1. Üldised ohutusnõuded
1.1. Enne külmatehnika laboris tööle asumist on kõik isikud kohustatud läbima tööohutusalase juhendamise. Tööohutusalase juhendamise läbinu kinnitab allkirjaga, et on tutvunud käesoleva regulatsiooniga ja selles toodud nõuetega ning kohustub neid nõudeid järgima (Vorm V5-1/0).
1.2. Tööohutusalase juhendamise aluseks on käesolev külmatehnika labori sisekorra- ja tööohutuseeskiri, millest tulenevaid nõudeid on laboris viibivad inimesed kohustatud täitma.
1.3. Tööohutusalase juhendamise käigus tutvustatakse laboris tööd alustavale isikule käesolevat sisekorra- ja tööohutuseeskirja, töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist, ergonoomilisi tööasendeid ja töövõtteid, laboratoorse töö töökorraldust, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohti, töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohti.
1.4. Tööohutusalase juhendamise viib läbi juhendaja/õppejõud.
1.5. Külmatehnika labori seadmete korrasoleku eest vastutab merehariduskeskuse laborite ja töökodade eest vastutav õppejõud.
1.6. Sissepääs laborisse toimub läbipääsukaardi alusel, üliõpilastel ainult juhendaja/õppejõu loal.
1.7. Labori kasutaja on kohustatud koheselt teatama avastatud puudustest ja seadmestiku vigadest töö juhendajale/õppejõule ja teistele labori kasutajatele. Korrast ära seadmetega on keelatud töötada, ohtliku olukorra tekkimisel tuleb koheselt katkestada töö.
1.8. Labori kasutaja ei tohi üksinda töötada ühegi seadmega, mille osas ei ole ta saanud juhendajalt/õppejõult ohutusalast juhendamist ning heakskiitu tööle asumiseks. Kahtluste ja küsimuste korral tuleb pöörduda juhendaja/õppejõu poole.
1.9. Märgates, et kaaslaborikasutaja teeb midagi valesti või keelatut, tuleb teda sellest teavitada, samuti tuleb vajaduse korral sellest informeerida juhendajat/õppejõudu.
1.10. Töötamine laboris peab olema ohutu, laboritööde sooritamise ajal on soovitav ringi liikuda ainult vajadusel ja kiirustamata, et mitte segada teisi. Liikudes tuleb olla ettevaatlik, et mitte libastuda või kukkuda, vältimaks enda vigastamist ja laboriseadmete kahjustamist. Õppetööd segavad tegevused on laboris keelatud.
1.11. Töökeskkond tuleb korraldada viisil, et oleks tagatud ergonoomiline töötamine. Mittevajalikud ja segavad esemed tuleb tööd hõlvavalt alalt koristada.
1.12. Sisekorra- ja tööohutuseeskirja nõuete eiramisel kõrvaldatakse labori kasutaja viivitamatult läbiviidavalt töölt. Nõuete korduval rikkumisel kõrvaldatakse labori kasutaja kõikidelt töödelt.
1.13. Sisekorra- ja tööohutuseeskirja nõuete tahtlikust rikkumisest või hooletust täitmisest tulenev materiaalne kahju ülikoolile kuulub selle tekitaja poolt hüvitamisele täies mahus.
1.14. Laboritööde teostamisel tekkinud õnnetustest/vigastustest ja tulekahjust tuleb viivitamatult teavitada tööde juhendajat/õppejõudu. Vastavalt õnnetusele tuleb võtta tarvidusele vajalikud abinõud.
1.15. Kannatanuga õnnetuse korral, tuleb korraldada kannatanu eemaldamine ohupiirkonnast, vajadusel kutsuda kohale esmaabiandjad või kiirabi (numbril 112) ning korraldada kannatanule esmaabi andmine.
1.16. Raske õnnetuse korral hoitakse töökoht ja seadmed puutumatuna kuni töökeskkonna peaspetsialisti, tööinspektsiooni esindaja või politsei saabumiseni ja nendelt töö jätkamiseks loa saamiseni.
1.17. Kui seadmeid või töökohta ei ole võimalik puutumatuna hoida, tuleb nende seis õnnetuse toimumise hetkel jäädvustada.
1.18. Tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral tuleb tarvitusele võtta abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui juhendajaga/õppejõuga ei ole võimalik kohe ühendust saada.
1.19. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad laboritööde teostajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult, omavoliliselt lahkunut ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
1.20. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohtlikust alast.
1.20.1. Tulekahju avastanud isik on kohustatud teatama viivitamatult hädaabi numbril 112 ning edastama päästekeskusesse järgmised andmed:
1.20.1.1. tulekahju täpne aadress, mis põleb ja kes tulekahjust teatab;
1.20.1.2. vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
1.20.1.3. mitte lõpetama kõnet enne kui selleks on saadud luba.
1.21. Võimaluse piires tuleb alustada esmaste tulekustutusvahenditega tule kustutamist ning sulgeda uksed ja aknad tõkestamaks tule levikut.
1.22. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja päästemeeskonna juhti:
1.22.1. tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
1.22.2. võimalikust ohust inimestele;
1.22.3. muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms).
2. Ohutusnõuded laboris töö ajal
2.1. Laboritööde ettevalmistamisel tuleb põhjalikult tutvuda seadmete tööjuhenditega.
2.2. Teostada on lubatud ainult juhendites ette nähtud töid, keelatud on omaalgatuslikud eksperimendid.
2.3. Ohtlikke tööoperatsioone ei tohi laboris teostada üksinda.
2.4. Võrguvoolu elektri-, gaasi- või muude seadmetega, mis on kõrgendatud ohu allikateks, võib iseseisvalt töötada ainult vastava juhendamise ja väljaõppe saanud töötajad ja üliõpilased.
2.5. Laboris on keelatud kõrvaliste esemete hoidmine, toiduainete ja jookide hoidmine ning tarbimine.
2.6. Laboris töötades tuleb vastavalt läbiviidava töö ohtlikkuse astmele kasutada individuaalseid kaitsevahendeid – kindaid, kaitseprille jms.
3. Ohutusnõuded külmaainete käsitlemisel
3.1. Külmaainete/külmaagensside käitlemisel tuleb enne tööde alustamist tutvuda nende (kemikaalide) ohutuskaartidega. Neid ohutuskaarte hoitakse töökohal (laboris).
3.2. Labori kasutajatel tuleb jälgida ohutuskaartidel olevaid ohumärgiseid ning järgida vastavaid ohutusnõudeid:
3.2.1. külmutusagensside ohutuskaardid;
3.2.2. ohutuskaardid õlidele;
3.2.3. ohumärgid;
3.2.4. külmaainete kasutusohutuse eeskirjad;
3.2.5. balloonide kasutamise ohutusjuhend.
4. Ohutusnõuded elektriseadmetega töötamisel
4.1. Enne elektriseadme kasutamist tuleb veenduda, et pistikupesad, elektriseadmete juhtmed ja pistikud on kahjustamata ning seadmed sobivad tööks vooluvõrguga.
4.2. Elektriseadmete sisse- või väljalülitamisel tuleb hoiduda teise käega puudutamast maandatud metallesemeid.
4.3. Kui elektriseadme kasutamisel on tunda kõrbelõhna, on näha sädemeid või esineb seadme või mõne tema osa ootamatu kuumenemine, siis tuleb töö viivitamatult katkestada ja seade vooluvõrgust eemaldada ja informeerida juhendajat/õppejõudu.
4.4. Põlev elektriseade tuleb eemaldada vooluvõrgust elektrikilbist, teda puudutamata.
4.5. Põlevat elektriseadet ei tohi kustutada veega, kustutamiseks kasutada pulber- või CO2 kustutit.
4.6. Kui seade toimib töötamisel teisiti kui tavapäraselt, võib tegemist olla seadme tehnilise rikkega. Sellistel juhtudel lülitada seade välja või võtta juhe vooluvõrgust välja ning teavitada koheselt laboritööde juhendajat/õppejõudu.
4.7. Käte põletamisel panna käed kiiresti külma voolava vee alla või niisutada põletatud kohti põletusvastase vahendiga/salviga.
5. Esmaabi laboris
5.1. Nahapõletuse korral tuleb kahjustatud kohta (kui ei ole tegemist lahtise haavaga) hoida külma voolava vee all umbes 15-20 minutit, et leevendada valu ja vältida koe edasist kahjustumist. Võimaluse korra võib jahutada ka jääga.
5.2. Peale esmast jahutamist võib kasutada laboris olemasolevaid põletusvastaseid vahendeid (kui ei ole tegemist lahtise haavaga).
5.3. Tõsisema põletuse korral pöörduda peale esmast jahutamist koheselt arsti poole või kutsuda kiirabi (numbril 112).
5.4. Külmakahjustuste korral soojendada kahjustatud kohta 35-40 kraadise veega, siis ettevaatlikult kuivatada ja katta põletusvastase salviga.
5.5. Kui külmaainega lekke puhul on tunda uimasust või peapööritust, tuleb koheselt minna värske õhu kätte ning teavitada juhtunust töö juhendajat/õppejõudu.
5.6. Külmaaine mürgituse korral tuleb kannatanu koheselt viia värske õhu kätte, vabastada ta hingamisteed ning eemaldada hingamist takistavad riided ning kutsuda kiirabi (numbril 112) ning informeerida arsti toimunust (anda info mürgituse põhjustanud kemikaali omaduste kohta).
5.7. Õnnetuses tekkinud haavad tuleb puhastada mustusest voolava veega, füsioloogilise keedusoola lahusega või mõne muu sobiliku lahusega.
5.8. Kui haavast voolab ohtralt verd, tuleb haav siduda steriilse rõhksidemega või suruda haavapadjakesega kaetud haavale, kuni verejooks lakkab.
5.9. Puhastatud haavale tuleb panna sobivas suuruses haavapadjakesega plaaster või side.
6. Ohutusnõuded laboris töö lõpetamisel
6.1. Pärast laboritööde lõpetamist korrastab iga labori kasutaja oma töökoha ja paigaldab töövahendid selleks ette nähtud kohtadele.