Töötervishoiu ja tööohutuse juhend kemikaalidega töötamisel

1. Üldsätted

1.1 Juhend reguleerib Tallinna Tehnikaülikoolis teadusuuringute ja õppetöö eesmärgil kasutatavate kemikaalide käitlemist.
1.2 Töötaja ja praktilist tööd tegeva üliõpilase võib kemikaalidega tööle lubada alles siis, kui talle on läbi viidud tööohutusalane juhendamine, see tähendab, et talle on tutvustatud käesolevat juhendit ning juhendatavalt on võetud sellekohane allkiri töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise raamatusse või kaardile.
1.2.1 Kui laboris töötamiseks on kehtestatud lisaks käesolevale juhendile töö spetsiifilisust arvestades täiendavaid ohutusjuhendeid või seadmete kasutus- ja ohutusjuhendeid, tuleb enne nende tööde tegemist või seadmete kasutamist tutvustada vastavaid juhendeid, sest need juhendid sisaldavad rangemaid ohutusnõudeid.
1.2.2 Kui töötajal või üliõpilasel on oskuste omandamiseks vaja läbida väljaõpe, siis tuleb juhendatavalt väljaõppe läbimise kohta võtta samuti allkiri töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise raamatusse või kaardile.
1.3 Juhendis kasutatakse mõisteid kemikaaliseaduses sätestatud tähenduses:
1.3.1 Kemikaal on aine või segu REACH-määruse (EÜ) nr 1907/2006 tähenduses;
1.3.2 Ohtlik kemikaal on aine või segu, mis vastab CLP-määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa osades 2-5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele;
1.3.3 Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.

2. Üldised ohutusnõuded laboris töötamisel

2.1 Laboris töötamisel tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid, töötamine peab olema ohutu nii kemikaalidega töötavale isikule kui ka teistele laboris viibijatele.
2.2 Töötaja või üliõpilane peab tundma nende kemikaalide, millega tal tuleb töö käigus kokku puutuda füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning füsioloogilist toimet, olema teadlik nende kemikaalidega kaasneda võivatest ohtudest ja tarvitusele võtma ohutuks tööks vajalikud abinõud.
2.3 Laboris töötamise eelduseks on teadmised esmaabivahendite, tulekustutusvahendite ning avariiduššide asukohtade kohta.
2.4 Ennetamaks kukkumist, libastumist ja muid ohtlikke olukordi, tuleb laboris liikudes vältida kiirustamist. Liikumisteed peavad olema vabad, sinna ei ole lubatud kuhjata esemeid, mis võiksid takistada liikumist ja töötamist ning õnnetuse korral ruumist lahkumist.
2.5 Laboris töötades on kohustuslik kanda kaitseriietust (kittel) ning isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, -mask, -kindad, -jalatsid vm) vastavalt töö spetsiifikale, töökeskkonna ohuteguritele või kemikaali ohutuskaartidele. Isikukaitsevahendid kaitsevad tervisekahjustuste, põletushaavade, vigastuste vms eest ning tööriietus isiklikke rõivaid kemikaalide piiskade ja pritsmete eest.
2.6 Igal isikukaitsevahendil peab olema vastavusmärgis.
2.7 Valida kaitsekindad vastavalt tehtavale tööle ning käideldavatele kemikaalidele (vastav info on kemikaali ohutuskaardil).
2.8 Kemikaalilaboris töötamisel tuleb võimaluse korral asendada kontaktläätsed prillidega. Kui see pole võimalik, on kaitseprillide (olenevalt tööst ka umbprillide) kandmine kogu töö vältel kohustuslik. Kemikaali sattumisel silma takistavad läätsed silma puhastamist ning nende eemaldamine muutub raskeks, sest silmalihased on kemikaaliärrituse tõttu pingul.
2.9 Mitte kanda pikki ja rippuvaid ehteid.
2.10 Kõiki töövahendeid tuleb kasutada ettevaatlikkusega ning sihipäraselt.
2.11 Enne töö alustamist veenduda masinate ja seadmete turvalisuses, kontrollida, et kõik seadme osad ja kinnitusdetailid ning voolikud, juhtmed, pistikud ja pistikupesad oleksid terved. Tööd ei tohi enne rikke või puuduse kõrvaldamist jätkata.
2.12 Enne esmakordset seadmega tööle hakkamist tuleb tutvuda seadme kasutus- ja ohutusjuhendiga.
2.13 Elektriseadmed tuleb pärast kasutamist alati välja lülitada.
2.14 Kui elektriseade töötab tavapäratult, seadme kasutamisel on tunda kõrbelõhna, esineb seadme või tema mõne osa ootamatu kuumenemine või on näha sädemeid, tuleb seade koheselt välja lülitada ja katkestada viivitamatult töö.
2.15 Põlevat elektriseadet kustutada tulekustutiga (CO2- kustuti).
2.16 Vältida elektriseadmete ja vee kontakti ning kemikaalide hoiustamist elektriseadmete peal.
2.17 Põleva gaasipõleti kohale ei tohi kummarduda, enne tööd tuleb pikad juuksed kinni panna.
2.18 Põletite jätmine ilma järelevalveta on keelatud. Pärast põleti kasutamist veenduda, et põleti kraan on kinni.
2.19 Söömine (ka närimiskummi närimine) ja joomine ning toiduainete ja jookide hoidmine, on laboris rangelt keelatud.
2.20 Vältida isiklike esemete asetamist tööpindadele. Üleriiete ja kandekottide koht ei ole laboris.
2.21 Määrdunud kinnastega mitte katsuda erinevaid pindu ja esemeid. Ka enne laboripäeviku täitmist, arvuti või telefoni kasutamist tuleb määrdunud kindad eemaldada.
2.22 Pärast katsete teostamist korrastada oma töökoht, pesta nõud ja käed.
2.23 Õnnetusjuhtumi korral abi tagamiseks peab kõrgendatud ohuallikatega (ohtlikud kemikaalid, survemahutid, elektriseaded) töötamisel viibima ruumis vähemalt kaks isikut (eriti oluline on see töötamisel väljaspool ülikooli ametlikku tööaega).

3. Ohutusnõuded kemikaalide käitlemisel

3.1 Kemikaalide käitlemisel tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid, et ennetada tervise- ja keskkonnakahjustusi ning vältimaks olukorda, kus mittesoovitud kemikaal satub juhuslikult soovitud kemikaali asemele.
3.2 Kõikide kemikaalide kohta peavad olemas olema praeguse Kemikaaliseadusega kooskõlas olevad ohutuskaardid, kus lisaks rombikujulistele hoiatuspiktogrammidele, mis näitavad ohtliku aine või segu kasutamisega kaasneva(te) ohu/ohtude iseloomu, on välja toodud ka tunnussõnad, ohu- ja hoiatuslaused ning toote ja tarnija andmed.
3.3 Kemikaali ohutuskaardid informeerivad kemikaalide kasutajaid võimalikest ohtudest ning ettevaatusabinõudest kemikaali käitlemisel, ohutuskaardid peavad olema kõigile kemikaalidega töötavatele isikutele kättesaadavad ja nendega peab tutvuma enne töö alustamist.
3.4 Kõik laboris kasutusel olevad kemikaalid peavad olema märgistatud ning kemikaalide kasutamise üle tuleb pidada arvet (sissetulek-väljaminek). Kemikaalide märgistamine ja pakendamine peab vastama CLP – määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetele:
3.4.1 tarnija nimi, aadress ja telefoninumber;
3.4.2 aine või segu nimikogus pakendis;
3.4.3 tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed);
3.4.4 ohupiktogrammid;
3.4.5 tunnussõnad;
3.4.6 ohulaused;
3.4.7 hoiatuslaused;
3.4.8 lisateave.
3.5 Mistahes kemikaal peab olema märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt mõistetav ja arusaadav, nõuetele vastavalt tuleb märgistada ka originaalpakendist ümbervalatud või teise taarasse pakendatud kemikaal.
3.6 Mitte kasutada puuduva või mitteloetava etiketiga kemikaali.
3.7 Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate kemikaalide kasutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest.
3.8 Ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks tuleb neid käidelda selliselt, et ohtlikku kokkupuudet ei toimuks või tuleb ohtlikud kemikaalid asendada ohutumate alternatiividega. Taoliste kemikaalidega kokkupuutuvate või ilmselt kokkupuutuvate isikute arv tuleb vähendada miinimumini.
3.9 Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
3.9.1 käideldava kemikaali omaduste ja ohtude tundmist vastavalt käitlemisviisile;
3.9.2 oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel;
3.9.3 õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust;
3.9.4 ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.
3.10 Ohtlike (sh tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste) ainetega töötades tuleb tööd sooritada tõmbekapi või kohtventilatsiooni all.
3.11 Ohtlike kemikaalide käitlemisel kasutatavad seadmed ja töövahendid peavad olema vastavalt märgistatud ning neid kasutatakse ainult nende kemikaalide käitlemisel.
3.12 Laboris tuleb hoida kemikaale kogustes, mis on vajalikud töö tegemiseks.
3.13 Pudelid tuleohtlike ainetega tuleb peale kasutamist koheselt sulgeda.
3.14 Võimalusel vältida kergesti lenduvate ja süttivate ainete hoidmist suure mahuga anumates, sest vedelikuga mitte täidetud anuma vabas osas võib tekkida plahvatusohtlik lendunud aine ja õhu segu.
3.15 Osad orgaanilised ained (eetrid, estrid) moodustavad hapnikuga reageerides ja pikaajalisel seismisel peroksiide (kergesti plahvatavad tahked ühendid). Plahvatusohu vältimiseks tuleb kontrollida kristallide olemasolu korgi ja pudelikaela vahel.
3.16 Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisel tuleb täita vastavat Vabariigi Valitsuse määrust.
3.17 Nõuded töötamisel sööbivate ühenditega:
3.17.1 Kasutada alati isikukaitsevahendeid ja asjakohast tööriietust.
3.17.2 Kui söövitav aine satub nahale, tuleb seda kohta loputada koheselt ohtra veega. Punetuse või naha kahjustuse korral pöörduda arsti poole.
3.17.3 Happeid tuleb alati valada vette, mitte vastupidi!
3.17.4 Söövitavaid kemikaale ei tohi hoida kõrgetel riiulitel, kust nende võtmisel või tagasipanekul võib juhtuda õnnetus.
3.17.5 Söövitavaid aineid ei tohi hoida kergestisüttivate materjalide läheduses.
3.18 Nõuded töötamisel vedela lämmastikuga:
3.18.1 Vältida aine sattumist nahale ja riietele.
3.18.2 Orgaaniline aine, sattudes vedeldatud lämmastikku, võib esile kutsuda plahvatuse, kuna vedel lämmastik kondenseerib õhust hapnikku.
3.18.3 Termoseid ei tohi tihedalt sulgeda (lämmastiku aurumisel tekkiv siserõhk võib termose purustada).

4. Nõuded töötamisel radioaktiivsete isotoopidega

4.1 Radioaktiivsete isotoopidega töötamine peab toimuma vastavalt kiirgusseadusele.
4.2 Radioaktiivsete isotoopidega tohivad töötada ainult kiirgustöötajad (vastava juhendamise läbinud ja arstlikus kontrollis käinud isikud).
4.3 Radioaktiivsete isotoopidega tuleb töötada ainult selleks ettenähtud ruumides, mille ukse peal on silt „KIIRGUSOHT“ ja/või lenduvate isotoopidega ka tõmbe all.
4.4 Eelnevalt tuleb eksperiment planeerida punktipealt, et ei peaks tarbetult kiiritusega kokku puutuma.
4.5 Kohustuslik on kasutada isikukaitsevahenditest kindaid ja kitlit, vajadusel tuleb kasutada ka kaitseprille, kaitsepõlle, pleksiklaasist kaitseekraani, topeltkindaid jne.
4.6 Kõik proovid tuleb märgistada (radionukliid, omaniku nimi, aktiivsusaeg ja kuupäev).
4.7 Enne ja pärast eksperimenti tuleb monitoriga kontrollida tööpiirkonna, seadmete jne saastumist. Eksperimendi ajal kontrollida regulaarselt ka käsi ja kitlit.
4.8 Saastatud radioaktiivsusruumis on töötamine keelatud.
4.9 Saastunud pind tuleb puhastada selleks ettenähtud vahenditega.
4.10 Kõrvalistel isikutel on radioaktiivsusruumis viibimine keelatud.
4.11 Radioaktiivsed jäätmed tuleb panna radioaktiivsusruumis olevatesse jäätmekonteineritesse.

5. Olulisemad töövõtted ja soovitused laborivarustuse kasutamisel

5.1 Üleliigselt võetud kemikaali ei või kunagi tagasi panna suure koguse kemikaali lähteanumasse, see kas neutraliseeritakse või pannakse kogumisnõusse.
5.2 Tahkeid reaktiive võetakse purgist ainult spetsiaalse spaatliga või puistatakse vajalik reaktiivikogus otse purgist puhtale kaalupaberile.
5.3 Kui reaktiiv on purgis paakunud või tahkunud, tuleb seda ettevaatlikult puhta ja kuiva spaatli või klaaspulgaga peenestada.
5.4 Vedelate kemikaalide valamisel jälgida, et pudeli etikett jääks ülespoole, juhul kui kemikaal peaks mööda anuma seina alla valguma jääb silt kahjustamata.
5.5 Vedelike valamisel kasutada klaaslehtrit ja klaaspulka.
5.6 Võimalusel reaktiivipudeli korki käest ära ei panda, äärmisel juhul pannakse see puhtale lauale alumine pool ülespoole.
5.7 Kemikaalide nuusutamiseks tuleb käega tõmmata eralduvaid aure ettevaatlikult enda poole. On kemikaale, mille aurud on mürgised või söövitavad.
5.8 Tugevalt lõhnavaid, samuti mürgiseid ning kontsentreeritud kemikaale hoitakse tõmbekapi all.
5.9 Kui laboris on kasutusel gaasiballoonid, peavad need olema kinnitatud stabiilselt seina külge ning paiknema kohtades, mis ei jää liikumisteedele ning on eemal kütteseadmetest ja lahtise tulega soojusallikatest.
5.10 Töövahendid tuleb hoolikalt puhastada, et ka teised saaksid neid pärast kasutada. Laboris on töövahenditel ja seadmetel oma koht, neid ei ole lubatud jätta kuhugi mujale kui vaid selleks ettenähtud kohtadesse.
5.11 Kasutatud laboriklaas peab olema enne nõude pessu minekut kemikaalidest puhtaks tehtud. Haisvate ja/või mürgiste ainetega kokku puutunud nõud võib enne tavalist pesu eelnevalt veel atsetooniga üle loputada. Atsetooni jäägid tuleb koguda selleks ettenähtud anumasse.
5.12 Aine põletamisel tiiglis muutub tiigel väga kuumaks, kuumade esemete tõstmiseks kasutada tiiglitange.
5.13 Kinnist süsteemi (nt korgiga suletud katseklaasi) ei tohi kunagi kuumutada, sest rõhu suurenemisel klaas puruneb ning killud paiskuvad laiali.
5.14 Soojendatavad klaasnõud peavad olema valmistatud kuumuskindlast klaasist. Üle 500⁰ C juures tuleb kasutada kvarts- või portselannõusid.
5.15 Klaastoru ja vooliku ühendamisel tuleb teha vooliku ots eelnevalt märjaks (või määrida sobiva määrdeainega nt glütseriiniga) ning klaastorust tuleb kinni hoida võimalikult ühenduskoha lähedalt, sedasi toimida ka kummiballoonide ühendamisel klaaspipettidega. Kui on oht, et klaasesemed käes purunevad, kasutada torkekindlaid kaitsekindaid
5.16 Destillatsioonikolbi ei tohi aurutada kuivaks.
5.17 Tõmbekapi sisselülitamisel veenduda, et tõmme hakkas toimima ning töötamise ajal seada tõmbekapi esiplaat (lükanduks) võimalikult väheavatud asendisse.
5.18 Tõmbe all töötamisel kasutada isikukaitsevahendeid (prillid, kindad ning vajadusel lisaks kittel, kaitsepõll, respiraator vms).
5.19 Tõmbekapp ei ole kemikaalide, laborinõude, kemikaalijääkide ja mittevajalike laboriseadmete pikemaajaliseks hoidmiseks.

6. Ohutusnõuded kemikaalide jääkide käitlemisel

6.1 Ohtlike ja mürgiste kemikaalide jäägid kogutakse konteineritesse, mis asuvad laboris selleks ettenähtud kohtades. Neid aineid ei visata prügikasti ega valata kanalisatsiooni (valamusse ei tohi valada kergestisüttivaid vedelikke, neutraliseerimata happeid, aluseid jne). Need nõuded kehtivad eriti bioloogiliste ja radioaktiivsete jäätmete puhul.
6.2 Kogutud kemikaalide jäätmed antakse üle spetsiaalsele jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete utiliseerimise vajadusest (utiliseerimist vajavad ained, nende kogus ja asukoht) tuleb teatada haldustalitusele e-maili teel. Ohtlike jäätmete utiliseerimisega seotud kulud kannab iga struktuuriüksus ise.
6.3 Jäätmete konteinerid peavad olema markeeritud ning tähistatud ohutusmärgistega.
6.4 Jääke ei tohi suvaliselt kokku kallata!
6.5 Hapete ja aluste jäägid tuleb alati neutraliseerida.
6.6 Aineid, mida tohib valamusse valada, tuleb loputada alla rohke veega.
6.7 Tahkete ainete jäägid kogutakse kemikaalide originaalpakenditesse. Pakendile tuleb lisada märge „Kemikaalide jäätmed“.
6.8 Teravad ja torkavad jäätmed (sh skalpelliterad, nõelad, ampullikillud jms) tuleb koguda eraldi raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse konteinerisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed.“
6.9 Kui kemikaal satub tööpinnale või põrandale, tuleb see viivitamatult ära puhastada. Laboris hoitakse absorbeerivat või neutraliseerivat ainet tööpindadele ja põrandale sattunud vedeliku kogumiseks, samuti on laboris olemas vastav jäätmekonteiner, kuhu kasutatud absorbent või neutraliseerija paigutatakse. Maha valgunud hape või alus neutraliseeritakse, seejärel tuleb saastunud pind pesta. Saastunud pinnad tuleb vajadusel puhastada ja desinfitseerida.
6.10 Klaasnõu purunemisel tuleb killud kokku pühkida/koguda, laialivalgunud aine kokku korjata selleks ettenähtud vahenditega ja asetada need spetsiaalsetesse kogumisnõudesse ettenähtud kohtades.

7. Üldised juhised tulekahju ning õnnetusjuhtumite korral

7.1 Tuleohutust reguleerib TTÜ tuleohutuse eeskiri.
7.2 Tuleohutusalased juhendamised ja tulekahjuõppused viiakse läbi tulekahju korral tegutsemise plaanide alusel. Tulekahju korral tegutsemise plaan on töötajate tegevusjuhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse hoonete ja seal toimuvate protsesside tuleohutusalaseid erisusi.
7.3 Tulekahju ja õnnetuse korral peab käitleja tagama mõju piirkonda jäävate isikute kohese teavitamise toimunust ja esmastest käitumisjuhistest, vajadusel evakueeruma koos teiste isikutega.
7.4 Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada häirekeskusele 112 või valvekeskusesse 620 2112. Korrektse ja kiire hädaabikõne sooritamisel vähendatakse märkimisväärselt ohtu inimeludele ja väheneb ka varaline kahju.
7.5 Hädaabikõne ajal on tulekahju avastanud isik kohustatud:
7.5.1. teatama tulekahju täpse aadressi (asula, tänav, maja nr, hoone korrus);
7.5.2. kirjeldama tulekahju (kas põlevad elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi või pööning jne);
7.5.3. teatama oma nime (perekonnanimi, ametikoht) ja ütlema oma telefoninumbri, mille kaudu päästemeeskond välja kutsuti.
7.6 Tulekahjutunnuste ilmnemisel on oluline, et enne hädaabikõne teostamist tehakse kindlaks tulekahju asukoht ja ulatus, algfaasis olevat tulekahju on võimalik esmaste tulekustutusvahenditega (tulekustutite või tuletekiga) kustutada.
7.7 Õnnetusest, kus on kannatanuid (töötajal või üliõpilasel kaasneb tervisekahjustus või surm), tuleb viivitamata teavitada ka instituudi juhtkonda ja ülikooli töökeskkonna peaspetsialisti, kes tööandja esindajana on vajadusel kohustatud peatama ajutiselt töö. Olenevalt õnnetuse raskusastmest on töökeskkonna peaspetsialist kohustatud viivitamata teavitama toimunud õnnetusest politseid ja Tööinspektsiooni. Taolistele õnnetustele järgneb töökeskkonna peaspetsialisti korraldatud õnnetusjuhtumi uurimine.
7.8 Töötajad peavad teadma avariiväljapääsude, tulekustutusvahendite, avariiduššide, esmaabivahendite asukohti ning esmaabiandjate kontakte.
7.9 Tule süttimist katseklaasis, kolvis või konteineris saab kustutada, sulgedes anuma kas kaane või esemega, mis takistab hapniku juurdepääsu tulekoldesse.
7.10 Põlevale vedelikule ei tohi vett peale valada.
7.11 Kui süttinud on riided, paberid või töövahendid, saab kustutamiseks kasutada kraanivett, avariiduši või tulekustutustekki.
7.12 Süttinud seadmeid või tuld põrandal kustutada tulekustutusvahenditega.
7.13 Käitumine tulekahju puhkemisel mujal majaosas (käivitunud on tulekahjualarm):
7.13.1 Kustutada kõik gaasipõletid, sulgeda gaasikraanid ja lülitada välja elektriseadmed;
7.13.2 Sulgeda kõik avatud aknad;
7.13.3 Lülitada välja tõmbekapp;
7.13.4 Kõndida kiiresti lähima väljapääsu poole, viimase väljujana sulgeda enda järelt ka laboriuks.

8. Esmaabi

8.1 Kemikaali sattumisel nahale tuleb see kehaosa koheselt pesta suure koguse veega, eemaldada saastunud riided, vältides täiendavat kokkupuudet kemikaaliga. Põletushaavade korral katta haavad puhta sidemega, vajadusel pöörduda seejärel arstide poole.
8.2 Kemikaali sattumisel silma loputada seda koheselt rohke veega (silmaduššiga, silmapesupudeliga) minimaalselt 15 minutit, söövitavate ainete korral 30 minutit. Silmi loputatakse seestpoolt väljapoole, et mitte vigastada pisarakanalit. Kui järgnevate tundide ajal tekivad põletikunähud – tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Kui silmas on võõrkeha (puru), siis loputatakse silma välisnurgast sisenurga poole, kuna puru eemaldamine silma sisenurgast on tehniliselt kergem.
8.3 Mürgise aine (ka gaasi) sissehingamisel tuleb viia kannatanu värske õhu kätte. Hoiduda ise mürgise aine sissehingamisest – ohutus ennekõike. Kui kannatanu kaebused ei möödu värskes õhus, tal tekib tugev köha, õhupuudus või muu sümptom –kutsuda kiirabi.
8.4 Kemikaali allaneelamisel juua väikeste lonksudena vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada – täiskasvanule maksimaalselt 240 ml, vältida gaasiga vett. Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega „neutraliseerida“, sest see võib kaasa tuua oksendamise, mille tõttu süveneb söögitoru kahjustus ja kaasneb oht kemikaali sattumiseks hingamisteedesse. Viivitamata tuleb pöörduda arsti poole.
8.5 Kui on teada õnnetuse põhjustanud aine, tuleb kontrollida pakendilt toote märgistust (kas ärritav või söövitav) ja toote pH-d (pH<2 on söövitavad happed ja pH>11,5 on söövitavad alused, kusjuures ained pH-ga vahemikus 2-11,5 on ärritavad).
8.6 Kui kannatanu on neelanud alla söövitavat ainet ja sellega kaasneb suu ja näopiirkonna tugev turse, neelamis- või hingamistakistus ja tugev süljevoolus – kutsuda koheselt kiirabi.
8.7 Esmaabi põletuse korral.
8.7.1 Nahapõletuse korral tuleb põletuskoht hoida voolava külma vee all umbes 10 min.
8.7.2 Pärast esmast jahutamist võib kasutada laboris olevaid põletusevastaseid vahendeid.
8.7.3 Tõsise põletuse korral pöörduda kiirabisse.
8.8 Esmaabi mürgituste korral.
8.8.1 Mürgiste gaaside korral tuleb koheselt lahkuda laborist ja minna värske õhu kätte.
8.8.2 Mürgiste ainete sattumisel suhu või nende alla neelamisel tuleb suud loputada veega ja seejärel kutsuda kohale kiirabi.
8.9 Esmaabi lõikehaavade korral
8.9.1 Lõikehaav tuleb puhastada voolava veega, seejärel desinfitseeriva vahendiga ning katta olenevalt haava suurusest kas haavapadjakesega plaastri või sidemega.
8.9.2 Rohke verejooksu korral tuleb haavale asetada steriilne rõhkside ja seejärel plaaster või siduda haav kinni steriilse marlisidemega.
8.9.3 Vajadusel pöörduda abisaamiseks arsti poole.