Õppetegevus> Tasemeõpe

Üliõpilaste vastuvõtueeskiri

Kehtestatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 (jõustunud 01.09.2018)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 16.10.2018 määrusega nr 4 (jõustunud 18.10.2018)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 18.06.2019 määrusega nr 4 (jõustunud 21.06.2019)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 22.10.2019 määrusega nr 5 (jõustunud 29.10.2019)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 22.10.2019 määrusega nr 9 (jõustunud 01.11.2019)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 19.05.2020 määrusega nr 3 (jõustunud 23.05.2020)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 20.10.2020 määrusega nr 6 (jõustunud 28.10.2020)
Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli senati 16.03.2021 määrusega nr 1 (jõustunud 23.03.2021, v.a § 11 lõiget 6, mis jõustub 2022/2023. õppeaasta vastuvõtust)

Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 23.03.2021

Microsoft Word

Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 14 lg 3 punkti 11 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Ülesanne

Määrusega sätestatakse üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -kord Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuse-, integreeritud, magistri-, doktori- ning rakenduskõrgharidusõppesse astumiseks.

§ 2. Vastuvõtt ja konkursitingimused

(1) Vastuvõtt toimub avaliku konkursi korras.

(2)  Üliõpilaste vastuvõtt esimese kõrgharidusastme õppesse toimub vastavalt senati poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja lävenditele ning teise kõrgharidusastme õppesse vastavalt hariduse nõuetele, konkursi tingimustele ja lävenditele. [jõustunud 28.10.2020]

(3) Üliõpilaseks kandideerija (edaspidi kandideerija või kandidaat) valib ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal. [jõustunud 21.06.2019]

(4) Vastuvõtu korraldamise tähtajad kõikidel kõrgharidusastmetel kehtestab rektor vastuvõtu kalendergraafikuna. [jõustunud 21.06.2019]

(5) Silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud isiku, kes on täitnud kandideerimise üldnõuded, võetakse nii bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse kui ka magistriõppesse vastu MTÜ TTÜ spordiklubi soovitusel vastavalt ülikooli senati poolt moodustatud kohtade arvule. [jõustunud 01.11.2019]

(6) Esimese ja teise kõrgharidusastme õppekohad moodustatakse vastavalt lävendi ületanud kandidaatide arvule. Lävend on õppekoha saamiseks nõutav tulemus.

(6¹) Vastuvõtu eritingimus on kriteerium, mille täitmisel võetakse kandideerija Tallinna Tehnikaülikooli (v.a arhitektuuriõpe) vastu, arvestamata vastava õppekava vastuvõtutingimusi. [jõustunud 18.10.2018]

(7) Doktoriõppe õppekohad täidetakse konkursi korras.

(8) Eestis mitte alaliselt elavate isikute sisseastumiskatsete korraldamist koordineerib õppeosakond.

(9) Eestis mitte alaliselt elav isik, kes soovib asuda õppima eestikeelsele õppekavale, tõendab oma eesti keele oskust vähemalt B2 taseme tunnistuse või ülikooli eesti keele katse eduka sooritamisega. [jõustunud 29.10.2019]

§ 3. Avalduse esitamine

(1) Kandideerija esitab kandideerimise avalduse (edaspidi avaldus) elektroonilises vormis Eesti Kõrgkoolide Sisseastumise Infosüsteemi (edaspidi SAIS) vahendusel või vastuvõtukomisjonile.

(2) Kandideerija, kelle andmed ei ole riiklikes registrites, esitab dokumendid vastuvõtukomisjonile paberkandjal.

(3) Eestis mitte alaliselt elav kandideerija esitab avalduse vastavas veebikeskkonnas, haridust tõendavad dokumendid esitatakse paberkandjal vastavalt Eesti ENIC-NARIC keskuse kehtestatud nõuetele.

§ 4. Korduv õppimine samal kõrgharidusastmel (bakalaureuse-, integreeritud, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes)

(1) Isikult, kes on õppinud vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul tasuta õppes, võib ülikool selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul, 4-aastase bakalaureuse- ja integreeritud õppe õppekavadel põhineva õppe korral selle õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, alates immatrikuleerimise hetkest nõuda õppekulude hüvitamist samal kõrgharidusastmel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Vastavalt kahe- või kolmekordse nominaalkestuse möödumist tõendavad dokumendid peab kandidaat esitama vastuvõtukomisjonile vastuvõtuperioodi jooksul.

(3) Kandidaat, kes on õppinud alla poole õppekava nominaalkestusest, peab seda tõendavad dokumendid esitama vastuvõtukomisjonile vastuvõtuperioodi jooksul. Nominaalkestust arvutatakse õpitud semestrite alusel, kusjuures poole nominaalaja arvestamisel lähtutakse sügissemestri puhul semestri lõpu ja kevadsemestri puhul õppeaasta lõpu kuupäevast, mis on fikseeritud akadeemilises kalendris.

(4) Kandideerija, kes soovib uuesti asuda õppima õppekavale, millelt ta on eksmatrikuleeritud viimase kahe aasta jooksul, saab seda teha ainult õppekulusid hüvitades.

§ 5. Teatiste edastamine ja õppetööle registreerumine

(1) SAIS on ametlik vastuvõtuga seotud infovahetuskeskkond, kus toimub kandideerimisega seotud info kogumine, töötlemine ja informatsiooni edastamine kandideerijale.

(2) Vastuvõtukomisjoni või doktoriõppesse vastuvõtul programmijuhi otsuse alusel õppima vastu võetud kandidaatidele edastatakse SAIS-i kaudu teatised, milles on märgitud tähtaeg õppekoha kinnitamiseks. [jõustunud 21.06.2019]

(3) Immatrikuleeritakse ainult kandideerimisnõuded täitnud ja tähtaegselt õppekoha kinnitanud kandidaadid.

(4) Eestis mitte alaliselt elavaid esimesse ja teise kõrgharidusastmesse ja ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijaid teavitab õppekoha saamisest õppeosakond. Doktoriõppe väliskandidaate teavitab teadusosakond. [jõustunud 21.06.2019]

(5) Tasulisele õppekavale õppima asuv isik väljastpoolt Euroopa Liitu maksab esimese õppeaasta tasu enne immatrikuleerimist. Õppima mitteasumisel või õppekohast loobumisel nimetatud tasu ei tagastata, v.a juhul kui ilmnevad üliõpilasest sõltumatud asjaolud, mis takistavad õppima asumist.

§ 6. Vastuvõtukorraldus

(1)  Õppeprorektor moodustab bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidus- ning magistriõppe vastuvõtukomisjonid, vastuvõttu korraldavad alakomisjonid ja riigieksameid asendavad sisseastumiskatseid korraldavad komisjonid. [jõustunud 21.06.2019]

(2) Doktoriõppe õppekohad täidetakse vastuvõtutingimuste täitmisel tekkiva paremusjärjestuse alusel. Doktoritöö teemade avamise ja neile kandideerijate vastavuse osas teeb otsuse programmijuht. . [jõustunud 21.06.2019]

(3) Dekaan moodustab bakalaureuse-, integreeritud, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe vastuvõtuks teaduskonna alakomisjoni(d).

(4) Vastuvõtuga seotud erakorralised küsimused lahendab vastav vastuvõtukomisjon. Doktoriõppesse vastuvõtuga seotud erakorralised küsimused lahendab teadusprorektor. [jõustunud 21.06.2019]

2. peatükk
Vastuvõtutingimused ja -kord bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes

§ 7. Kandideerimise üldnõuded

(1) Kõikidel keskhariduse või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus kandideerida. Kandideerija võib esitada kuni kaks sisseastumisavaldust.

(2) Kandideerimine toimub õppekavati moodustatud konkursirühmades.

(3) Kui kandidaadi keskharidust tõendaval dokumendil märgitud keskmine hinne on madalam kui õppekoha saamiseks nõutav tulemus, on kandidaadil võimalus laia matemaatika riigieksami tulemuse alusel taotleda lävendi täitmist. Lävendi täitmiseks peab laia matemaatika riigieksami tulemus olema vähemalt 50 punkti.

(4) Kandidaat, kellel ei ole keskharidust tõendaval dokumendil keskmise hinde arvutamiseks vajalikku alusdokumenti, võib taotleda keskmise hinde miinimumi täitmist laia matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemuste alusel. Lävendi täitmiseks peab mõlema riigieksami tulemus olema vähemalt 50 punkti.

(5) Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele toimub välisriigis keskhariduse omandanud Eestis mitte alaliselt elavatele kandidaatidele sisseastumiskatse alusel.

(6) International Baccalaureate (edaspidi IB) ja European Baccalaureate (edaspidi EB) õppe lõpetanutele toimub vastuvõtt IB/EB diplomi alusel (Diploma Awarded).

(7) Eritingimusel kandideerijal tuleb täita vastuvõtu eritingimus ning talle ei kohaldu eeskirjas sätestatud lävendipõhise vastuvõtu tingimused. Eritingimusel kandideerija saab maksimumkonkursipunktid. [jõustunud 18.10.2018]

§ 8. Konkurss

(1) Õppekoha saamiseks nõutav tulemus kujuneb riigieksamite või ülikoolis korraldatud sisseastumiskatsete, testide, vestluste või keskharidust tõendaval dokumendil märgitud hinnete alusel.

(2) Ingliskeelsesse õppesse kandideerimiseks on täiendavalt nõutav inglise keele riigieksami tulemus B2 tasemel või kehtiv ülikooli poolt heakskiidetud rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele test või ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis sooritatud inglise keele test vähemalt B2 tasemel. Keeletestide loetelu ja nõutavad tulemused kinnitab õppeprorektor. Ülikooli inglise keele testi sooritamist välisüliõpilastega koordineerib õppeosakond.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud inglise keele oskuse tõendamist ei nõuta kandideerijalt, kes on:

1) lõpetanud IB või EB diplomiõppe;

2) omandanud keskhariduse inglise keeles – Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas, USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ning tema inglise keele oskus vastab vähemalt B2 tasemele. Õppeosakonnal on õigus nõuda vastavasisulist tõendit paberkandjal või kontrollida inglise keele oskust Skype’i vestluse teel.

(4) Riigieksami tulemustega võrdsetel alustel arvestatakse ülikoolis sooritatud matemaatika ja eesti keele sisseastumiskatse tulemusi. Välisriigis keskhariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isikutel toimub konkurss eestikeelsesse õppesse matemaatika ja eesti keele sisseastumiskatse tulemuste või kandideerimiseks vajalike Eesti Vabariigi riigieksamite alusel. Eesti keele katset võivad sooritada ainult need kandideerijad, kellel ei ole sooritatud kirjand, eesti keele või eesti keel teise keelena riigieksam või kes on sooritanud selle alla nõutud minimaalse tulemuse.

(5) Riigieksamit eesti keeles või eesti keel teise keelena võib asendada B2 või C1 tasemetest, kusjuures testi tulemus peab olema vähemalt 60% ja osaoskuse tulemused peavad vastama tasemenõuetele.

(6) IB ja EB diplomiõppe programmi lõpetanute puhul arvestatakse riigieksamitega samadel alustel IB/EB diplomiõppe raames sooritatud eksameid õppeainetes, mis vastavad ülikooli senati kinnitatud konkursi tingimustele ja kandideerimise nõuetele sisseastumisel bakalaureuse-, inseneri-, rakenduskõrgharidus- ning magistriõppesse. IB/EB programmis sooritatud eksamite punktid teisendatakse riigieksamipunktideks. [jõustunud 01.11.2019]

§ 8¹ Vastuvõtt eritingimusel [jõustunud 18.10.2018]

(1) Tallinna Tehnikaülikooli võetakse vastu nõutava haridustasemega kandideerija, kes on:

1) 11. või 12. klassi arvestuses tulnud Eesti üleriigilisel aineolümpiaadil lõppvoorus (või 2020. aasta eelvoorus juhul, kui lõppvooru ei toimunud) kümne parema hulka või gümnaasiumi arvestuses saanud üldpingereas koha esikahekümne; [jõustunud 23.05.2020]

2) 11. või 12. klassi arvestuses osalenud Eesti üleriigilisel matemaatika, füüsika, keemia või informaatika aineolümpiaadil lõppvoorus (või kutsutud 2020. aastal lõppvooru); [jõustunud 23.05.2020]

3) gümnaasiumi õpilasena osalenud ja tulemuse saanud rahvusvahelisel võistlusel;

4) gümnaasiumi õpilasena saavutanud saatesarjas „Rakett 69“ 1.–3. koha;

5) sisseastumisel kahe viimase aasta jooksul saavutanud „Kübernaaskel“ võistluses vanemas või nooremas vanusegrupis 1.– 3. koha; [jõustunud 29.10.2019]

6) sisseastumisel kahe viimase aasta jooksul saavutanud insenerivõistlusel „Enginaator“ finaalvoorus võistkondlikult 1.–5. koha; [jõustunud 29.10.2019]

7) TalTechi „Labürindijooks“ võistlusel sisseastumise aastal saavutanud 1.–10. koha. [jõustunud 29.10.2019]

8) saavutanud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil I – III preemia. [jõustunud 20.10.2020]

(2) Olümpiaadid ja võistlused, millel osalemist arvestab Ülikool eritingimusel vastuvõtul, määrab õppeprorektor.

§ 9. Dokumendid

(1) Kandideerimiseks nõutavad dokumendid on:

1) avaldus;

2) haridust tõendava dokumendi ja riigieksamitunnistus(t)e originaal(id) ja koopia(d);

3) pass, isikutunnistus või elamisloakaart;

4) väljavõte kandideerija samal õppeastmel katkestatud õpingute kohta, sh kestus, riigipoolne rahastus ja akadeemiline puhkus;

5) välisriigis keskhariduse omandanud Eestis alaliselt elavatel isikutel Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnang ja soovitus;

6) diplom või tõend, mis tõendab olümpiaadist või võistlusest osavõttu tulenevalt § 8¹. [jõustunud 18.10.2018]

(2) Välisriigis keskhariduse omandanud Eestis mitte alaliselt elavate isikute puhul on ülikoolil õigus nõuda Eesti ENIC-NARIC keskuse hinnangut ja soovitust või teha vastavasisuline päring andmete kontrollimiseks iseseisvalt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente ei lisata, kui avaldus kandideerimiseks on esitatud SAIS-i kaudu ja kandideerimiseks vajalikud tingimused on täidetud ning andmed vastavatest registritest kättesaadavad.

§ 10. Täiendavad konkursipunktid

(1) Keskkooli või gümnaasiumi Eestis kuld- või hõbemedaliga lõpetanule lisatakse bakalaureuse- ja integreeritud õppesse kandideerimisel täiendavalt 10% maksimaalsetest konkursipunktidest eeldusel, et lävend on täidetud. [jõustunud 29.10.2019]

3. peatükk
Vastuvõtt magistriõppesse

§ 11. Kandideerimise üldnõuded

(1) Magistriõppesse võivad kandideerida isikud, kellele on antud akrediteeritud õppekava lõpetamisel bakalaureusekraad või kellel on rakenduskõrgharidusõppe akrediteeritud õppekava alusel omandatud kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon. Kandidaadi sobivuse määramisel lähtutakse hariduse nõuete täitmisest. [jõustunud 28.10.2020]

(2) Kui kandidaadi eelnev haridus ei vasta nõuetele, peab ta hiljemalt 10. juuniks esitama teaduskonna dekanaati vormikohase taotluse varasemate õpingute sobivuse hindamiseks. Teaduskonnal on õigus määrata enne vastuvõttu sooritamist vajavad õppeained. [jõustunud 28.10.2020]

(3) Kandideerimine magistriõppesse toimub õppekavati moodustatud konkursirühmades. Kandideerida võib kuni kahele õppekohale.

(4) Ingliskeelsesse õppesse kandideerimiseks Eestis mitte alaliselt elavatele isikutele on täiendavalt nõutav kehtiv ülikooli poolt heakskiidetud rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi või ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis sooritatud inglise keele test vähemalt B2 tasemel. Keeletestide loetelu ja nõutavad tulemused kinnitab õppeprorektor. Ülikooli inglise keele testi sooritamist koordineerib väliskandidaatidele õppeosakond.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud inglise keele oskuse tõendamist ei nõuta üliõpilas-kandidaadilt, kes on omandanud eelmise astme hariduse inglise keeles Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas, USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ning kelle inglise keele oskus vastab vähemalt B2 tasemele. Õppeosakonnal on õigus nõuda vastavasisulist tõendit paberkandjal või kontrollida inglise keele oskust Skype’i vestluse teel.

(6) Eestis mitte alaliselt elavad isikud, v.a need, kes on kandideerimise aluseks nõutava kõrghariduse omandanud Eestis, peavad sooritama eeltingimusena GRE testi konkursi tingimustes näidatud tulemusele. [jõustunud 28.10.2020]

(6) Eestis mitte alaliselt elavad isikud, v.a need, kes on kandideerimise aluseks nõutava kõrghariduse omandanud Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigis või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) liikmesriikides peavad sooritama eeltingimusena GRE testi konkursi tingimustes näidatud tulemusele. [jõustub 2022/2023. õppeaasta vastuvõtust]

§ 12. Dokumendid

(1) Kandideerimiseks nõutavad dokumendid on:

1) avaldus;

2) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi originaal ning koopia;

3) pass, isikutunnistus või elamisloakaart;

programmijuhi soovitus eelnevate õpingute sobivuse või enne vastuvõttu sooritamist vajavate õppeainete kohta, samuti tõend nende õppeainete sooritamise kohta, kui kandideerimiseks vajaliku hariduse sobivuse nõuded ei ole täidetud;

4) väljavõte kandideerija samal õppeastmel katkestatud õpingute kohta sh kestus, riigipoolne rahastus ja akadeemiline puhkus;

5) välisriigis kõrghariduse omandanud Eestis alaliselt elavatel isikutel Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnang ja soovitus.

(2) Välisriigis kõrghariduse omandanud Eestis mitte alaliselt elavate isikute puhul on ülikoolil õigus nõuda Eesti ENIC-NARIC keskuse hinnangut ja soovitust või teha vastavasisuline päring andmete kontrollimiseks iseseisvalt.

4. peatükk
Vastuvõtt doktoriõppesse

§ 13. Kandideerimise üldtingimused

(1) Doktoriõppesse võivad kandideerida isikud, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

(2) [kehtetu 21.06.2019]

(3) Konkurss kuulutatakse välja doktoritöö teemade alusel vastavalt rektori kehtestatud doktoriõppe vastuvõtu korrale. Ühele doktoritöö teemale kuulutatakse välja üks konkurss. [jõustunud 21.06.2019]

(4) Kandidaat võib ühes vastuvõtuperioodis kandideerida ühele konkursile. [jõustunud 23.03.2021]

(5) Konkursiteated teemade lõikes koos juhendajate nimedega avaldatakse teaduskondade ning doktoriõppe veebilehtedel, rahvusvahelistel veebilehtedel ja doktoriõppesse kandideerimise veebikeskkonnas. [jõustunud 21.06.2019]

§ 14. Dokumendid

(1) Kandideerimiseks nõutavad dokumendid:

1) avaldus;

2) curriculum vitae, sh andmed hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kohta;

3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi originaal ning koopia;

4) pass, isikutunnistus või elamisloakaart ja nende koopiad;

5) motivatsioonikiri inglise keeles;

6) muud juhendaja poolt nõutud täiendavad dokumendid kandidaadi lõpliku sobivuse väljaselgitamiseks. Täiendavaid dokumente on õigus küsida vastuvõtuperioodi vältel. [jõustunud 23.03.2021]

(2) Välisriigi haridust tõendava dokumendi esitamisel on ülikoolil õigus nõuda kandidaadilt Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangut või teha vastavasisuline päring andmete kontrollimiseks iseseisvalt.

(3) Kandidaat võib esitada kandideerimiseks nõutavad dokumendid ilma eelmise õppeastme haridust tõendava dokumendita, esitades need koos akadeemilise õiendiga hiljemalt immatrikuleerimise hetkeks.

(4) Välisüliõpilaskandidaadil tuleb tõendada oma inglise keele oskust vähemalt tasemel B2. [jõustunud 21.06.2019]

§ 15. Vastuvõtt

(1) Lähtudes kandideerimiseks esitatud dokumentidest ja vestluse tulemustest ning arvestades kandidaadi akadeemilisi võimeid, seniseid tulemusi ning motivatsiooni koostab juhendaja kandidaatide paremusjärjestuse ning esitab selle doktoriõppe programmijuhile kinnitamiseks. [jõustunud 21.06.2019]

(2) Vastu võetakse kandidaat, kes vastab eeskirja § 13 lõikes 1 sätestatule ja osutub paremusjärjestuses esimesele kohale.

(3) Juhul kui paremusjärjestuses esikohale asetunud kandidaat loobub konkursil osalemisest, võetakse vastu paremusjärjestuses järgmisele kohale asetunud kandidaat.

(4) Konkursiväliselt, tööstusdoktorantuuri raames on doktoriõppe programmijuhil õigus teha otsus kandidaadi vastuvõtmiseks, kes vastab § 13 lõikes 1 sätestatule, kui on täidetud tööstusdoktorantuuri statuudis kehtestatud tingimused. [jõustunud 21.06.2019]

5. peatükk
Immatrikuleerimine

§ 16. Üliõpilaseks immatrikuleerimine

(1) Esimese ja teise astme üliõpilased immatrikuleerib vastuvõtukomisjoni ettepanekul õppeprorektor.

(2) Doktoriõppe üliõpilased immatrikuleerib teadusprorektor. Teadusprorektor määrab üliõpilase immatrikuleerimisel doktoriõppesse doktoritöö juhendaja ja vajadusel kuni kaks kaasjuhendajat, kusjuures ülikoolist ei määrata rohkem kui kaks juhendajat. Teadusprorektoril on õigus muuta doktoritöö juhendajat(id) dekaani ettepanekul. [jõustunud 21.06.2019]

(3)  Ülikoolil on õigus vastuvõtumenetlus lõpetada vastuvõtukomisjoni otsusel või immatrikuleerimisotsus tühistada õppeprorektori otsusel, kui ilmneb, et:

1) kandidaadi haridustase või kvalifikatsioon ei võimalda ligipääsu soovitud kõrgharidusastmele;

2) kandidaat on olulisel määral eksinud üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu, sh kahjustanud ülikooli mainet avalikes allikates valeväidete levitamise või alusetute süüdistustega. Akadeemiline tava on käitumisviis, mis toetab ülikooli väärtusi ja õigusaktides sätestatud norme. [jõustunud 28.10.2020]

(4) Ülikool ei vastuta käesoleva paragrahvi lõikest (3) tuleneva vastuvõtumenetluse lõpetamise või immatrikuleerimisotsuse tühistamisega kaasneva võimaliku varalise ega mittevaralise kahju eest. [jõustunud 28.10.2020]

(5) Õppetöö viiakse läbi ülikooli õppekorralduse eeskirjas sätestatud vormis, kui tulenevalt riiklikest õigusaktidest või Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitustest ülikooli senat ei otsusta teisiti. [jõustunud 28.10.2020]

6. peatükk
Vaidlustamine

§ 17. Vastuvõtuga seotud otsuste vaidlustamine

(1) Sisseastumiskatse tulemust on võimalik vaidlustada, esitades kirjaliku vaidlustuse vastuvõtukomisjoni esimehele hiljemalt sisseastumiskatse tulemuste avalikustamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul. Vaidlustuse vaatab läbi vastuvõtukomisjoni esimehe moodustatud vaidlustuskomisjon, mille koosseisu kuuluvad vähemalt vastuvõtukomisjoni esimees ja vastuvõtukomisjoni liige. Komisjoni otsusest teavitatakse vaidlustuse esitanud isikut kolme tööpäeva jooksul vaidlustuse esitamisest arvates.

(2) Teisi vastuvõtuga seonduvaid otsuseid ja toiminguid on võimalik vaidlustada, esitades vaidlustuse vastuvõtukomisjonile või doktoriõppesse vastuvõtu puhul õppekavale vastava teaduskonna dekaanile kolme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest või toimingu tegemisest arvates. Otsusest teavitatakse üliõpilaskandidaati kolme tööpäeva jooksul vaidlustuse esitamisest arvates. [jõustunud 21.06.2019]

7. peatükk
Rakendamine

§ 18. Rakendussätted

(1) Tunnistatakse kehtetuks ülikooli nõukogu 17.11.2015 määrus nr 9 „Üliõpilaste vastuvõtueeskiri” (muudetud ülikooli nõukogu 19.04.2016 määrusega nr 1).

(2) Määrus jõustub 2018/2019. õppeaasta vastuvõtust.