Eesti Mereakadeemia ohutusjuhend veesõidukitel tööde teostamisel

Õigusakti vastutav üksus:
Dokumendi tähis: V5-1/13
Versiooni nr: 2
Haldaja: EMERA veesõidukite eest vastutav õppejõud
Kinnitatud: EMERA direktori 30.09.2020 korraldusega nr 1-24/258

1. Üldsätted

1.1. Regulatsiooni ülesanne

1.1.1. Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) ohutusjuhend veesõidukitel tööde teostamisel (edaspidi ohutusjuhend) sätestab veesõidukitel ohutu töö tegemise korra, kehtestab üldnõuded tööde tegemiseks meresõidul ning ohtlikes eriolukordades tegutsemiseks.

1.2. Regulatsiooni ulatus

1.2.1. Ohutusjuhend on kohustuslikuks täitmiseks veesõiduki kaptenile ja laevaperele. Veesõiduki kapten tutvustab laevapere liikmetele ohutusjuhendit, juhendamise läbinu kinnitab allkirjaga, et on tutvunud käesoleva regulatsiooniga ja selles toodud nõuetega ning kohustub neid nõudeid järgima (Vorm V5-1/0).
1.2.2. Veesõidukile lubatakse iseseisvalt tööle ja hooldama isikuid, kes:
1.2.2.1. on läbinud tööohutusalase juhendamise laeval;
1.2.2.2. oskavad laevatöödel kasutada ettenähtud kaitsevahendeid.
1.2.3. Laevapere liige ei tohi iseseisvalt püüda teha tööd, milleks teda ei ole õpetatud ja mille tegemiseks laeval tal puudub luba. Laeva seadmeid, süsteeme ja mehhanisme tohib remontida ainult selleks volitatud laevapere liige.
1.2.4. Kapten kannab vastutust veesõiduki ohutu kasutamise ja inimeste ohutuse eest veesõiduki pardal.
1.2.5. Iga laevapere liige vastutab oma isikliku tervise ja ohutuse eest ning tema tegevuse või väärate tegude tagajärgede mõju eest teistele isikutele ja varale.

1.3. Regulatsiooni alus

1.3.1. Eesti Mereakadeemia veesõidukite kasutamise ja hooldamise kord;
1.3.2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“.

2. Üldised ohutusnõuded

2.1. Enne tööde algust riietuda tööriietusse.
2.2. Tööriietus peab olema terve ning vastama tööle. Riietusel ei tohi olla lahtiseid rippuvaid osi – nöörid, vööd jms ning hõlmad peavad olema kinni.
2.3. Jalatsid, mida laevapere liige veesõidukil kannab, peavad olema madala kontsaga, kanna tagant kinni ja neil ei tohi olla libedaid taldu.
2.4. Enne tööde tegemist kontrollida üle kasutatavad tööriistad ja -vahendid. Defektseid tööriistu ja -vahendeid kasutada ei tohi.
2.5. Enne tööde tegemist kontrollida üle ka töökoht, veenduda, et see oleks piisavalt valgustatud, liikumisteed oleksid takistustest vabad, kaitsepiirded ja -seadeldised omal kohal.

3. Ohutusnõuded laeva tekitöödel

3.1. Soovitav on otstega töötamisel kasutada töökindaid.
3.2. Olla tähelepanelik ja ettevaatlik liikuvate otste, purjede ja poomide suhtes.
3.3. Mitte toetuda pinge all olevatele otstele.
3.4. Veesõiduki tekil liikudes hoida alati ühe käega veesõidukist kinni – tekk võib olla sademetest, veepritsmetest ja jääst libe.
3.5. Parraste ja teki pesul kasutada spetsiaalseid veesõidukite hooldusvahendeid. Enne hooldusvahendite kasutamist lugeda kasutusjuhendeid, tegemist on keemiliselt aktiivsete ainetega, vajadusel kasutada hooldustöödel isikukaitsevahendeid.

4. Värvimistööd

4.1. Värvimistöid teostatakse kevadel enne veeskamist veesõiduki veealuse osa hooldusena (puhastamine, kruntimine, pahteldamine).
4.2. Vana värvi eemaldamisel peab kandma kaitseprille ja respiraatorit.

5. Tööd kõrgustes ja parda taga

5.1. Tööks kõrgustes nimetatakse tööd, mida tehakse enam kui 2 m kõrgusel tekist ning esineb kõrgusest kukkumise oht. Tööks kõrgustes loetakse selle ohutusjuhendi mõistes „mastitöid“.
5.2. Enne tööd kõrgustes kontrollida pootsmanitooli ja tõsteotste korrasolekut.
5.3. Peli, mida kasutatakse tõstmiseks ei tohi jätta järelevalveta ja ots peab olema ohutult kinnitatud.
5.4. Mitte liikuda kõrgustes töötava isiku all.
5.5. Kõrgustes töötamisel kasutatavad töövahendid peavad olema ohutusliiniga kinnitatud, et vältida nende kukkumist.
5.6. Tööks parda taga nimetatakse tööd, mida tehakse vee kohal väljaspool veesõiduki parrast ujuvkailt või kummipaadist (parda kõrgus on 1,7 m).
5.7. Parda taga tehtavaid töid ei ole lubatud teha veesõiduki liikumise ajal.
5.8. Parda taga ja kõrgustes töötajat peab jälgima ja abistama selleks määratud isik tekil.

6. Pukseerimine

6.1. Pukseerimine peab toimuma rahulikult ja sujuvalt, pukseeritaval alusel peab olema laevapere liige terava noaga, et hädajuhtumi korral puksiirots läbi lõigata.
6.2. Valmis tuleb olla selleks, et puksiirots võib rebida välja knaabi, millesse see on kinnitatud.
6.3. Samuti võib puksiirots katkeda ja sattuda sõukruvisse ning vigastada laevapere liikmeid.
6.4. Puksiirots tuleb kinnitada veesõiduki kõige vastupidavamasse kohta.
6.5. Enne pukseeriva aluse järele sleppi asumist võetakse purjed maha.
6.6. Kui puksiirots võetakse peale purjede all sõidul, lastakse purjed maha pärast otsa kinnitamist veesõidukil.
6.7. Puksiirotsa pikkus peab garanteerima veesõidukil ohutu ning vaba manööverdamise – puksiirots peaks olema kaks kuni neli korda veesõidukist pikem.
6.8. Kui puksiirots kinnitatakse ühte pardasse, võib see kaasa tuua kreeni või veesõiduki ümbermineku.

7. Töötamine elektriliste ja mehaaniliste tööriistadega

7.1. Kõiki tööriistu kasutada äärmise ettevaatlikkusega ning sihipäraselt (kui tööriistal on olemas valmistajatehase juhend, siis kasutada tööriistu ainult nendeks töödeks). Töötamisel olla tähelepanelik, mitte töötada väsinult.
7.2. Kasutada kaitseprille ja tööriideid.
7.3. Töötada on lubatud ainult korras töövahenditega, töö tuleb kohe katkestada, kui tööriistal esineb mingi rike.
7.4. Käsitööriistadega töötades:
7.4.1. mutrivõtmed peavad vastama poldi pea või mutri mõõdule, nad ei tohi olla kokku taotud ega kangutatud;
7.4.2. võtme sarved peavad olema paralleelsed, kulumata ja mõradeta, võtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud;
7.4.3. kruvikeeraja pea peab olema mõradeta ja ots sirge, kruvikeerajaid mitte kasutada peitli või haamrina;
7.4.4. haamer peab varre otsas istuma kindlalt, loksumata ja nihkumata, hoida sõrmi eemal;
7.4.5. kõik kasutatavad tangid ja näpitstangid peavad olema vigastusteta, mitte liialt kulunud ega logisevad;
7.4.6. viilid peavad olema terved ja varustatud käepidemega;
7.4.7. käsisaed peavad olema teravad ja hambad korralikult painutatud, vastasel korral surutakse saag lõikesoonde kinni, sae käepide peab olema terve, saelehe külge kinnitatud ning töötamiseks mugav. Saagimisel ei tohi hoida sõrmi saehammaste lähedal.
7.5. Voolu all olevat instrumenti ei tohi juhtmest tirida.
7.6. Lülitada instrument välja pärast tööd, töövaheajal, tööriista vahetamisel või viimisel ühest tööpaigast teise.
7.7. Elektrilisi tööriistu tuleb kinni hoida selleks ette nähtud isoleeritud pindadest.
7.8. Elektrilise ja mehaanilise instrumendiga ei tohi töötada tekil vihmasaju ajal.
7.9. Elektritrelli või akutrelli kasutades tuleb seadet alati kasutada koos komplekti kuuluva külgkäepidemega. Selleks avada vastupäeva pöörates külgkäepideme kinnitusvõru. Paigutada külgkäepide seadme kinnituskaela külge. Seejärel paigaldada puurimissügavuse piirik ja keerata külgkäepide kasutusvajadusele sobiva nurga all kinni. Mitte kunagi ei tohi puutuda elektri- ja akutrelli veel pöörlevat puurimisotsikut. Laaste vms võib eemaldada ainult täielikult seiskunud tööriista küljest.
7.10. Elektrikäiaga töötamisel kasutada lisaks kaitseprillidele ja tööriietele ka kaitsekindaid. Enne käivitamist veenduda, et käivitamine ei ohustaks kedagi, et on olemas kettakate, et töötamiskoha ümbruses poleks süttimisohtlikke materjale, et abrasiivkettal ei oleks mõrasid ega pragusid. Töödeldav detail tuleb viia lihvketta vastu kergelt ja sujuvalt, ilma järskude tõugeteta. Keelatud on kasutada lihvketta külg- või otspinda, kui ketas ei ole selleks ette nähtud. Lihvketast tohib kätega puudutada alles pärast ketta täielikku seiskumist, seiskumist ei tohi käega ega mingi esemega kiirendada. Mitte asetada tööriistu ja asju seadme liikuvate osade lähedale ega lähendada käsi liialt lihvimiskettale. Elektrikäia töötamise ajal on keelatud avada või võtta ära kaitsekatteid.
7.11. Lihvimismasinaga, nurklihvijaga (ketaslõikuri) töötamisel kanda lisaks prillidele ka töökindaid, hingamiskaitsevahendit (tolmurespiraatorit) ja kuulmiskaitsevahendeid. Lihvimismasinat toetada töötamisel mõlema käega, kasutada lihvketta jaoks sobivat kaitsekatet, kasutada õigeid ja sobivaid lihvkettaid. Mitte kunagi ei tohi abrasiivlõikekettaid kasutada jämelihvimiseks! Lõikeketastel ei tohi rakendada külgsurvet. Mitte kunagi ei tohi puutuda pöörlevat töötlemistarvikut. Nurklihvijaga töötamisel jälgida, kuhu lendavad sädemed – ohtlikud piirkonnad tuleb katta raskesti süttivate katetega ning hoida läheduses vastavaid tulekustutusvahendeid.
7.12. Töö lõpetamisel puhastada kõik töövahendid ja panna need ettenähtud kohta ning korrastada töökoht.

8. Eriolukorrad

8.1. Ümberminek

8.1.1. Kontrollida, kas kõik isikud on vee peal. Kui keegi puudub, siis otsida teda paadi lähedusest, purje alt. Soodid ja puri, mis takistavad vettekukkunu päästmist, lõigata vajadusel läbi.
8.1.2. Kui vettekukkunute hulgas on uppumisohus inimene, siis tema päästmisel arvestada vetelpääste põhimõtteid.
8.1.3. Ronida laeva pardale, kui laevapere on liiga suur (veesõiduki ujuvus selleks liiga väike, et kogu laevaperet vee peal hoida), laskutakse poole kehani või kaelani vette ja toetutakse paadile ainult kätega.
8.1.4. Abi tuleb oodata ümberläinud veesõidukil, mitte üritada ujuda kaldale, vaatamata sellele, et kallas näib olevat lähedal.
8.1.5. Kui tuul puhub maa poole, on otstarbekas suurendada veesõiduki kaldale triivimise kiirust (lastakse rasked esemed üle parda).
8.1.6. Kui tuul puhub maa poolt, tuleb püüda ankur sisse lasta, et takistada veesõiduki kaugenemist rannast.
8.1.7. Võimalusel siduda end otstega veesõiduki külge, sest suure lainetuse ning väsimuse korral on end ümberläinud laeval raske hoida.

8.2. Madalal

8.2.1. Kontrollida, et keegi pole viga saanud, vajadusel anna esmaabi.
8.2.2. Hinnata tekkinud kahjustusi – kas veesõiduki kere on terve või tungib vesi sisse.
8.2.3. Kui vesi on veesõidukis siis otsida üles koht, kust veesõiduki kere on purunenud – kui on parandatav, siis tuleb auk lappida ja hiljem proovida madalalt pääseda.
8.2.4. Kui veesõiduki kere on kahjustatud sedavõrd, et seda ei ole võimalik parandada, siis jääda madalale ja paluda abi merevalvekeskusest.
8.2.5. Kui veesõiduk on korras ja sellega on ohutu madalalt lahkuda, siis määrata veesõiduki ja veekogu põhja kokkupuutepunkt ning proovida ettevaatlikult veesõiduk madalalt lahti saada.
8.2.6. Madalale tugevasti kinni sattumisel on õigem soodid otsekohe vabastada ja purjed kiiresti maha võtta, sellega väheneb kreen.

8.3. Vigastused

8.3.1. Sagedamini esineb vigastusi veesõiduki taglases, kerevigastusi esineb avamerel harva.
8.3.2. Veesõiduki varustuses peab olema vigastuse kõrvaldamiseks vajalik komplekt varuosi ja tööriistu.
8.3.3. Avastanud mingi vigastuse veesõidukil, tuleb veesõiduk viia sellisele kursile, mis kõrvaldaks suurema ohu. Vandi või staagi purunemisel tuleb minna kursile, mis vabastaks purunenud osa koormusest.
8.3.4. Roolivigastuse korral tuleb valmistada hädarool.
8.3.5. Kui kerevigastustest on tegemist lekkega, siis tuleb minna teisele halsile ja hakata veesõidukit kiiresti veest tühjendama. Seejärel määrata kindlaks leki asukoht ning asuda auku või pragu parandama.
8.3.6. Aukude ja pragude paikamist võib teha nii kere sise- kui välisküljele.
8.3.7. Sadamas tuleb vigastus kõrvaldada asjatundliku remondiga.

8.4. Tulekahju

8.4.1. Tulekahju avastamisel anda sellest meeskonnale koheselt märku – „Tuli lahti!“
8.4.2. Töötava mootori korral see koheselt seisata, jälgida, et veesõiduk jääks nii, et tulekolle oleks võimalikult allatuult ja paadil viibijad pealtuult.
8.4.3. Selga päästevestid.
8.4.4. Võimalusel kustutada tulekahju tulekustutusteki või tulekustutiga või eemaldada põlev aine.
8.4.5. Jälgida, et kustutil oleks vähemalt klassid B ja C (kustutab põlevvedelike, tahkete sulavate ainete ja ka gaaside tulekahjusid).
8.4.6. Põlevat kütust ja elektriseadmeid ei tohi kustutada veega.
8.4.7. Kui tuli on kajutis, sulgeda kõik luugid ja ventilatsiooniavad, et hapnik ei pääseks enam ligi.
8.4.8. Mootori kustutamiseks mitte võtta maha mootorikatet ega eemaldada kütusevoolikut. Lasta kustutusainet mootori õhuvõtuavasse, mõne minuti pärast avada mootorikate ja kontrollida kahjustuse ulatust.