Tallinna Tehnikaülikooli kriitiliste teenuste ja tehnosüsteemide talitluspidevuse põhimõtted

Kinnitatud rektori 17.11.2026 käskkirjaga nr 46

Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 17.11.2026

1. Üldsätted
2. Kohaldamisala
3. Mõisted
4. Üldpõhimõtted
5. Talitluspidevuse tasemed
6. Baastase
7. Tase 1 – kriitilised ja olulised süsteemid ja teenused
8. Tase 2 – kontrollitud seiskamist vajavad süsteemid
9. Kriitiliste süsteemide määramine ja varutoitelahenduste põhimõtted
10. Talitluspidevuse vajaduste hindamine
11. Rollid ja vastutus
12. Rahastamise põhimõtted
13. Hooldus, testimine ja katkestuste lahendamine
14. Rakendussätted ja lisad
Lisa 1. Kriitiliste süsteemide ja koormuste kaardistamise kord
Lisa 1 – 3. Hoonete hindamine
Lisa 1 – 4. Kriitiliste koormuste ja talitluspidevuse taseme määramine
Lisa 1 – 5. Kaardistamise tulemuste dokumenteerimine

1. Üldsätted

1.1 Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada Tallinna Tehnikaülikoolis (edaspidi ülikool) ühtsed põhimõtted kriitiliste teenuste, tehnosüsteemide ja füüsilise taristu talitluspidevuse ning varustuskindluse tagamiseks, keskendudes elektrivarustuse katkestuste valmisolekule, varutoitele ja seotud tehnilistele sõltuvustele.

1.2 Dokument määratleb:
1.2.1 talitluspidevuse tasemed;
1.2.2 kriitiliste süsteemide määramise põhimõtted;
1.2.3 UPSide, generaatorite ja muude varutoitelahenduste kasutamise alused;
1.2.4 rollid ja vastutuse;
1.2.5 meetmete rahastamise üldpõhimõtted.

1.3 Dokumendi eesmärk ei ole tagada kõikide süsteemide katkematut toimimist, vaid tagada riskipõhiselt inimeste ohutus, kriitiliste teenuste talitluspidevus ning ülikooli põhitegevuste võimalikult kiire taastamine katkestuste ja kriiside korral.

1.4 Dokument täpsustab ülikooli talitluspidevuse poliitika rakendamist tehnosüsteemide ja varutoite valdkonnas. Teenuste muud katkestusriskid, alternatiivsed tööviisid, andmete varundamine ja taastamine ning personali ja tarnijate kättesaadavus käsitletakse asjakohastes talitluspidevuse- ja intsidendiplaanides.

2. Kohaldamisala

2.1 Käesolev dokument kehtib ülikooli hoonete, tehnosüsteemide, infosüsteemide, kriitiliste teenuste ja füüsilise taristu talitluspidevuse ning varustuskindluse planeerimisel, arendamisel ja haldamisel.

2.2 Dokumenti kohaldatakse eelkõige:
2.2.1 elektri- ja varutoitesüsteemidele;
2.2.2 UPSidele ja generaatoritele;
2.2.3 serveri- ja sideruumidele;
2.2.4 kriitilistele võrgu- ja sideühendustele;
2.2.5 turva-, valve- ja läbipääsusüsteemidele;
2.2.6 kriisiteavituse ja helinduse lahendustele;
2.2.7 hooneautomaatika süsteemidele;
2.2.8 eriventilatsiooni-, erijahutus- ja teistele kriitilistele tehnosüsteemidele;
2.2.9 laboritele ja teadusaparatuurile;
2.2.10 kriitilistele õppe- ja teadusteenustele;
2.2.11 varjumise ja kriisitegevuse toetamiseks vajalikele ruumidele ja süsteemidele.

2.3 Dokument kohaldub kõikidele ülikooli struktuuriüksustele. Partneritele kohalduvad nõuded, vastutus, teenustasemed ja kontrollimise võimalused sätestatakse vastavates lepingutes. Olemasolevate lepingute muutmise vajadust hinnatakse eraldi.

3. Mõisted

3.1 Talitluspidevus – ülikooli võime jätkata põhitegevusi või taastada need intsidendi või kriisi järel.

3.2 Varustuskindlus – käesoleva dokumendi tähenduses kriitiliste teenuste ja süsteemide tööks vajaliku elektrienergia ning seotud ressursside, sealhulgas kütuse, jahutuse ja side kättesaadavus nõutud ulatuses.

3.3 Kriitiline teenus või süsteem – teenus või süsteem, mille katkestus võib ohustada inimesi, takistada kriisijuhtimist või põhjustada ülikooli põhitegevusele, varale, teadusmaterjalidele või andmetele olulise kahju.

3.4 Süsteemi eest vastutaja – struktuuriüksuse juhi määratud isik, kes kirjeldab süsteemi tegevusvajaduse ja katkestuse mõju ning korraldab nõuete ajakohasuse. Tehniline haldaja vastutab kokkulepitud tehniliste haldusülesannete eest. Määramine ei vabasta struktuuriüksuse juhti tema vastutusest.

3.5 Lubatud katkestusaeg – pikim ajavahemik, mille jooksul võib süsteemi nõutav funktsioon olla katkestatud, ületamata kohaldatavaid nõudeid või riskihinnangus lubatud mõju.

3.6 Autonoomiaaeg – ajavahemik, mille vältel süsteem toimib määratud koormusel kohapeal olemasolevate varutoite- ja muude vajalike ressurssidega, ilma nende täiendamiseta. Lisatarnele tuginev toimimisaeg dokumenteeritakse eraldi.

3.7 Kontrollitud seiskamine – eelnevalt määratud tegevuste jada, millega viiakse süsteem ohutusse seisundisse, vältides lubamatut kahju inimestele, keskkonnale, seadmetele, proovidele ja andmetele.

4. Üldpõhimõtted

4.1 Ülikool rakendab talitluspidevuse ja varustuskindluse tagamisel riskipõhist lähenemist.

4.2 Talitluspidevuse meetmete planeerimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
4.2.1 prioriteediks on inimeste elu ja tervise kaitse;
4.2.2 kriitilisust hinnatakse mõju, taastamisaja, võimaliku kahju ja tehniliste sõltuvuste põhjal;
4.2.3 talitluspidevuse meetmed peavad olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud;
4.2.4 katkematu elektritoide (UPS) ja generaatoritoide tagatakse süsteemidele vastavalt nende talitluspidevuse vajadusele ning kohaldatavatele nõuetele. Kui süsteemi varutoide on ette nähtud mõne muu  õigusaktiga, tuleb vastav nõue täita sõltumata määratud talitluspidevuse tasemest;
4.2.5 varutoitelahendused kavandatakse kohaldatavate kohustuslike nõuete ja dokumenteeritud riskihinnangu alusel;
4.2.6 kriitiliste süsteemide talitluspidevust käsitletakse tervikuna, arvestades seotud tehnosüsteemide omavahelist sõltuvust;
4.2.7 talitluspidevuse lahendused peavad olema võimalikult standardiseeritud, hallatavad ja testitavad;
4.2.8 talitluspidevuse meetmed peavad toetama ülikooli põhitegevuste jätkumist ning võimalikult kiiret taastumist pärast intsidenti või kriisi.
4.2.9 Talitluspidevuse taseme määramine, kaardistuse puudumine ega rahastamisotsuse puudumine ei vabasta kohustuslike ohutusnõuete täitmisest ega vähenda nendest tulenevaid kohustusi.

5. Talitluspidevuse tasemed

5.1 Ülikool rakendab hoone või hoone osa suhtes läbivat ohutuse baastaset ning määrab süsteemide ja teenuste täiendava kaitsevajaduse tasemena 1 või 2. Baastase ei ole tasemete 1 ja 2 alternatiiv, vaid kohustuslike ohutusnõuete, hoone kasutusest tulenevate minimaalsete ohutusfunktsioonide ning hoone olulise kahjustumise vältimiseks vajalike funktsioonide kogum.

5.2 Talitluspidevuse tase määratakse riskipõhiselt katkestuse mõju, lubatud katkestusaja, vajaliku toimimise ja tehniliste sõltuvuste alusel. Kui süsteem vajab üksnes baastaseme nõuete täitmist, märgitakse see kaardistuses eraldi. Taseme 1 või 2 määramine ei vähenda baastaseme nõudeid.

6. Baastase

6.1 Kõikides aktiivses kasutuses olevates hoonetes tagatakse minimaalne ohutustase, mis toetab hoone ohutut kasutamist ja reageerimist kriisiolukordades, sealhulgas evakuatsiooni, tuleohutust, kriisiteavitust, kriitilist läbipääsu, minimaalset turvalisust ning hoone ohutusse seisundisse viimist.

6.2 Baastase hõlmab üldjuhul:
6.2.1 tuleohutus- ja häiresüsteeme;
6.2.2 evakuatsiooni- ja avariivalgustust;
6.2.3 kriitilisi läbipääsusüsteeme;
6.2.4 valve- ja turvasüsteemide minimaalset vajalikku funktsionaalsust;
6.2.5 kriisiteavituse lahendusi;
6.2.6 hooneautomaatika minimaalseid ohutusfunktsioone;
6.2.7 keskse IT-taristu serveri- ja sideruume ning nende kriitilisi seadmeid;
6.2.8 kriitilisi side- ja võrguseadmeid;
6.2.9 serveri-, side- ja UPSi ruumide toimimiseks vajalikku jahutust;
6.2.10 hoone külmumise ja sellest tulenevate kahjustuste vältimiseks vajalikke küttesüsteemi funktsioone;
6.2.11 baastaseme süsteemide toimimiseks vajalikke elektrijaotuse komponente;
6.2.12 muid baastaseme süsteemide toimimiseks vältimatuid tehnosüsteeme.

6.3 Baastaseme süsteemide varutoide tagatakse nõuetekohaste ja standardiseeritud lahendustega, lähtudes kohaldatavatest õigusaktidest, sealhulgas tuleohutusnõuetest, ning süsteemide tehnilistest nõuetest. Kui olemasolev hoone taristu ei võimalda nõutavat varutoidet tagada, kavandatakse ja rakendatakse vajalikud tehnilised muudatused ning määratakse nende elluviimiseni vajalikud ajutised ohutusmeetmed.

6.4 Baastaseme nõuded ja nende täitmine dokumenteeritakse hoone või hoone osa põhiselt, määrates iga asjaomase süsteemi lubatud katkestusaja ja nõutava toimimisaja.

7. Tase 1 – kriitilised ja olulised süsteemid ja teenused

7.1 Tase 1 hõlmab süsteeme ja teenuseid, mille toimimine peab katkestuse ajal jätkuma, sest nende töö katkemine võib:
7.1.1 ohustada inimeste elu või tervist;
7.1.2 takistada intsidentidele ja kriisidele reageerimise korraldamist;
7.1.3 katkestada ülikooli kriitiliste teenuste toimimise;
7.1.4 põhjustada olulist või pöördumatut varalist, teaduslikku või andmekahju;
7.1.5 põhjustada olulist töökatkestust, suurt taastamiskoormust või häireid ülikooli õppe- ja teadustegevuses.

7.2 Tase 1 alla võivad kuuluda:
7.2.1 oluline või väga kriitiline teadusaparatuur;
7.2.2 asendamatud või eritisuure väärtusega teadusproovid ja -materjalid ning kriitilised katsed ja andmed;
7.2.3 süsteemid, mille töö jätkumine on vajalik suurema kahju vältimiseks.

7.3 Taseme 1 süsteemidele tagatakse elektrikatkestuse algusest vähemalt 24-tunnine töövõime määratud kriitiliste koormuste ulatuses, kasutades generaatorit või muud samaväärset varutoitelahendust ning arvestades süsteemile määratud lubatud katkestusaega.

7.4 UPSi kasutatakse, kui süsteem ei talu generaatoritoitele ümberlülitumisel tekkivat katkestust või vajab ohutuks seiskamiseks katkematut toidet.

7.5 Vähemalt 24-tunnise töövõime hindamisel arvestatakse kriitilist koormust, süsteemi ja selle abisüsteemide energiavajadust, varutoitelahenduse tegelikku võimekust ning vajalike ressursside piisavust.

7.6 Hindamisel määratakse kohapealsete ressurssidega saavutatav autonoomiaaeg. Kui nõutav töövõime sõltub kütuse või muu ressursi lisatarnest, dokumenteeritakse selle vajadus ja tagamise korraldus. Samuti hinnatakse vähemalt 72-tunnise töövõime vajadust ja selle tagamise võimalusi.

8. Tase 2 – kontrollitud seiskamist vajavad süsteemid

8.1 Tase 2 hõlmab süsteeme ja seadmeid, mille puhul ei ole vajalik pikaajaline varutoide, kuid mille kahjustumise, andmekao või ebastabiilse töö vältimiseks on vajalik kaitse voolukõikumiste ja lühiajaliste katkestuste eest või kontrollitud seiskamine.

8.2 Tase 2 alla võivad kuuluda:
8.2.1 tundlikud labori- ja mõõteseadmed;
8.2.2 AV- ja esitlustehnika;
8.2.3 lokaalsed IT-seadmed;
8.2.4 katseseadmed;
8.2.5 teadusaparatuur, mille puhul on vajalik seadme ohutu seiskamine;
8.2.6 muud tundlikud seadmed ja süsteemid.

8.3 Taseme 2 süsteemide UPS-toide tagatakse hoone keskse UPS-lahendusega, arvestades seadmete kaitsevajadust, vajalikku võimsust ja ohutuks seiskamiseks vajalikku tööaega.

8.4 Lokaalse UPS-seadme kasutamine on lubatud üksnes põhjendatud erandina, kui keskse UPS-lahenduse kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või seadme tehnilised nõuded eeldavad eraldiseisvat lahendust. Erand kooskõlastatakse kinnisvaraosakonnaga.

8.5 Taseme 2 süsteemide puhul määratakse kontrollitud seiskamise tingimused, seiskamise eest vastutaja ja tema asendaja ning vajalik ajavaru. Kui automaatne seiskamine ei ole võimalik, tagatakse vastutaja või tema asendaja kättesaadavus nõutud aja jooksul vastavalt punktis 13.5 sätestatud reageerimiskorraldusele.

9. Kriitiliste süsteemide määramine ja varutoitelahenduste põhimõtted

9.1 Kriitiliste süsteemide määramisel lähtutakse teenuse katkestuse mõjust ning kaardistatakse teenuse toimimiseks vajalikud seadmed, ruumid, andmed, personal ja tehnilised sõltuvused. Seadme hind või tüüp üksi ei määra selle talitluspidevuse taset.

9.2 UPS-, generaatori- ja muud varutoitelahendused kavandatakse ning nende haldamine lepitakse kokku süsteemi eest vastutava üksuse, kinnisvaraosakonna ja infotehnoloogia osakonna vahel vastavalt nende pädevusele. Elektritaristut või ruumitingimusi mõjutav lahendus kooskõlastatakse kinnisvaraosakonnaga ning IT- või sidetaristut mõjutav lahendus infotehnoloogia osakonnaga.

9.3 UPS-lahendused kavandatakse kesksete ja standardiseeritud lahendustena, arvestades kõikide talitluspidevuse tasemete vajadusi ning vajalikku võimsusvaru. Lokaalse UPS-seadme kasutamine on lubatud üksnes põhjendatud erandina, kui keskse UPS-lahenduse kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või seadme tehnilised nõuded eeldavad eraldiseisvat lahendust. Erand kooskõlastatakse kinnisvaraosakonnaga.

9.4 Süsteemi eest vastutaja kirjeldab süsteemi talitluspidevuse vajadust ja katkestuse mõju. Nende andmete alusel hinnatakse koostöös asjaomaste tehniliste vastutajatega süsteemi vastavust käesolevas dokumendis sätestatud talitluspidevuse tasemete kriteeriumidele. Nõutava talitluspidevuse taseme kinnitab kinnisvaraosakond.

9.5 Kui nõutav võimekus ei ole veel tagatud, dokumenteeritakse kriitiliste süsteemide ja koormuste registris puudujääk, ajutised meetmed, puudujäägi kõrvaldamise eest vastutaja ja tähtaeg. Ajutise kõrvalekalde aktsepteerib asjaomase vastutusala juht, kui ülikooli teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kohustusliku ohutusnõude rikkumist ei saa aktsepteerida; vajaduse korral piiratakse süsteemi või ruumi kasutamist.

9.6 Varutoitelahenduste kavandamisel tuleb arvestada:
9.6.1 hoolduse ja testimise võimekusega;
9.6.2 monitooringu ja teavituste olemasoluga;
9.6.3 tehnilise ühilduvusega;
9.6.4 elektri- ja tehnosüsteemide võimekusega;
9.6.5 vastutuse ja rahastuse põhimõtetega;
9.6.6 kriitiliste süsteemide varutoite töökindluse ja toimepidevuse tagamisega ka varutoitelahenduse hoolduse või üksikkomponendi rikke korral;
9.6.7 generaatorite tööga kaasneva müra ja heitgaaside mõjuga hoonele ja selle kasutajatele.

9.7 UPSide eesmärk on:
9.7.1 kaitsta süsteeme voolukõikumiste ja lühiajaliste katkestuste eest;
9.7.2 tagada süsteemide töö generaatori käivitumiseni;
9.7.3 võimaldada süsteemide kontrollitud seiskamist;

9.8 Generaatoritoidet kasutatakse eelnevalt määratud kriitiliste süsteemide ja teenuste talitluspidevuse tagamiseks pikemaajaliste katkestuste korral. Samuti kasutatakse generaatoritoidet suure võimsusega tehnosüsteemide varutoitena, mille ühendamine UPSi taha või nõutava tugiaja tagamine UPSi abil ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas, näiteks sprinkleripumbad, tuletõrjeliftid, soojussõlmed, suuremad jahutusseadmed ja suitsueemaldusventilatsioon.

9.9 Generaatorilahendus valitakse süsteemi kriitilisuse, riskitaseme, tehnilise teostatavuse ja maksumuse alusel. Lahenduse võib tagada:
9.9.1 paikse generaatoriga;
9.9.2 mobiilse generaatoriga, mille kättesaadavus ja töölerakendamine on tagatud süsteemi lubatud katkestusaja jooksul; jagatud generaatori korral määratakse kasutamise prioriteedid, arvestades hoonete samaaegset vajadust;
9.9.3 muu tehniliselt põhjendatud varutoitelahendusega.

9.10 Kriitiliste süsteemide varutoitelahenduste kavandamisel tuleb vältida sõltuvust ühest toiteallikast või seadmekomponendist, mille rike või hooldus võib põhjustada süsteemi töö katkemise. Vajaduse korral tagatakse kriitiliste süsteemide toide sõltumatute või dubleeritud varutoitelahendustega.

10. Talitluspidevuse vajaduste hindamine

10.1 Uue labori, süsteemi, seadme või teadusaparatuuri kavandamisel kooskõlastab struktuuriüksus lahenduse kinnisvaraosakonnaga enne tehniliste tingimuste lõplikku määramist, hankemenetluse alustamist või muu siduva kohustuse võtmist.

10.2 Kooskõlastamise käigus hinnatakse kavandatava lahenduse talitluspidevuse vajadust, tehnilisi tingimusi, olemasoleva taristu piisavust ning lahenduse elukaare kulusid. Enne kasutuselevõttu kontrollitakse kokkulepitud nõuete täitmist.

10.3 Talitluspidevuse vajaduse hindamisse kaasatakse vastavalt pädevusele:
10.3.1 süsteemi või seadme eest vastutav struktuuriüksus, kes kirjeldab tegevusvajaduse ja katkestuse mõju;
10.3.2 infotehnoloogia osakond, kui mõjutatakse IT- või sidetaristut;
10.3.3 teised seotud osapooled vastavalt lahenduse olemusele ning ohutus- ja rahastamisküsimustele.

10.4 Hindamise käigus selgitatakse muu hulgas:
10.4.1 süsteemi või seadme talitluspidevuse tase;
10.4.2 võimalik mõju katkestuse korral;
10.4.3 vajadus UPSi kaitse, kontrollitud seiskamise või generaatoritoite järele;
10.4.4 olemasoleva elektri- ja tehnilise taristu võimekus ning kavandatava lahenduse mõju sellele;
10.4.5 varutoitelahenduse rajamiseks vajalike ruumide, tehniliste kommunikatsioonide ja tehniliste tingimuste olemasolu (nt UPSi ja akude paigaldusruum, jaotusseadmete ruumivajadus, jahutus, ventilatsioon ning kaabliteede rajamise võimalused);
10.4.6 hoolduse, monitooringu ja testimise vajadused;
10.4.7 lahenduse rahastamise ja vastutuse põhimõtted.

11. Rollid ja vastutus

11.1 Ülikooli talitluspidevuse ja varustuskindluse korraldamisel lähtutakse rollipõhisest vastutusest.

11.2 Vastutusala juht korraldab oma valdkonna talitluspidevuse planeerimise ja ressursivajaduse käsitlemise ning prioriteetide otsustamise oma pädevuse piires.

11.3 Struktuuriüksuse juht määrab süsteemide eest vastutajad ning korraldab oma üksuse talitluspidevuse vajaduste kirjeldamise ja vajalike meetmete rakendamise.

11.4 Infotehnoloogia osakond vastutab oma tehnilise pädevuse piires:
11.4.1 kriitiliste IT-, side- ja võrgusüsteemide talitluspidevuse eest;
11.4.2 IT-taristu tehnilise kriitilisuse ja sõltuvuste hindamise eest koostöös teenuste eest vastutavate üksustega;
11.4.3 IT-süsteemide UPSide ja varutoitelahenduste tehniliste nõuete määramise ning haldusvastutuse kokkuleppimise eest kinnisvaraosakonnaga;
11.4.4 IT-süsteemide monitooringu ja teavituste toimimise eest.
11.4.5 ülikooli kriitiliste teenuste ja tehnosüsteemide talitluspidevuse põhimõtete rakendamise koordineerimise ning ühtse metoodika väljatöötamise ja ajakohastamise eest talitluspidevuse talituse kaudu.

11.5 Kinnisvaraosakond vastutab:
11.5.1 hoonete tehnosüsteemide talitluspidevuse eest;
11.5.2 generaatorite, elektritaristu ja hooneautomaatika lahenduste kavandamise ja haldamise eest;
11.5.3 tehnilise hoolduse, testimise ja käidukorralduse eest;
11.5.4 hoonete minimaalse ohutustaseme tagamise eest;
11.5.5 nõutava talitluspidevuse taseme kinnitamise eest;
11.5.6 hoone tehnilist taristut või ruumitingimusi mõjutavate uute laborite, süsteemide ja seadmete tehnilise kooskõlastamise korraldamise eest.

11.6 Kinnisvaraosakonna ja infotehnoloogia osakonna vahel dokumenteeritakse iga ühise lahenduse halduspiirid, sealhulgas UPSi, akude, generaatori, elektriühenduste, jahutuse ja seire vastutus. Tuleohutuse ja tööohutuse küsimustes kaasatakse vastava valdkonna pädevad isikud.

11.7 Struktuuriüksuste juhid ja nende määratud süsteemide eest vastutavad isikud vastutavad:
11.7.1 oma süsteemide, seadmete, laborite ja teadusaparatuuri kriitilisuse sisulise hindamise eest;
11.7.2 tööprotsesside ohutuks toimimiseks vajalike süsteemide ja seadmete talitluspidevuse vajaduste hindamise ning vajalike meetmete määramise ja rakendamise eest koostöös asjaomaste tehniliste vastutajatega, lähtudes ülikooli töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise eeskirjast;
11.7.3 oma vastutusala süsteemide ja teenuste talitluspidevuse vajaduste, katkestuste võimalike mõjude ning vajaliku toimimisvõime kirjeldamise ja selleks vajaliku sisendinfo esitamise ning ajakohasuse tagamise eest;
11.7.4 oma vastutusalas olevate seadmete ja ruumisüsteemide nõuetekohase hoolduse, perioodilise kontrolli ja korrashoiu korraldamise eest vastavalt dokumenteeritud haldusvastutusele; hoone kesksete tehnosüsteemide haldusülesanded täidetakse kinnisvaraosakonna pädevuse kohaselt.
11.7.5 uute laborite, süsteemide, seadmete ja teadusaparatuuri kavandamise õigeaegse kooskõlastamise eest kinnisvaraosakonnaga vastavalt punktile 10.

11.8 Hoone tehnilist taristut või ruumitingimusi mõjutavate talitluspidevuse lahenduste tehnilise kavandamise ja kooskõlastamise eest vastutab kinnisvaraosakond, kaasates vastavalt vajadusele infotehnoloogia osakonna ja asjaomase struktuuriüksuse.

12. Rahastamise põhimõtted

12.1 Ülikooli eelarves ja eelarvestrateegias kavandatakse vastava teenuse või taristu eest vastutava struktuuriüksuse kaudu, lähtudes ülikooli finantseeskirjast ja vara kasutamise eeskirjast, rahastus järgmistele talitluspidevuse meetmetele:
12.1.1 baastaseme talitluspidevuse meetmetele;
12.1.2 ülikooli kesksetele kriitilistele ohutus-, turva-, side- ja IT-süsteemidele;
12.1.3 kesksetele tehnosüsteemidele ja taristule;
12.1.4 ülikooliülestele talitluspidevuse lahendustele.

12.2 Üksuse spetsiifilise seadme, labori või teadusaparatuuri täiendava talitluspidevuse kulud kavandatakse üldjuhul asjaomase struktuuriüksuse või projekti eelarves, lähtudes põhjendatud vajadusest ja rahastamisallika kasutamise tingimustest. Rahastamisotsus tehakse ülikooli eelarve- ja otsustuskorra kohaselt.

12.3 Mitut üksust teenindava või kaasrahastatava lahenduse puhul määratakse enne kohustuste võtmist kirjalikult investeeringu- ja püsikulude jaotus, finantsallikad ning lahenduse haldamise eest vastutaja. Kulude jaotamisel arvestatakse lahenduse kasutust ja üksuste põhjendatud vajadusi.

12.4 Talitluspidevuse meetmeid ja investeeringuid prioriseeritakse süsteemidele määratud talitluspidevuse tasemete ja tuvastatud puudujääkide alusel.

12.5 Rahastamisvajaduse esitamisel arvestatakse lahenduse kogu elukaare kuludega: projekteerimine, paigaldus, ruumide ja tehnosüsteemide kohandamine, hooldus, testimine, seire, akude vahetamine, kütus, väljaõpe ja kasutuselt kõrvaldamine.

12.6 Süsteemi eest vastutav üksus esitab põhjendatud vajaduse, kuluhinnangu ja ajakava. Kinnisvaraosakond ja infotehnoloogia osakond koondavad oma taristu vajadused. Rahandusosakond kaasatakse eelarvestamise ja rahastamisallikate küsimustes vastavalt finantseeskirjale.

12.7 Kui vajalike meetmete jaoks puudub rahastus, esitatakse pädevale otsustajale rahastamisvajadus koos lahendusettepaneku ja ajutiste meetmetega.

12.8 Tehniline kooskõlastus ja talitluspidevuse taseme määramine ei asenda rahastamisotsust ning rahastuse olemasolu või rahastamisotsus ei asenda nõutavat tehnilist kooskõlastust.

13. Hooldus, testimine ja katkestuste lahendamine

13.1 UPSide, generaatorite ja teiste talitluspidevuse lahenduste regulaarne hooldus, testimine ja tehniline kontroll dokumenteeritakse ning korraldatakse kohaldatavate nõuete, tootja juhiste ja süsteemipõhise hooldus- ja testimisplaani alusel.

13.2 Kriitiliste süsteemide talitluspidevuse tagamiseks korraldab tehniline haldaja vastavalt dokumenteeritud haldusvastutusele regulaarselt järgmiste komponentide ja funktsioonide kontrolli:
13.2.1 UPSide töövõime;
13.2.2 akude seisukord;
13.2.3 generaatorite käivitusvõimekus;
13.2.4 monitooringu ja teavituste toimimine;
13.2.5 kriitiliste süsteemide taastamise võimekus.

13.3 Kriitiliste süsteemide toimivust kontrollitakse riskipõhise testimis- ja õppuste plaani alusel. Plaanis määratakse kontrollide sagedus, ulatus, vastutajad, ohutusmeetmed ja tulemuste hindamise kriteeriumid. Lisaks üksikseadmetele kontrollitakse teenuse toimimisahelat, sealhulgas UPSi, generaatorit, ümberlülitumist, jahutust, sidet, teavitusi ja taastamist. Tulemused, puudused, parendusmeetmed, vastutajad ja tähtajad dokumenteeritakse.

13.4 Katkestuste lahendamisel ja tegevuse taastamisel lähtutakse ülikooli talitluspidevuse poliitikast ning asjakohastest intsidendi- ja kriisiplaanidest.

13.5 Süsteemi juhises määratakse katkestusest teavitamise, varutoitele ülemineku, kontrollitud seiskamise ja taaskäivitamise kord. Vastutavate isikute kättesaadavus tagatakse kokkulepitud tööaja-, valveaja- või lepingulise reageerimiskorralduse alusel, sealhulgas väljaspool tööaega ning elektri- või sidekatkestuse korral.

13.6 Enne taaskäivitamist kontrollib tehniline haldaja süsteemi ja selle abisüsteemide valmisolekut. Kui süsteemi või ruumi kasutamine peatati ohu tõttu, võib kasutamist jätkata pärast ohu kõrvaldamist ja asjaomase ohutusvaldkonna pädeva isiku nõusolekut.

14. Rakendussätted ja lisad

14.1 Käesolevat dokumenti rakendatakse koos ülikooli talitluspidevuse, kriisijuhtimise, kinnisvara halduse, infoturbe ja infotehnoloogia teenuste korraldust reguleerivate dokumentidega.

14.2 Dokumendi rakendamiseks koostatakse ja hoitakse ajakohasena vähemalt:
14.2.1 süsteemipõhised käidu-, seiskamis- ja taastamisjuhised;
14.2.2 vajalikud kontroll-lehed ja testimistulemused;
14.2.3 dokumenteeritud riskihinnangud ja hindamise alusandmed;
14.2.4 kriitiliste süsteemide ja koormuste register vastavalt lisale 1;
14.2.5 hooldus- ja testimisplaanid.

14.3 Dokumendi ülevaatamise vähemalt kord aastas ning oluliste muudatuste korral korraldab infotehnoloogia osakonna talitluspidevuse talitus. Dokumenti ajakohastatakse vajaduse korral ning muudatused kinnitatakse ülikooli kehtiva korra kohaselt.

14.4 Lisa 1 on käesolevate põhimõtete lahutamatu osa.

14.5 Tegevuskava ei muuda süsteemile määratud nõutavat taset. Kohustuslike nõuete rikkumised käsitletakse viivitamata; muud meetmed viiakse ellu kinnitatud tegevuskava alusel.

14.6 Kinnisvaraosakond korraldab koostöös infotehnoloogia osakonna ja asjaomaste struktuuriüksustega lisas 1 sätestatud esmase kaardistuse ning kannab selle tulemused kriitiliste süsteemide ja koormuste registrisse hiljemalt 31.12.2028.

14.7 Kinnisvaraosakond koostab koostöös infotehnoloogia osakonna ja asjaomaste struktuuriüksustega esmase kaardistuse alusel puuduste kõrvaldamise tegevuskava ning esitab selle kantslerile kinnitamiseks hiljemalt 31.12.2029. Tegevuskavas määratakse meetmed, vastutajad, elluviimise tähtajad ja rahastamisvajadus.

14.8 Kinnisvaraosakond esitab koostöös infotehnoloogia osakonna ja asjaomaste struktuuriüksustega kantslerile vähemalt kord aastas ülevaate tegevuskava täitmisest ja lahendamata puudustest ning vajaduse korral tegevuskava muutmise ettepanekud.


Lisa 1. Kriitiliste süsteemide ja koormuste kaardistamise kord

1. Kinnisvaraosakond korraldab hoonete lõikes kriitiliste tehnosüsteemide, seadmete ja ruumide talitluspidevuse vajaduse kaardistamise koostöös infotehnoloogia osakonna tehniliste vastutajate ning asjaomaste struktuuriüksustega.

2. Kaardistamise eesmärk on:
2.1 määrata hoone kriitilised süsteemid ja koormused;
2.2 hinnata nende talitluspidevuse vajadust elektrikatkestuse või muu kriisi korral;

2.3 määrata kohaldatavad baastaseme nõuded ja täiendav talitluspidevuse tase;

2.4 valida vajalik varutoitelahendus (UPS, generaator või muu lahendus);

2.5 planeerida investeeringud ja vastutajad.

3. Hoonete hindamine

3.1 Kaardistamine tehakse iga hoone kohta eraldi.

3.2 Hindamisel lähtutakse vähemalt kolmest vaatest:
3.2.1 hoone ohutuse ja kriisivalmiduse seisukohalt vältimatud süsteemid;
3.2.2 hoone kasutusest tulenevad kriitilised seadmed ja teenused, mille katkestus põhjustab olulise kahju;
3.2.3 seadmed, mis vajavad üksnes kaitset voolukõikumiste eest või kontrollitud seiskamist.

4. Kriitiliste koormuste ja talitluspidevuse taseme määramine

4.1 Iga hoone kohta koostatakse kriitiliste koormuste loend.

4.2 Loendisse kantakse kõik hoones tuvastatud kriitilised koormused ja ohutusfunktsioonide tagamiseks vajalikud süsteemid, sealhulgas olemasolu korral:
4.2.1 tuleohutus- ja häiresüsteemid;
4.2.2 evakuatsiooni- ja avariivalgustus;
4.2.3 läbipääsu- ja valvesüsteemid;
4.2.4 kriisiteavituse lahendused;
4.2.5 hooneautomaatika minimaalsed ohutusfunktsioonid;
4.2.6 serveri- ja sideruumid;
4.2.7 jahutus-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemid;
4.2.8 laborid ja teadusaparatuur;
4.2.9 kontrollitud seiskamist vajavad seadmed.

4.3 Iga koormuse kohta dokumenteeritakse kohaldatavad baastaseme nõuded ja täiendava kaitsevajaduse korral tase 1 või 2. Kui täiendavat taset ei ole vaja, märgitakse „üksnes baastase“. Nõutav tase ja tegelikult tagatud võimekus kajastatakse eraldi.

4.4 Seejärel hinnatakse iga kriitilise koormuse talitluspidevuse vajadust ning määratakse sobiv varutoitelahendus. Selleks dokumenteeritakse vähemalt:
4.4.1 asukoht;
4.4.2 vastutaja;
4.4.3 võimsus ja vajadusel käivituskoormus;
4.4.4 lubatud katkestuse kestus;
4.4.5 sõltuvused teistest süsteemidest;
4.4.6 kavandatav varutoitelahendus;
4.4.7 nõutav minimaalne teenustase ja taastamise järjekord;
4.4.8 seiskamise tingimused ja kestus ning reageerija kättesaadavus;
4.4.9 kohapealsete ressurssidega saavutatav autonoomiaaeg ning välisest tarnest või teenusest sõltuva töövõime tagamiseks vajalikud ressursid, nende kättesaadavus, tarne- ja rakendusaeg ning toimimise korraldus ulatusliku katkestuse korral.

4.5 Varutoitelahenduse valikul hinnatakse eelkõige:
4.5.1 vajalikku UPSi tööaega;
4.5.2 kontrollitud seiskamise vajadust;
4.5.3 generaatoriga varustatavaid koormusi;
4.5.4 vajalikku autonoomiaaega;
4.5.5 ühise või hoonepõhise generaatorilahenduse otstarbekust.

4.6 Võimaluse korral kasutatakse tegelikke mõõteandmeid. Ühislahenduse puhul hinnatakse samaaegseid koormusi, võimsusvaru ja ühise rikke mõju. Ühislahendus valitakse juhul, kui selle töökindlus ja riskimaandamismeetmed võimaldavad täita seotud süsteemide nõudeid.

5. Kaardistamise tulemuste dokumenteerimine

5.1 Kaardistamise tulemused dokumenteeritakse ühtses kriitiliste süsteemide ja koormuste registris, kasutades ülikooli ruumide registrit või muud selleks määratud infosüsteemi. Tehniliste skeemide, haavatavuste ja kontaktandmete juurdepääs korraldatakse tööülesannetest tuleneva vajaduse ning ülikooli infoturbe ja teabehalduse nõuete alusel.

5.2 Registris kajastatakse kriitiliste süsteemide talitluspidevuse hindamise tulemused ja vajalikud parendusmeetmed. Registri täpne ülesehitus ja andmekoosseis määratakse töökorralduslikult.

5.3 Registri andmete ajakohasust kontrollitakse vähemalt kord aastas ning pärast olulist muudatust, intsidenti või testi, mis mõjutab registreeritud võimekust. Süsteemi eest vastutav üksus tagab tegevusvajadust ja kriitilisust puudutavate andmete ajakohasuse. Kinnisvaraosakond ja infotehnoloogia osakond ajakohastavad oma hallatava taristu tehnilised andmed.