmale olulisi teemasid ja ERS[6]-i võimendatakse täiendavate läbivate teemadega: VKEd, innovatsioon ja ettevõtlus, tõenduspõhised otsused ja analüüs ning digikorraldus.
7. Pöörame erilist tähelepanu järelkasvule ja meie inimeste arengule.

Planeeritud tulemusnäitajad on esitatud lisades.

Eesti on meie vahetu mõjuala, kus tegutseme täiemahulise ja tervikliku ärikoolina, mis hõlmab haridust ja teadustööd ettevõtluse, majanduse, õigusteaduse ja avaliku halduse valdkonnas. Meie laiemad mõjutsoonid on aga rahvusvahelise haardega ja sõltuvad tegevuste liigist. Jätkame osalemist BSIS[7] hindamisel. Tabelis 1 on toodud teaduskonna peamised mõju- ja tagasisidefunktsioonid.

Tabel 1. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna mõju ja sihttsoonid.

Eesti	Läänemeri ja Skandinaavia	Euroopa	Globaalne
Tugev üldine mõju	Mõju haridusele ja äritegevusele, vilistlased, bakalaureuseõpe ja MBA	Üliõpilased, teaduskoostöö	Üliõpilased, teadustöö, tagasi andmine
Teadustöö liider	Hinnatud teadustöö partner (liider Baltikumis)		Akadeemilise ringkonna osa
Magistrantide esimene valik	Üliõpilased on valmistatud ette piirkonnas töötama, haridusalane koostöö	Üliõpilased on tööks ette valmistatud; hinnatud mobiilsuspartner
Üliõpilased, õppejõudude koosseis	4-10% üliõpilastest (mitte-eestlased)	10-20% üliõpilastest (mitte-eestlased)	20-30% üliõpilastest (mitte-eestlased)
	30-50% õppejõududest, rohkem õppejõudude vahetust Soome, Läti ja Leeduga
Praktikamaailma (WoP[8]) esimene valik	Hea koostööpartner ettevõtetele ja avalikule sektorile	Aktiivne koostöö ettevõtetega ja EL-i institutsioonidega
Kõige rahvusvahelisem	Aktiivne teadus- ja haridusalane koostöö ning rahvusvaheliselt (sh Eesti) tasakaalustatud üliõpilaskond kõigil tasemetel

 

Õppetegevus

Strateegilist algatust meie hariduspakkumiste mõju suurendamiseks toetavad strateegilised eesmärgid:

• valida ning töötada välja 1-3 tippprogrammi ja mikrokraadide portfell, vaadata üle meie pakkumine Avatud Ülikooli kaudu;
• vaadata üle traditsiooniliste loengute roll, suurendades paindlike ja segaõppemeetodite osakaalu. Mõned kursused või nende osad muuta digitaalseteks;
• käivitada Õppearenduse ja haridusuuringute keskus (CTEER) haridusinnovatsiooni, õppetöö kvaliteedi ja teadustöö edendamiseks;

ning tegevuste strateegiline täiustamine:

• eelistame oma vastuvõtuprotsesside arendamisel Eesti ja EL-i gümnaasiumide tublimaid lõpetajaid; täiustame üliõpilaste kohanemisprotsesse;
• arendame oma õppekavaportfelli, keskendudes arendustegevuse olemasolevates programmides teadmisi ja oskusi tasakaalustavatele peaerialadele ning ülekantavatele ja tulevastele oskustele, sh üliõpilaste enesejuhtimisele ja õpistrateegiatele;
• suurendame doktorikraadiga õppejõudude osakaalu ja suurendame lõpetajate arvu;
• tagame ühistöös ettevõtete ja organisatsioonidega, et õppeprogrammid ja mikrokraadid arvestaksid senisest veel enam praktikamaailma vajadusi;

Teaduskonna õppetegevuse strateegias on kaks peamist suunda – uuendused meie hariduspakkumistes ja tegevuste täiustamine, et kindlustada kõrgetasemeline õppekvaliteet ja tagada hariduse areng. Meie eesmärk on valmistada oma tipptasemel õppijaid ette edukaks karjääriks. Pakutava hariduse edendamisel on võtmeküsimusteks meie õppekavade sisehindamine ja pidev edasiarendamine, erialaainete grupid (peaerialad) ja üldised oskused. Teaduskond tagab instituutide ja programmijuhtide vahelise hea koostöö.

Õppekavad vastavad meie sidusrühmade praegustele ja tulevikuvajadustele. Vastutades Eesti äri- ja haldushariduse eest, soovime anda oma üliõpilastele teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad elukestvat õpet ja erialast arengut. Meie õppekavaportfell hõlmab jätkuvalt äritegevuse põhivaldkondi ning avalik haldus, majandus ja äriõigus on meie tugevusteks. Meie MBA õppekava saavutab planeeritud piirkondliku haarde ning see saab koos meie täienduskoolituse ja mikrokraadidega piirkonna juhtide ja tippspetsialistide eelistatud valikuks.

Teaduskond jätkab optimaalse tasakaalu otsimist teaduspõhise akadeemilise hariduse ja praktiliste oskuste vahel. Suhtluse parandamiseks ettevõtete ja organisatsioonidega taastame praktikamessi ning tagame värskelt loodud praktikaportaali kasutuse täies mahus.

Üliõpilaste vastuvõtt on üks kvaliteedi tõstmise fookusvaldkondi. Jätkame kõrgetasemeliste vastuvõtukriteeriumide rakendamist Eesti-siseselt ning välisüliõpilaste valikukriteeriumide täiustamist, sh standardiseeritud rahvusvaheliste testide rakendamist. Tagame Eesti top-10 gümnaasiumi lõpetanute kasvava osakaalu. Võtame kasutusele meetmed, et OECD riikidest (sh Lätist ja Leedust) pärit üliõpilaste arv praegusega võrreldes vähemalt kolmekordistuks. Parandame oma kandidaatide ootuste juhtimist, hõlbustame esmakursuslaste sisseelamisprotsessi ja edendame üliõpilaskonna arengut.

 

Teadus- ja arendustegevus

Strateegilist initsiatiivi meie teadustöö mõju suurendamiseks toetavad strateegilised eesmärgid:

1)  kujundada olemasolevate või uute uurimisrühmade baasil 1-3 maailma tasemel uurimisvaldkonda, eelistades instituutide vahelist interdistsiplinaarsust;

2) osaleda ligikaudu 20 rahvusvahelises mitmeaastases teadusprojektis ja suurendada teadustegevuse rahastamist;

ning meie tegevuste strateegiline täiustamine:

1) keskendume kvaliteetsete õppejõudude, järeldoktorite ja doktorantide värbamisele ja säilitamisele;

2) tugevdame oma teadustegevuse ühiskondlikku ja hariduslikku mõju.

Teadus- ja arendustegevuse peamised väljakutsed on fookuse seadmine, koostöö, tase ja mõjukus. Suurendame oma teadustöö mõju pöörates tähelepanu nii teadustöö kvaliteedile kui kvantiteedile ning tasakaalustades oma põhilisi teadustöö teemasid interdistsiplinaarsete teadusuuringutega.

Teaduskonna teadus- ja arendustegevus on juhtimiseesmärkidel jaotatud kolme gruppi tuginedes sihtgruppidele (teadlased, praktikud ja õppetegevus). Akadeemilise teadustöö põhiväljundiks on teadusajakirjades publitseeritud artiklid, mille eesmärgiks on tipptase. Teadustöö juhtimiseks jälgime artikleid ajakirjades WoS ja Scopus, Scopus Q1 ja Q2 ning FT50+. Väärtustame ka maailmatasemel kirjastuste poolt väljaantud monograafiaid.

Täiendame keskendumist kõrgetasemelistele väljaannetele teadus- ja arendustegevusega, millel on mõju õppetööle ja praktikamaailmale. Teaduskond pöörab üha enam tähelepanu praktikakesksele ja rakenduslikule teadustööle ning teadustulemuste levitamisele koostöös partneritega.

Meie õppetöö on teaduspõhine: uurimistulemused kajastuvad auditooriumis kombineerituna haridusuuringute ja pedagoogilise arenguga. Enamikult põhikohaga õppejõududest eeldatakse teadustöö tegemist õpetatavas valdkonnas.

Julgustame oma teadustöötajaid taotlema teadusraha ja rakendustoetusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Teadusraha osakaalu suurenemist oodatakse kõigi instituutide eelarvetes. Igal tenuuri professoril peaks olema vähemalt üks jooksev uurimistoetus. Pöörame tähelepanu andmehaldusele, teadustöö eetikale ja uurimisprojektide professionaalsele juhtimisele.

Jätkame doktoriõppe reformi, et tõsta doktoriõppe atraktiivsust, parandada juhendamist ja tagada doktoritööde kõrge tase.

 

Inimesed

Personalijuhtimise valdkonna peamised strateegilised eesmärgid on:

• tasakaalustada meie õppejõudude demograafilist ja akadeemilist koosseisu ja toetada neid oma potentsiaali täielikul ärakasutamisel;
• keskenduda õppejõudude ja kõrgetasemeliste rahvusvaheliselt tunnustatud professorite värbamisele ning tagada doktoriõppele keskenduv akadeemiline järelkasv (sh eesti keeles);
• suurendada välisekspertide ja vilistlaste kasutamist meie õppetegevuses;
• laiendada meie õppejõudude ja töötajate erialase arengu võimalusi.

Meie suutlikkus teenindada huvirühmi teaduskonna laienevas mõjupiirkonnas ja jõuda 250 parima hulka sõltub meie inimestest ja nende oskusest teha koostööd meie üliõpilaste, vilistlaste ja partneritega. Loome koostöös ülikooliga motiveeriva keskkonna, mis toetab meie julgust areneda isiksusena ning innovaatilise ja pühendunud teaduskonnana.

Teaduskonna õppejõudude koosseis on heas tasakaalus. Suureneb doktorikraadiga õppejõudude osakaal, et 75% magistriõppekavades õpetatavatest kursustest viiksid läbi doktorikraadiga õppejõud. Kaasame oma õppetegevusse inimesi praktikamaailmast, väliseksperte ja vilistlasi. Kasutame õppejõudude rahvusvahelisest koosseisust tulenevaid võimalusi ja tagame, et kõik õppejõud saaksid täiel määral meie tegevustes kaasa lüüa.

Meie värbamispoliitika peamiseks kriteeriumiks on õppejõudude ja töötajate kvaliteet ja mitmekesisus. Pöörame tähelepanu järelkasvu planeerimisele kõigil teaduskonna ja juhtimistasanditel, tagame (eestikeelsete) õppejõudude värbamise läbi doktoriõppe ning kasutame avatud rahvusvahelisi konkursse ka õppejõudude tasemel. Teaduskond plaanib koostöös ülikooli juhtkonnaga avada 5-10 uut rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist professuuri. Meie õppejõudude arendamine on CTEER[9]i esmane ülesanne.

Kolm peamist tegevusgruppi on rahvusvaheline koostöö, ülikooli tasandi koostöö ja teaduskonna algatatud tegevused. Õppejõudude arendamine on teaduskonnakeskne ja rahvusvaheline. Soodustame osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, rahvusvahelistes uurimisrühmades ja akadeemilistes ühendustes ning EIASM-i tegevuses.

Loome oma inimestele nii füüsiliselt kui kultuuriliselt atraktiivse ja konkurentsi motiveeriva töökeskkonna. Õppejõudude ergutamine lähtuvalt nende õpetamise tagasisidest ja publikatsioonide tasemest viib neid veelgi parema soorituseni. Meie tegevuste mõjukuse mõõtmiseks kasutame tööandjate rahulolu uuringuid.

 

Rahvusvahelistumine

Strateegiline algatus rahvusvahelistumise jätkamiseks on toetatud strateegiliste eesmärkidega:

• pöörata kõrgendatud tähelepanu üliõpilaste rahvusvahelistumisele kodus ja väljastpoolt Eestit tulevate üliõpilaste rahvusvahelistumisele fookusega Eestil;
• laiendada oma üliõpilaste rahvusvahelise praktika võimalusi ja restruktureerida partnerite portfell;
• tõsta vilistlaste, eriti väljaspool Eestit asuvate vilistlaste kaasatust.

ning läbi tegevuse strateegilise täiustamise:

• tugevdame rahvusvahelist mõõdet kõigis oma tegevustes, et kajastada Eesti majanduse struktuuri ja meie akadeemilisi partnerlussuhteid;
• keskendume meie vastuvõtuprotsessidele tagamaks, et üliõpilaste kooslus oleks meie mõjupiirkondade jaoks asjakohane.

Rahvusvahelistumise tegevused on korraldatud 12 dimensiooni ulatuses (strateegia, reputatsioon, valitsemine, programmid ja õppetegevuse ressursid, teadus- ja arendustegevus, keeled, õppejõud ja külalisõppejõud, tugipersonal, kliendid ja värbajad, partnerid, tegevused väljaspool Eestit).

Valdav osa meie üliõpilastest on jätkuvalt pärit Eestist. Eestikeelsete programmide rahvusvahelistumine põhineb õppekava sisul, ingliskeelsete kursuste õpetamisel kodumaiste ja rahvusvaheliste õppejõudude poolt, mobiilsusel ja rahvusvahelistumisel kodus (näiteks ühised kursused ingliskeelsete õppekavadel õppivate üliõpilastega ja virtuaalne mobiilsus).

Inglise keeles õpetatavad õppekavad jäävad meie portfelli oluliseks osaks ka edaspidi, neil õpib ligikaudu 33% kogu teaduskonna üliõpilaskonnast. Peamisteks rahvusvahelistumise tööriistadeks on õppekavade sisu ning üliõpilaste ja õppejõudude koosseis. Lisaks kasutame inglise keeles õpetatavates programmides pööratud rahvusvahelistumist, et võimaldada välisüliõpilastel Eesti ettevõtetesse tööle asuda, ning teha neist Eesti “saadikud” juhul, kui nad peale ülikooli lõpetamist kodumaale naasevad.

Järjest enam keskendume oma tegevuses suhetele väljaspool Eestit asuvate ettevõtetega. Otsime aktiivselt võimalusi (nt vilistlasportaal) kaasata teaduskonna tegevusse vilistlasi teistes riikides. Rahvusvaheline fookus on Soome, Läti ja Leedu (kaasates ka endiste Concordia ja Audentese ülikoolide lõpetanud).

Vähemalt 80% meie partnerülikoolidest on rahvusvaheliselt akrediteeritud või kuuluvad meie valdkondade ränkingutesse. Jätkame oma partnerülikoolide portfelli ümberkujundamist, otsides aktiivselt koostööd erinevate riikide tippülikoolidega. Lisaks on 20% partnerülikoolidest kaasatud valitud projektidesse või me jagame ise oma häid tavasid, et aidata teisi nende üleminekuetapil.

Julgustame üliõpilasi osalema rahvusvahelistes üliõpilasorganisatsioonides ning teaduskond osaleb aktiivselt BMDA, CEEMAN, EFMD, AACSB, PRIME, ELFA, EGPA ja NISPA tegevuses. Jätkame BSIS-i hindamise, EAPAA ja EFMD õppekavade akrediteerimise, CEEMAN-i institutsionaalse akrediteerimisega ning valmistume AMBA, AACSB või EQUIS-i akrediteerimiseks.

Praktikamaailm (WoP)

Praktikamaailmaga seotuse suurendamist on toetavad strateegilised eesmärgid:

• arendada prioriteetsete teemade ja pakkumiste väljatöötamise kaudu pikaajalisi ja vastastikku kasulikke suhteid Balti-Põhjamaade ettevõtete ja organisatsioonidega;
• teha eriti tihedat koostööd Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu rahvusvaheliste ettevõtetega;

ning tegevuse strateegiline täiustamine:

• laiendame ja muudame oma suhteid praktikamaailmaga professionaalsemaks kõigis dimensioonides;
• keskendume ettevõtetele ja organisatsioonidele pakutavate teenuste – konsultatsioonid, koolitused, rakendusuuringud – kvaliteedile ja valikule lähtuvalt nende praegustest ja oodatavatest vajadustest.

Teenindame oma sidusrühmi teaduskonna üha laienevas mõjupiirkonnas, pakkudes nende vajadustele vastavaid õppekavasid ning tehes üldisi- ja valdkonnapõhiseid rakendusuuringuid, mis avaldavad mõju praktikamaailmale. Töötame välja ja pakume interdistsiplinaarseid kursuseid ja/või mikrokraade, et rahuldada ettevõtete ja organisatsioonide vajadusi, lähtudes eeldatavatest tulevikutrendidest, et luua tugev ja pikaajaline partnerlus tööstuse, valitsuse ja avaliku sektoriga.

Lisaks Eesti ettevõtetele ja organisatsioonidele otsime tihedamat koostööd siin asuvate kaubanduskodade ja rahvusvaheliste ettevõtetega (sh jagatud teenuste keskustega). Eestist väljaspool keskendume Lõuna-Soome, Rootsi, Läti ja Leedu ettevõtetele. Uurime võimalusi töötada välja “Industrial MA” ja/või “Industrial PhD” ja võrgustikupõhine rakendusuuringute keskus strateegilised teenusena praktikamaailma jaoks (asutusesisese ruumi, aja ja professionaalsete teenuste loomine; valdkonna sobivuse tagamine). Meie turundus- ja kaasamisstrateegia ja ressursside planeerimine hõlmab ka sihtettevõtted ja -organisatsioonid.

Eetika ja valitsemine, sotsiaalne vastutus ja keskkonna jätkusuutlikkus

ERS-i ja ESG[10] valdkonna peamisi strateegilisi suundi toetavad järgmised eesmärgid:

• tõsta õpilaste teadlikkust ja võimestada üliõpilasi SDG[11] ja ERS põhimõtete rakendamisel;
• kaasata ERS ja ESG põhimõtted õppetegevusse;

 

ning tegevuse strateegiline täiustamine

• suurendame ERS-i ja ESG läbipõimunud teemade kajastamist ja nähtavust oma teadustöös;
• suurendame teaduskonnasisest koostööd era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide ja vilistlastega, et propageerida ERS-i põhimõtteid ning osaleda aktiivselt ülikooli jätkusuutlikkuse strateegia väljatöötamises.

Aitame kaasa ERSi ja ESG edendamisele üha globaalsemaks muutuvas maailmas, rajades oma tegevuse PRME ja SDG ümber. Teaduskond ja selle liikmed on vastutustundlike ja eetiliste Eesti  elanikena pühendunud ERS-i teemadele. Teaduskonna tegevus on üles ehitatud PRME[12] raamistiku ümber, kus me jätkame osalemist kui allakirjutanud osapool (a Signatory). Strateegilised ERS-algatused on kavandatud edendama ÜRO SDG-d teaduskonna mõjupiirkonnas.

Suurendame teaduskonna teadustöös ERS-i valdkonna nähtavust ja kajastamist suurendades sellealaste kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu ja tõhustades teadustöö tulemuste levitamist. Kaasame ERS-i ja SDG-d süstemaatiliselt teaduskonna õppetegevusse. ERS-i ja SDG teemade kajastus teaduskonna õppekavades suureneb ning teemad on regulaarse õppejõudude koolituse osaks. Teaduskond parandab üliõpilaste teadlikkust ERS-i põhimõtetest võimestades nende rakendamist.

 

Oma igapäevategevuses pöörame suuremat tähelepanu säästva arengu eesmärkidele (SDG) ja ERS-ile. Teaduskond soodustab läbi erinevate sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkusega seotud tegevuste dialoogi töötajate, üliõpilaste ja teiste sidusrühmade vahel, ning tihendab koostööd era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide ning vilistlastega jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse suurendamiseks. Meie töö- ja õpikeskkond soodustab ERS-i ja SDG-de rakendamist teaduskonna põhitegevustes.

 

Läbivad teemad, riskid ja teostus

Lisaks üldistele läbivatele teemadele – rahvusvahelistumine, praktikamaailm ja ERS – seab teaduskond esikohale VKEd, innovatsiooni ja ettevõtluse, tõenduspõhiste otsuste ja analüüsi, ning digitaalse organisatsiooni teemad. Meie protsessid tõhustavad teaduskonnasisest ja -välist koostööd, ning keskenduvad ühistele teemadele, et kujundada enda, partnerite ja ühiskonna agendat. Koostöös ülikooli juhtkonnaga ehitame motiveerivat töö- ja õpikeskkonda, mis toetab meie julgust areneda inimesena ning innovaatilise ja pühendunud teaduskonnana.

Peamisteks teaduskonna ees seisvateks riskideks on globaalsed suundumused hariduses, kõrghariduse ja teaduse massistumine, võimalikud valikud avaliku ja erafinantseerimise vahel, nõudluse ja regulatiivse keskkonna tasakaalutus, praktikamaailma vajaduste muutumine ning meie pakkumiste regulatiivne jäikus. Arenguprobleemiks on asjaolu, et ülikoolis töötamine suurendab jätkuvalt õppejõudude alternatiivkulusid.

Strateegia ja strateegiliste projektide elluviimist jälgitakse ning planeeritakse kvartaalselt. Dekaan vastutab teaduskonna strateegilise arendusprotsessi eest ning igakuistel koosolekutel arutatakse jooksvalt olulisi vastavaid strateegiateemasid funktsionaalvaldkondade ja instituutide juhtidega.

Instituutide strateegiad laiendavad ja täpsustavad teaduskonna strateegiat.

 

Lisa 1. Tulemusnäitajad

Tulemusnäitajad	2025 Strateegilised sihid ülikooli tasemel	Teaduskonnaspetsiifiline siht
Teaduskonna positsioon		Top 250 maailmas, esimene Eestis
Akrediteerimine		Vähemalt 5 õppekava rahvusvaheliselt (EFMD, EAPAA, AMBA) ja valmidus institutsionaalseks akrediteerimiseks (AACSB või EFMD)
Tulu haridusalastest tegevustest	70 m€	Sõltub ülikooli otsustest
Nominaalajaga lõpetamise määr	60%	>60%
Doktorikraadiga ja tipp-praktikute osakaal õpetamises	75% MA, 50% BA	75% MA, 50% BA
Magistriõppe lõpetanute sissetulek	1,65-kordne Eesti keskmine	Eesti kõrgeim teaduskonna poolt õpetatavates valdkondades
“Maailmatasemel” uurimisrühmad		1 – 3
Q1 ühe doktorikraadiga õppejõu kohta	0,70	>0,7
FT50+ publikatsioonid		10 – 15 aasta kohta
N+1 kaitstud doktoritööd	90	12
TA projektid	72 t€ õppejõu kohta	20 projekti, kus teaduskond on  olulises rollis
Tulu TA lepingutest ja teenustest	13 m€	375000€
Spin-offide ja idufirmade arv	10	–
Maine	95 TRIM indeks	Maine avalikkuse silmis võrdne Tartu ülikooli majandusteaduskonnaga
Share of Voice (suurimate seas)	30%
SAI	0,9	0,9
Töötajate rahulolu TRIM	68
Kliimaneutraalne ülikool	TBA

Lisa 2. Funktsionaalsed eesmärgid teaduskonna tasemel

Strateegiline eesmärk või teema	Näitaja/tegevus	KPI/eeldatav tase (2024/2025 kui ei ole täpsustatud)
Mõju		Jätkuv BSIS hindamine ja PRME aruandlus
Lipulaev-õppekava(de) välja töötamine	Turu-uuringud	Viiakse läbi 2022. aasta jooksul
	Õppekavaarendus	Vastuvõtt vähemalt ühele interdistsiplinaarsele (mitme instituudi) õppekavale 2025. aastal
Mikrokraadid		>20 mikrokraadi, sh interdistsiplinaarsed
Vastuvõtt tippgümnaasiumitest	Sotsiaalmeedia tegevused, õppejõudude võrgustik, tagasi kooli programm
Laiendada MBA vastuvõtutsooni		30% väljastpoolt Eestit, fookuses on Balti riigid
Teadusrahastuse kasv		>30%
Rahvusvahelistumise mõju	Rahvusvahelistumise arenguplaan	Tehakse mõjuanalüüs
Rahvusvahelised üliõpilased		Ligikaudu 30%
Rahvusvahelistumine kodus		Kõik eesti üliõpilased saavad oma õpingute ajal arvestatava rahvusvahelise kogemuse
Mobiilsus ja piirideta klassiruum	Rahvusvaheline õppepraktika
Õppejõudude ja töötajate mobiilsus	Partnerite portfell	Tippkoolide osakaal on märgatavalt tõusnud
Strateegiline partnerlus potentsiaalsete tööandjatega		Partnerlus kolme suurema partneriga katab vähemalt kolm teaduskonna neljast ainevaldkonnast
Doktoriõppe lõpetanute arvu  suurenemine		Loodud on 3 teaduskonna poolt finantseeritud doktoriõppe kohta. Lõpetamise määr on tõusnud  15%.
Uued professuurid		Plaan uuteks professuurideks ja loodavaks järelkasvuks
Tööandjate rahulolu	Uuring (ülikool)	Paraneb
Doktorikraadiga õppejõudude osakaal		65% – 70%
Professionaalne areng		Toimub süstemaatiline õppejõudude ja töötajate vahetus, töötajad osalevad koolitustel vastavalt koolitusplaanile

 

Lisa 3. ERS-i strateegilised tegevused ja oodatavad tulemused

Strateegiline eesmärk või teema	Näitaja/tegevus	KPI/eeldatav tase (2024/2025 kui ei ole täpsustatud)
Teadus ja arendustöö	Artikleid (Scopus, WoS) aasta kohta	5 artiklit aasta kohta
Teadustulemuste levitamine	Artiklid meedias ja seminaridel	5 artiklit või intervjuud and 2 seminari aastas
Haridus	Katvus õppeainetes	E-kursuse mooduli lisamise võimalus erinevatele õppeainetele
Haridus	Katvus õppeainetes	75% laiendatud ainekavades on ERS (SDG) väli täidetud
Haridus – üliõpilased	Õppeaine sisu	50% kursustest on vähemalt  üks ERS teema
Education	Õppejõudude koolitamine	Vähemalt üks Õpetamise Päev aastas käsitleb ERS või SDG teemasid
Tegevused	Õppejõudude koolitamine	ERS sektsioon Moodle ABC kursusel
Tegevused – teadustöö	Motiveerimine	Parima ERS-teemalise töö auhind
Haridus – üliõpilased	Õppepraktika aruandlus	Aruande vorm sisaldab kohustuslikku ERS-i komponenti
Üliõpilased	Teadlikkus	Bakalaureuse (alates 2022) ja magistri (alates 2023) üliõpilaste hoiakute mõõtmine
Üliõpilased – haridus – teadustöö	Üliõpilaste teadustöö	Vähemalt 2  teemat aasta ja instituudi kohta, kaasatus üliõpilasprojektides.
Propageerimine-ülikool	Dialoog	Iga-aastane jätkusuutlikkuse päev/nädal.
Propageerimine	Jätkusuutlikkuse ja andmise vaimu edendamine	Üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate ühine osavõtt
Propageerimine – sidusrühmad	Laiem teadlikkus	Käivitatud jätkusuutlikkuse algatus; arenenud koostöö sidusrühmadega
Koostöö – praktikamaailm	Täienduskoolitus	Vähemalt üks ERS-i käsitlev moodul
Propageerimine	Nähtavus	Teaduskonna  koduleheküljel on ära toodud ERS eksperdid
Sisekeskkond	Jäätmete sorteerimine	Ellu viidud
Sisekeskkond	Paberikasutuse vähendamine	20% võrra
Sisekeskkond	Rutiinid	Loodud on ERS töögrupp
Tegevused	Prioriteetide seadmine	Koostöös ülikooliga

 

[1] Business programme accreditation
[2] Institutional accreditation
[3] MBA programme accreditation
[4] Institutional accreditation
[5] Public administration programme accreditation
[6] Ethics, Responsibility, and Sustainability
[7] Business School Impact System
[8] World of Practice
[9] Centre for Teaching Excellence and Educational Research
[10] Environment, Social, Governance
[11] Sustainable Development Goals
[12] Principles of Responsible Management Education