1. Üldsätted
1.1 Käesolev kord sätestab infotehnoloogia teaduskonna õppuri akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise ennetamise, menetlemise ja karistuste määramise korra.
1.2 Infotehnoloogia teaduskonna õppuri akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise menetlemise kord tugineb järgmistel dokumentidel: õppekorralduse eeskiri ning akadeemilise eetika põhimõtted (akadeemilise eetika koodeks).
1.3 Tuginedes õppekorralduse eeskirjas sätestatule loetakse akadeemiliste tavade rikkumiseks järgmised tegevused:
1.3.1 teadmiste kontrollil abimaterjalide ja tehniliste vahendite kasutamist, kui õppejõud pole selgesõnaliselt lubanud neid kasutada;
1.3.2 teadmiste kontrollil igasuguse muu kõrvalise abi kasutamist (etteütlemine, maha kirjutamine, kodutööde maha kirjutamine, õpiabi foorumite kasutamine, tööde ostmine, lisaprogrammi kasutamine saamaks automatiseerituid vastuseid, lubamatu generatiivse tehisintellekti kasutamine jms) või eksamikorralduse nõuete rikkumist õppuri poolt;
1.3.3 plagieerimist ehk kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või kellegi teise töö ulatuslikku ümbersõnastamist, refereeringut või tsiteerimist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
1.3.4 iseenda töö uuesti esitamist, kui seda on varasemalt lõpphinde kujunemisel arvesse võetud;
1.3.5 teise õppuri eest hindamisel osalemist või teisel isikul enda nimel hindamisel osalemise võimaldamist;
1.3.6 pahatahtlikku hinnatavate tööde avalikuks tegemist;
1.3.7 tegelikkusele mittevastavate andmete (valeandmete) teadlikku esitamist oma töödes, taotlustes (sh VÕTA) jms;
1.3.8 ülikooli maine kahjustamist, milleks on ülikooli kohta põhjendamatute negatiivsete väärtushinnangute andmine, ülikooliga kooskõlastamata ja varalise kasu saamise eesmärgil ülikooli poolt pakutavate õppimisvõimaluste või teenuste vahendamine või ülikooli tutvustavate materjalide koostamine ja levitamine või muud tegevused, millega põhjustatakse ülikoolile varalist või mainekahju;
1.3.9 muid senati kehtestatud akadeemilise eetika koodeksist tulenevaid juhte.
1.4 Ebaväärikas käitumine on üldtunnustatud käitumisnormide rikkumine. Käesolevas dokumendis akadeemiliste tavade rikkumise osas sätestatut rakendatakse sarnaselt ebaväärika käitumise juhtumitel.
1.5 Juhul kui õppur eksib akadeemiliste tavade või üldtunnustatud käitumisnormide vastu, on dekaanil, tuginedes õppekorralduse eeskirjale, õigus sõltuvalt eksimuse raskusest:
1.5.1 teha õppurile noomitus;
1.5.2 esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks õppeprorektorile;
1.5.3 leping eksterniga erakorraliselt üles öelda.
1.6 Dekaani korraldusena vormistatud noomitused ja muud juhtumit puudutavad asjakohased dokumendid säilitatakse infotehnoloogia teaduskonna dekanaadis.
1.7 Õppejõul on kohustus ainekursuse alguses teavitada õppureid teadmiste kontrollimise reeglitest ning õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormile ja sisule esitatavatest nõuetest.
2. Menetlus õppuri poolt toimepandud akadeemiliste tavade rikkumise ja ebaväärika käitumise avastamise korral
2.1 Õppejõul on kohustus jälgida üliõpilastööde sisu ja vormi vastavust esitatud nõuetele ning pöörata tähelepanu akadeemiliste tavade rikkumisele ja ebaväärikale käitumisele.
2.2 Õppejõul on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada või talle esitatud tööd mitte hinnata, kui üliõpilane kasutab kõrvalist abi või rikub muul moel akadeemilisi tavasid. Õppejõud märgib sel juhul konkreetse teadmiste kontrolli või lõpphinde tulemuseks „0“ (puudulik) või „M“ (mittearvestatud).
2.3 Eksamil sooritatud ning teistlaadi rikkumiste ilmnemisel on õppejõul õigus edastada ülevaade juhtumist koos asjakohaste materjalidega (võrdlus esitatud teksti/lähtekoodi ja algallika vahel (sh viitamisvead), e-kirjad, teise nime all esitatud eksamitööd, eksamil kasutatud lisamaterjalid, kattuvad kodutööde lahendused vms.) õppeprodekaanile ettepanekuga õppurile noomituse avaldamiseks. Samaaegselt teavitab õppejõud õppurit juhtumi menetluse alustamisest
2.4 Kaitsmiskomisjoni esimehel on kohustus tagada lõputööde kontroll plagiaadituvastussüsteemi kaudu enne lõputöö kaitsmist, et välistada plagiaadi esinemine.
2.5 Kui lõputöös on esinenud plagieerimist, on kaitsmiskomisjoni esimehel õigus üliõpilast kaitsmisele mitte lubada. Kaitsmiskomisjoni esimehel on kohustus teavitada õppeprodekaani akadeemiliste tavade rikkumisest.
2.6 Õppeprodekaanil on õigus küsida õppurilt täiendavaid selgitusi. Eksimuse tuvastamisel, on õppeprodekaanil õigus, sõltuvalt eksimuse raskusest ja varasemate rikkumiste olemasolust, teha dekaanile ettepanek õppurile noomituse avaldamiseks, õppuri eksmatrikuleerimiseks või eksterni lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
2.7 Õppeprodekaanil on õigus vajadusel (tõendusmaterjalide mitmeti tõlgendamise võimalus, õppuri argumentide kaalukus, ühist arusaama õppuriga rikkumise osas ei saavutata, korduv rikkumine, õppuri enda argumenteeritud sooviavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vms.) moodustada akadeemiliste tavade rikkumise juhtumi arutamiseks ühekordne komisjon.
2.8 Õppurile antakse võimalus oma tegevuse selgitamiseks ja enda kaitsmiseks komisjoni ees. Komisjonil on õigus rikkumise tuvastamisel, olenevalt teo raskusastmest ja varasemate rikkumiste olemasolust, esitada dekaanile ettepanek õppurile noomituse avaldamiseks, õppuri eksmatrikuleerimiseks või eksterni lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
2.9 Esmakordse vääritu käitumise tuvastamisel vormistatakse üliõpilasele noomitus ning õppejõul on õigus võtta rikkujalt võimalus jooksva semestri vältel sooritada õppeaine eksamit või arvestust, millega seoses juhtum avastati. Teistkordse rikkumise tuvastamisel on dekaanil õigus esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks õppeprorektorile või erakorraliselt üles öelda eksterni leping.
2.10 Kui mistahes kirjaliku töö avalikustamise tulemusena internetis, sotsiaalmeedias või muul moel esitab ilmselgelt sisult ulatuslikult kattuva töö mitu üliõpilast, loetakse vääritult käitunuks kõik kattuva töö esitanud õppurid.
3. Vaidlustamine
3.1 Õppuril on õigus vaidlustada õppetegevusega seotud haldusakti ja toimingut lähtudes haldusmenetluse seaduses ja TalTechi õigusaktides toodud põhimõtetest ning teistest õigusaktidest tulenevatest erisustest.