Määrus kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja § 10 lg 1 punkti 22 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Valimiseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) organitesse ja otsustuskogudesse esindajate ning salajase hääletamise kord.

(2) Eeskirjaga sätestatakse:

1) nõukogu liikmete valimise kord;

2) senati liikmete valimise kord;

3) struktuuriüksuse nõukogu liikmete valimise kord;

4) akadeemilise eetika komisjoni liikmete valimise kord;

5) salajase hääletamise kord;

6) valimistulemuste vaidlustamise kord.

(3) Üliõpilaskonna esindajate valimisel otsustuskogudesse, samuti neis üliõpilastest liikmete asendamise ja tagasikutsumise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(4) Eeskirja ei kohaldata rektori valimisel.

§ 2. Üldsätted

(1) Otsustuskogu on otsustusvõimeline ja võtab otsused vastu koosseisu lihthäälteenamusega, kui õigusaktides ei ole sätestatud kõrgema häälteenamuse nõuet.

(2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui hääletamisest võtab osa vähemalt kümme protsenti hääleõiguslikest isikutest. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu hääletusest osavõtnud isikute lihthäälteenamusega, kui õigusaktides ei ole sätestatud kõrgema häälteenamuse nõuet.

(3) Valituks osutub kandidaat, kes on saanud õigusaktis sätestatud häälteenamuse või on valitud vastavalt valimistulemuse pingereale.

(4) Kui hääletustulemus vormistatakse pingereana, on otsuse vastuvõtmiseks vajalik lõikes 1 või 2 sätestatud häälteenamus ja otsuse kehtivus ei sõltu isikule antud häälte arvust. Kui pingereas on mitu isikut võrdsel kohal, heidetakse nende vahel valituks osutunud isiku väljaselgitamiseks liisku.

(5) Paragrahvi 1 lg 2 punktides 1–4 nimetatud liikmete valimine toimub salajasel hääletamisel vastavalt eeskirja 6. peatükile.

(6) Eeskirjas sätestatud üldkoosoleku toimumise aeg võib olla piiritletud kellaajaliselt, päevaga või mitut päeva hõlmava perioodina.

§ 3. Hääletamise keeld

(1) Kui valimine toimub otsustuskogus ja salajase hääletamisega otsustatakse otsustuskogu liikmesse puutuvat küsimust, siis vastav isik küsimuse arutelus ega hääletamises ei osale.

(2) Kui hääletamisest osavõtnud isikute arvust sõltub kvoorum või häälteenamuse nõue, vähenevad need nimetatud hääletamise keelu tõttu hääletamises mitteosalevate isikute arvu võrra.

2. peatükk
Esindajate valimine nõukokku

§ 4. Valimise alused

(1) Nõukogu koosseisu kuulub üksteist liiget, kellest viis liiget nimetab senat salajase hääletuse teel.

(2) Valituks osutumiseks peab kandidaat mistahes hääletuse voorus saama vähemalt senati koosseisu lihthäälteenamuse.

(3) Valimised viiakse läbi salajasel hääletamisel vastavalt põhikirjale, senati kodukorrale ja kooskõlas eeskirja 6. peatükiga, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 5. Korraline valimine

(1) Rektor kuulutab hiljemalt kolm kuud enne ametisoleva nõukogu volituste lõppemist välja nõukogu liikmete valimised, määrab kandidaatide esitamise tähtaja ja valimiste aja.

(2) Kandidaatide registreerimiseks esitatakse senati sekretärile vähemalt kahe senati liikme toetusavaldus ja kandidaadi kirjalik nõusolek kandideerimiseks.

(3) Senat võib vajadusel kandidaadilt või tema toetajatelt küsida täiendavaid dokumente.

(4) Kandidaadi toetajad tutvustavad kandidaate lühidalt senati ees.

§ 6. Erakorraline valimine

(1) Kui senati poolt nimetatud nõukogu liige mistahes põhjusel arvatakse nõukogu koosseisust välja enne tähtaja lõppu, kuulutab rektor viivitamatult välja nõukogu liikme valimise.

(2) Valituks osutub enim hääli saanud kandidaadid vastavalt kohtade arvule, kui on täidetud korra § 4 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse.

§ 7. Asendamine ja tagasikutsumine

(1) Kui senatis valitud nõukogu liige soovib nõukogust lahkuda, samuti tema tagasikutsumisel, tehakse haridus- ja teadusministrile ettepanek arvata ta nõukogu koosseisust välja.

(2) Omal soovil nõukogust lahkumist peab senati valitud nõukogu liige põhjendama.

(3) Senat võib senatis valitud nõukogu liikme tagasi kutsuda, kui selle poolt hääletab salajasel hääletusel vähemalt kaks kolmandikku senati koosseisust.

(4) Senati valitud nõukogu liikme tagasikutsumine pannakse hääletusele, kui seda nõuab vähemalt kümme senati liiget või rektor.

3. peatükk
Esindajate valimine ülikooli senatisse

§ 8. Teaduskonna esindajate valimine

(1) Teaduskonna esindajad ülikooli senatisse valitakse teaduskonna nõukogu koosolekul.

(2) Valimised kuulutab välja rektor hiljemalt kaks kuud enne kehtiva senati koosseisu volituste lõppu ja määrab esindajate esitamise tähtaja. Dekaan teeb teatavaks kandidaatide registreerimise ja valimise aja.

(3) Teaduskonna nõukogu valib ülikooli senatisse akadeemilise personali hulgast esindajad järgmiselt:

1) infotehnoloogia teaduskond kaks esindajat;

2) inseneriteaduskond kolm esindajat:

3) loodusteaduskond kaks esindajat:

4) majandusteaduskond kaks esindajat:

5) Eesti Mereakadeemia ühe esindaja.

(4) Ülikooli senati liikmeks võivad kandideerida teaduskonna akadeemilised töötajad.

(5) Valimistulemused kinnitatakse pingereana. Valituks osutuvad kolm enim hääli saanud kandidaati inseneriteaduskonnast, kaks enim hääli saanud kandidaati infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskonnast ning üks enimhääli saanud kandidaat Eesti Mereakadeemiast.

§ 9. Tugistruktuuri esindaja valimine

(1) Tugistruktuuriüksuste töötajate esindaja valitakse tugistruktuuriüksuste töötajate üldkoosolekul.

(2) Valimised kuulutab välja rektor hiljemalt kaks kuud enne kehtiva senati koosseisu volituste lõppu, moodustab valimiste korraldamiseks kolmeliikmelise komisjoni ja määrab valimiste läbiviimise tähtaja.

(3) Ülikooli senati liikmeks võivad kandideerida kõik tugistruktuuriüksuste töötajad.

(4) Valimistulemused kinnitatakse pingereana. Valituks osutub üks enim hääli saanud kandidaat.

§ 10. Asendamise ja tagasikutsumise kord

(1) Kui teaduskonna või tugistruktuuri esindaja soovib ülikooli senatist lahkuda või kui tema töösuhe ülikooliga lõpeb, samuti tema tagasikutsumisel, arvatakse ta senati koosseisust välja ja asendatakse pingereas järgmisel kohal olev kandidaadiga. Kui pingereas järgmist kandidaati ei ole, korraldatakse koha täitmiseks eraldi valimised.

(2) Teaduskonna ja tugistruktuuri esindaja tagasikutsumine ülikooli senatist pannakse hääletusele, kui seda nõuab vähemalt kümme protsenti vastavast valijaskonnast või rektor.

4. peatükk
Esindajate valimine struktuuriüksuse nõukokku töötajate üldkoosolekul

§ 11. Teaduskonna nõukokku esindajate valimine

(1) Teaduskonna nõukokku esindajate valimise kuulutab välja dekaan hiljemalt kaks kuud enne kehtiva nõukogu koosseisu volituste lõppu, moodustab valimiste korraldamiseks kolmeliikmelise komisjoni ja määrab valimiste läbiviimise tähtaja.

(2) Teaduskonna nõukokku valitakse üks akadeemilise personali esindaja igast instituudist selle töötajate üldkoosolekul ning kokku kolm üliõpilast, neist vähemalt üks doktorant.

(3) Valimistulemused kinnitatakse pingereana. Valituks osutub üks enim hääli saanud kandidaat igast instituudist ning kokku kolm üliõpilast teaduskonnast, sh eraldi pingerea alusel vähemalt üks doktorant ja kaks muu astme üliõpilast.

§ 12. Instituudi nõukokku esindajate valimine

(1) Instituudi nõukokku esindajate valimise kuulutab välja instituudi direktor hiljemalt kaks kuud enne kehtiva nõukogu koosseisu volituste lõppu, moodustab valimiste korraldamiseks kolmeliikmelise komisjoni ja määrab valimiste läbiviimise tähtaja.

(2) Instituudi iga kahekümne töötaja kohta (v.a tenuuri ametikohad) valitakse instituudi töötajate üldkoosolekul instituudi nõukokku üks esindaja. Töötajate esindajate valimisel ei osale tenuuri ametikohta täitvad isikud.

(3) Kui instituudis on vähem kui kümme tenuuri ametikohta täitvat isikut, valitakse instituudi töötajate üldkoosolekul akadeemilise personali seast täiendavad nõukogu liikmed selliselt, et neid oleks koos tenuuri ametikohta täitvate isikutega instituudi nõukogus kokku kümme.

(4) Valimistulemused kinnitatakse pingereana. Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid vastavalt kohtade arvule.

(5) Doktorantide esindaja valitakse instituudi doktorantide üldkoosolekul.

§ 13. Asendamise ja tagasikutsumise kord

(1) Kui teaduskonna või instituudi esindaja soovib struktuuriüksuse nõukogust lahkuda või kui tema töösuhe selles struktuuriüksuses lõpeb, samuti tema tagasikutsumisel arvatakse ta struktuuriüksuse nõukogu koosseisust välja ja vajadusel korraldatakse koha täitmiseks eraldi valimised. [jõustunud 15.12.2020]

(2) Teaduskonna ja instituudi esindaja tagasikutsumine struktuuriüksuse nõukogust pannakse hääletusele, kui seda nõuab vähemalt kümme protsenti vastavast valijaskonnast või rektor. [jõustund 22.04.2020]

5. peatükk
Akadeemilise eetika komisjoni liikmete valimine

§ 14. Valimise alused

(1) Valimised kuulutab välja rektor hiljemalt kaks kuud enne kehtiva akadeemilise eetika komisjoni koosseisu volituste lõppu ja määrab nende esitamise tähtaja. [jõustunud 22.04.2020]

(2)  Akadeemilise eetika komisjoni liige valitakse teaduskondade ja Eesti Mereakadeemia akadeemiliste töötajate üldkoosolekutel. Esindaja valimised korraldab dekaan ja Eesti Mereakadeemia direktor. Valimistulemused vormistatakse pingereana. Valituks osutub igas teaduskonnas ja Eesti Mereakadeemias üks enim hääli saanud kandidaat. [jõustunud 22.04.2020]

(3) Akadeemilise eetika komisjoni koosseisu kinnitab senat. [jõustunud 22.04.2020]

§ 15. Asendamise ja tagasikutsumise kord

(1) Kui akadeemilise eetika komisjoni liige soovib komisjonist lahkuda või kui tema töösuhe ülikooliga lõpeb, samuti tema tagasikutsumisel, arvatakse ta komisjoni koosseisust välja ja asendatakse teaduskonna pingereas järgmisel kohal olev kandidaadiga. Kui pingereas järgmist kandidaati ei ole, korraldatakse koha täitmiseks eraldi valimised.

(2) Akadeemilise eetika komisjoni liikme tagasikutsumise komisjonist pannakse hääletusele, kui seda nõuab vähemalt kümme protsenti ülikooli akadeemilisest personalist või rektor.

6. peatükk
Salajase hääletamise kord

§ 16. Hääletamise vorm

(1) Salajane hääletamine toimub füüsiliselt kohal olles (kohapeal) või elektrooniliselt.

(2) Elektrooniline hääletamine võib toimuda sellise elektroonilise hääletussüsteemi abil, mis tagab hääletamise salajasuse ja usaldusväärsuse.

(3) Hääletusest osavõtnuteks loetakse allkirja vastu hääletussedeli saanud, elektroonilisel hääletusel muul tõendataval viisil hääletamisest osa võtnud isikud.

§ 17. Hääletamise dokumendid

(1) Salajase hääletamise läbiviimiseks kohapeal valmistatakse ette hääletussedelid, allkirjalehed hääletussedelite kättesaamise kohta ja häältelugemise komisjoni protokollid. Hääletussedelite ja häältelugemise komisjoni protokolli näidised avaldab siseveebis üldosakond. [jõustunud 15.12.2020]

(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks elektrooniliselt sisestab elektroonilises hääletussüsteemis hääletussedelid otsustuskogu sekretär või hääletussüsteemi administraator. [jõustunud 15.12.2020]

(3) Ülikooli senati ja struktuuriüksuse nõukogus läbiviidud hääletamise tulemused kajastatakse vastavalt senati või nõukogu protokollis. Üldkoosolekul läbiviidud hääletamise tulemused fikseeritakse üldkoosoleku protokollis. [jõustunud 15.12.2020]

(4) Hääletussedelid, allkirjalehed hääletussedelite kättesaamise kohta ja häältelugemise komisjoni protokolle säilitatakse vähemalt kaks kuud alates valimiste läbiviimisest. [jõustunud 15.12.2020]

§ 18. Häältelugemiskomisjon

(1) Ülikooli senati ja struktuuriüksuse nõukogus viib hääletamise läbi senati ja nõukogu liikmetest lahtisel hääletamisel valitud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjoni liikmed valivad endi seast komisjoni esimehe.

(2) Üldkoosolekul täidab häältelugemiskomisjoni ülesandeid valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjon. Kui valimiskomisjoni liige seatakse üles kandidaadina, nimetab valimiskomisjoni moodustanud isik või kogu tema asemele uue liikme.

(3) Häältelugemise komisjoni protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

§ 19. Salajane hääletamine füüsiliselt kohal olles

(1) Salajane hääletamine toimub hääletussedelitega.

(2) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid valijatele välja allkirja vastu. Iga hääletaja paneb täidetud hääletussedeli valimiskasti.

(3) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on valijal õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse allkirjade lehele vastav märge.

(4) Häältelugemiskomisjon loeb hääled ja täidab häältelugemiskomisjoni protokolli iga koha kohta eraldi. Emeriitprofessorite ja  dotsentide hääletamistulemuste kohta vormistatakse ühine protokoll. [jõustunud 20.06.2017]

(5) Hääletamise tulemused teeb häältelugemiskomisjon valijatele teatavaks vahetult pärast valimiste toimumist.

§ 20. Salajane hääletamine elektrooniliselt

(1) Salajase hääletuse läbiviimise elektroonilises vormis otsustab otsustuskogu, üldkoosoleku korral valimiskomisjon.

(2) Elektroonilises vormis hääletamisel peab olema tagatud hääletamise salajasus.

§ 21. Salajase hääletamise kord ametikohale valimisel

(1) Valitavale ametikohale kandideerimisel kantakse kõikide kandidaatide nimed ühele hääletussedelile tähestikulises järjekorras.

(2) Igal valijal on üks hääl. Kui konkurss on kuulutatud mitmele sama nimetusega ametikohale, on valijal hääli võrdselt nende kohtade arvuga.

(3) Valija täidab hääletussedelil lahtri „Poolt“ selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab.

(4) Kui esimeses hääletusvoorus on üks kandidaat ja ta ei saanud hääletusel vajalikku arvu poolthääli, loetakse valimine luhtunuks.

(5) Kui esimeses hääletusvoorus on kaks kandidaati ja kumbki kandidaat ei saanud vajalikku arvu poolthääli, viiakse koheselt läbi teine hääletusvoor enam hääli saanud kandidaadiga. Kui mõlemad kandidaadid said võrdselt poolthääli, heidetakse järgmisesse vooru pääseva kandidaadi väljaselgitamiseks liisku. Kui teises hääletusvoorus ei saanud kandidaat vajalikku arvu poolthääli, loetakse valimine luhtunuks.

(6) Kui esimeses hääletusvoorus on kandidaate rohkem kui kaks ja ükski neist ei saanud hääletusel vajalikku arvu poolthääli, viiakse koheselt läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadiga. Kui esimeses hääletusvoorus said rohkem kui kaks kandidaati võrdse arvu poolthääli, viiakse koheselt läbi teine hääletusvoor kõigi võrdse arvu poolthääli saanud kandidaatide vahel. Kui teises hääletusvoorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku arvu poolthääli, viiakse koheselt läbi kolmas hääletusvoor enim hääli saanud kandidaadiga. Kui teises hääletusvoorus said kandidaadid võrdse arvu poolthääli, heidetakse kolmandasse vooru pääseva kandidaadi väljaselgitamiseks liisku. Kui kolmandas hääletusvoorus ei saanud kandidaat vajalikku arvu poolthääli, loetakse valimine luhtunuks.

§ 22. Salajase hääletamise kord otsustuskogudesse esindajate valimisel

(1) Kõigi kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile tähestikulises järjekorras.

(2) Valijal on hääli võrdselt vastava otsustuskogu esindajate kohtade arvuga.

(3) Valija täidab hääletussedelil lahtri „Poolt“ nende kandidaatide nime juures, kelle poolt ta hääletab.

(4) Kui kandidaadid said võrdse arvu poolthääli, heidetakse nende pingrea koha väljaselgitamiseks liisku.

§ 23. Hääletusedelid emeriitprofessorite ja dotsentide valimisel [jõustunud 20.06.2017]

(1) Emeriitprofessorite ja -dotsentide valimisel kantakse kõigi kandidaatide nimed ühele hääletussedelile tähestikulises järjekorras. [jõustunud 20.06.2017]

(2) Valija täidab hääletussedelil lahtri „Poolt“ nende kandidaatide nime juures, kelle poolt ta hääletab.

§ 24. Hääletussedeli kehtetus

(1) Hääletussedel on kehtetu, kui hääletaja tahe ei ole üheselt selge, eelkõige kui:

1) hääletussedel ei ole loetav või üheselt mõistetav;

2) hääli on antud rohkem kui valijal on hääli.

(2) Vaidluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon lahtise hääletamise teel.

7. peatükk
Valimistulemuste vaidlustamine

§ 25. Vaidlustamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Mittevalitud isik võib viie tööpäeva jooksul valimiste läbiviimisest ja selle tulemustest teadasaamisest valimiste tulemuse vaidlustada, pöördudes põhjendatud avaldusega vastava nõukogu esimehe või üldkoosoleku juhataja poole.

(2) Valimiskomisjon on kohustatud võimalikult kiiresti, kuid vähemalt viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest selle läbi vaatama.

(3) Kui valimiskomisjon leiab, et valimistulemused on kehtivad, jätab ta vaidlustuse rahuldamata ja teatab sellest vaidlustajale. Vaidlustaja võib viie tööpäeva jooksul teate saamisest esitada apellatsiooni rektorile.

(4) Kui valimiskomisjon leiab, et valimistel oli rikutud eeskirja nõudeid ja selle tulemusena võivad valimistulemused olla õigusvastased, teeb ta rektorile ettepaneku valimistulemused tühistada ja korraldada valimised uuesti.

(5) Kui rektor leiab, et valimistel rikuti eeskirja nõudeid ja selle tulemusena võivad valimistulemused olla õigusvastased, samuti kui valimiskomisjon teeb vastavasisulise ettepaneku, tühistab rektor valimistulemused ja valimised korraldatakse uuesti.

(6) Valimistulemuste vaidlustamise avaldus ja valimiskomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult. Kui vaidlustus esitatakse vahetult valimiste läbiviimise koosolekul, piisab vaidlustuse ja valimiskomisjoni otsuse protokollimisest.

§ 26. Määruse rakendamine

(1) Käesoleva määruse alusel esmakordselt moodustatavate ülikooli ja struktuuriüksuste nõukokku esindajate valimiste väljakuulutamisel ei kohaldata määruse § 8 lõikes 2, § 9 lõikes 2, § 11 lõikes 1 ja § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Rektor teeb üliõpilasesindusele, dekaanidele ja instituudi direktoritele teatavaks otsustuskogude moodustamise soovitusliku ajakava.

(2) Akadeemilise eetika komisjoni ülesandeid täidab akadeemiline kohus kuni Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 15.04.2014 otsusega nr 66 kinnitatud kohtu koosseisu volituste lõppemiseni 30. aprillil 2017.

§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks:

1) Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 16.12.2014 määrus nr 10 „Valimiseeskiri”;

2) Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 17.11.2015 määrus nr 8 „Valimiseeskirja muutmine”.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.