Juhtimine ja tugiteenused> Strateegiline juhtimine

Juhtkonna tegevuskava TTÜ arengukava 2020 täitmiseks

Kinnitatud rektori 23.05.2018 käskkirjaga nr 29

1. Õppetegevus

Tegevus Tulemus Vastutaja Vahetulemus
1.1 Õppetegevust koordineeritakse teaduskonnast maatriksjuhtimise printsiibil horisontaalselt läbi instituutide. Selleks jätkame programmijuhtide arendamist ja koolitamist. Programmijuhtidele tagatakse vajalik ressurss ja nad vastutavad nii õppeprogrammi kvaliteedi kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse eest. Programmijuhtidele toimuvad regulaarsed koolitused ja seminarid. Teaduskondadele on eraldatud ressurss programmide arendamiseks. Rakendunud on „Hea Õppejõu Arenguprogramm“ (rakendub 2018. a sügisest). Üliõpilaste arv I astme õppeprogrammidel on vähemalt 15 üliõpilast peaeriala kohta ja II astme õppeprogrammidel 10 üliõpilast peaeriala kohta. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.2 Jätkame õppeprogrammide arendamist, et lõpetaja saaks professionaalseks karjääriks mitmekülgse ettevalmistuse, mis tagaks tema konkurentsivõime tööturul. Lõpetajate rahulolu õppeprogrammiga ning tööandjate rahulolu lõpetanutega on 4,1. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe lõpetajate töötasu on kõrgem kui Eesti keskmine ja magistriõppe lõpetajate töötasu vähemalt 1,65 Eesti keskmisest töötasust. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.3 Soosime rahvusvaheliselt atraktiivsete ingliskeelsete õppeprogrammide avamist eelkõige magistriõppe tasemel ning topeltkraadidega õppekavasid. Tõstame ingliskeelsete õppeprogrammide kvaliteeti. Välisülikoolidega koostöös toimivate õppeprogrammide arv on kasvanud. Ingliskeelsetel programmidel õppivate üliõpilaste ja lõpetajate hinnang õppeprogrammile on 4,1. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.4 Üliõpilaskonna rahvusvahelistumist peame oluliseks ja loomulikuks osaks õppetegevuse kvaliteedi edasisel tõstmisel ning selleks tõstame esitatavaid nõudeid välistudengitele. Jätkame sihtstipendiumite süsteemiga, st et tasulistel õppekavadel on teatud arv kohti, mis on kaetud sihtstipendiumiga, mis vabastab üliõpilase õppemaksu tasumisest. Vähendame sihtstipendiumiga kaetud õppekohtade arvu ja suurendame tasuliste üliõpilaste arvu. Välisüliõpilaste osakaal on vähemalt 13%. Õppetegevuse tulu ingliskeelsetelt õppeprogrammidelt kasvab. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.5 Läheme üle aastaringsele lävendipõhisele vastuvõtule mõlemal õppeastmel ning oleme parimate gümnaasiumilõpetajate haridustee jätkamise esmane valik ja magistriõpingutes Eesti ülikoolide bakalaureuseõppe lõpetajate esimene valik. Oleme läinud üle lävendipõhisele vastuvõtule. Gümnaasiumi medaliga lõpetanud sisseastujate osakaalu suurendamine. Teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide I astme lõpetajate osakaal magistriõppes suureneb. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.6 Õppetöö katkestamiste vähendamiseks ja võimekatele üliõpilastele lisaväljakutsete pakkumiseks arendame välja üliõpilaste edukuse monitoorimissüsteemi ja pakume mentorlust või muid abistavaid võimalusi. Monitoorimissüsteem on rakendatud 2020 sügissemestrist. Väljalangemisohus üliõpilaste nõustamisstrateegia on välja töötatud 2019/2020 sügissemestriks. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.7 Tagasiside süsteem on oluliseks komponendiks õpetuse ja õppetöö kvaliteedi hindamisel ning edasisel parendamisel. Tagasisidet võetakse arvesse juhtimisotsuste tegemisel ja õppeprogrammide arendamisel. ÕIS tagasiside põhjal teaduskonna viimase 25 % hulgas olevatele õppejõududele on sügisest 2018 rakendunud pedagoogiliste pädevuste arendamiseks suunatud meetmed. Programmijuht ei vali õppeprogrammi õpetama õppejõudu, kes kuulub viimase 10% hulka. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.8 Rakendame ja arendame edasi õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise, hindamise süsteemi ja motivatsioonisüsteemi ning suurendame õppejõudude erialadidaktilist ja ingliskeelse õppetöö võimekust. Muudame kolleegi regulaarse tagasiside õppetööle ülikooli organisatsioonikultuuri osaks. Vaatame õppejõudude hindamise süsteemi üle kord aastas. 2018. a septembrist rakenduvad toetavad meetmed akadeemiliste töötajate õpetamisoskuste arendamiseks, sh kolleegide vaatlemise süsteem õppejõudude hulgas. Õppeprorektor/ Administratsioonidirektor 2019 IV kv
1.9 Tõstame nõudlikkust üliõpilaste suhtes. Suurendame üliõpilastelt nõutava iseseisva töö mahtu ja tagame õppejõudude tagasiside sellele kogu semestri vältel. Üliõpilane peab hüvitama õppekulud juhul, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast semestrite õppemahust on kumulatiivselt iga õppetööst osavõtu semestri lõpu seisuga täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP). See tähendab, et tasuta õppimiseks peab üliõpilane õppima nominaalkoormusega ja lõpetama nominaalajaga. E-toe rakendamisega paraneb õppejõudude tagasiside andmise võimalus üliõpilastele (nt foorum). Õppeprorektor 2019 IV kv
1.10 Arendame õppetaristut fookusega kõrghariduse esimesele astmele ja e-õppevarale. Kõrghariduse esimese ja teise astme kohustuslikud õppeained varustame vähemalt baastaseme e-toega. Edaspidi suurendame edasijõudnu ja TalTech Digital taseme osakaalu kohustuslike ainete hulgas Kõigil kohustuslikel õppeainetel on baastasemel e-tugi olemas 2020/21. õppeaasta alguseks. E-toega varustatud valikainete osakaalu suurendamine. Kõrgema taseme e-toega õppeainete osakaal on suurenenud 2020.a lõpuks. Igal teaduskonnal on olemas TalTechDigital tasemele vastav e-kursus. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.11 Laiendame projektõppe osakaalu, mis arendab üliõpilaste koostööle suunatud oskusi. Integreerime praktilise ettevõtlusõppe kõikidesse õppeprogrammidesse. Ettevõtlikke õppureid kaasame arendusprogrammidesse, ettevõtetega koostöösse ning toetame esimestel sammudel ettevõtluses (koostöös Mektoryga). Toetame ja parandame õppurite praktikakorraldust. Õppeprogrammidesse on integreeritud projektõpe ja ettevõtlusõpe. Ettevõtlusprogramme läbib aastas 100 meeskonda (Mektory). Praktikakorraldus on muudetud süsteemsemaks. Õppeprorektor/ Innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor 2019 IV kv
1.12 Loome erialaspetsiifiliste IKT-oskuste omandamise võimalused üliõpilastele ja töötajatele. Üliõpilased on omandanud IKT baastaseme pädevused ja 50% töötajatest on 2019. aasta lõpuks läbinud kursuse „Digitarkus“. Õppeprorektor / Administratsioonidirektor 2019 IV kv
1.13 Kõigile üliõpilastele võimaldame rahvusvahelist õpikogemust. Suurendame välisõppejõudude poolt läbiviidavate õppeainete osakaalu, sealhulgas kasutame selleks e-õppe võimalusi. Rahvusvahelises mobiilsuses osalenud ja mobiilsusega sissetulnud üliõpilaste arv on tõusnud. Välisõppejõudude poolt õpetavate õppeainete osakaal on suurenenud. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.14 Pakume kõigile välisüliõpilastele eesti keele õppe võimalusi. Suurendame A1 taseme õppeaine mahtu 6 EAP-le. Välisüliõpilaste arv, kes on läbinud ülikooli pakutud kursused ning omandanud A1 ja/või A2 taseme, on suurenenud. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.15 Toetame üliõpilaste õppetööväliseid tegevusi üliõpilasesinduse kaudu ja loome üliõpilastele mitmekülgsed võimalused personaalseks arenguks ning huvi- ja erialaseks eneseteostuseks. Aastaks 2020 on suurenenud üliõpilasellu kaasatud (üliõpilasorganisatsioonide liikmete arv) üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.16 Üliõpilastele pakutakse kvaliteetseid tugiteenuseid (nt nõustamiskeskus, dekanaat, õppeosakond, instituut jm). Üliõpilaste rahulolu tugiteenustega kasvab. Õppeprorektor 2019 IV kv
1.17 Suurendame täiendõppe mahtu ja parendame selle kvaliteeti. Töötame koos ettevõtjate ja avaliku sektori partneritega süsteemselt välja ühiskonna vajadustele vastavad paindlikud täiendõppeprogrammid. Käsitleme neid ülikoolile täiendava tuluallikana. Panustame senisest oluliselt rohkem täiendõppe ja elukestva õppe turundamisse ja tähtsuse teadvustamistamisse ühiskonnas. Täiendusõppest laekunud tulumaht on kasvanud. Kliendi rahulolu täiendusõppeprogrammidega on kasvanud. Õppeprorektor 2019 IV kv

2. Teadus- ja arendustegevus

Tegevus Tulemus Vastutaja Vahetulemus
2.1 Lähme üle akadeemilisele karjäärimudelile ja arendame seda edasi, et ühildada paindlikult õppejõu ja teadlase ametikohad lähtudes nn tenuuri printsiibist. Tõstame järk-järgult akadeemilise personali ametinõudeid. Enamik uurimisrühmade juhtidest on asunud tenuuri või tenuuri rajale. Kõikides akadeemilise tegevuse liikides akadeemilise personali keskmine tase kasvab (lähtudes akadeemilise hindamise maatriksist). Teadusprorektor 2019 IV kv
2.2 Arendame välja võimekuse rahvusvaheliseks akadeemiliste töötajate värbamiseks fookusvaldkondadesse, millel on nähtav potentsiaal ja ühiskondlik vajadus. Vähemalt 1/3 valitud professoritest on välismaalased või tagasipöörduvad teadlased. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.3 Suurendame rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlaste osakaalu oma akadeemilises peres ja tõstame akadeemilise teadustegevuse võimekust, tagades sellega tugeva aluse ülikooli kõigile tegevustele. Oma valdkonnas 10% enim tsiteeritavamate teadlaste hulka kuuluvate ülikooli teadlaste arvu kasv. Rahvusvahelises koostöös valminud teadusartiklite osakaal kasvab. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.4 Doktoriõppes pöörame tähelepanu doktorandi ja juhendaja koostööle, eeldades juhendajalt ja uurimisrühmalt suuremat vastutust. Doktorandile tagame motiveeriva töökeskkonna ja tasu. Sisustame doktoriõppe programmijuhtide funktsiooni ja viime ellu doktoriprogrammide uuendamise hiljemalt 01.09.2018. Suurendame doktoriõppe lõpetajate arvu. Doktoriõppe programmijuhid on rakendatud ja programmid uuendatud hiljemalt septembriks 2018. Doktorandi keskmine sissetulek on suurem kui Eesti keskmine palk. Kolmanda aasta doktorantide atesteerimistulemus võimaldab ennustada 90% kindlusega kaitsjate arvu 4. aastal. Eesmärk on suurendada kaitsmiste arvu järgmiselt: 80 kaitsmist 2018, 85 kaitsmist 2019 ja 90 kaitsmist 2020. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.5 Käivitame ja arendame tööstusdoktorantuuri, millega loome paremad eeldused koostööks doktoriõppe raames ettevõtete ja asutustega. Tööstusdoktorante on 15% kõikidest vastuvõetud doktorantidest. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.6 Loome tingimused järeldoktorite kaasamiseks uurimisrühmadesse. Tugevdame uurimisrühmi ettevõtetest tulevate spetsialistidega ja doktorantidega. Väljaspool TTÜ-d doktorikraadi omandanud teadurite-järeldoktorite arvu kasv. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.7 Nõustame doktorante karjäärivalikute tegemisel ning toetame doktorikraadiga lõpetanute otsinguid järeldoktorantuuri kohtade leidmisel tugevates teaduskeskustes ning näeme selles võimalust oma akadeemilise järelkasvu tagamiseks. Kujundame tugeva ja motiveeritud programmijuhtide koosseisu, mis toetab doktorantide akadeemilist arengut (2018 III kvartal). Omame ülevaadet TTÜ doktorite edasisest tegevusest. Välisriiki järeldoktorantuuri siirdunud TTÜ doktorite arvu ja käekäiku monitooritakse. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.8 Võtame keskselt aktiivse rolli mahukate teadusprojektide algatamise ja taotlemise toetamisel (sh toetame ressursimahukate projektitaotluste ettevalmistamisega seotud kulude osalist katmist). Arendame välja analüütika mooduli, mis võimaldab hinnata uurimisgruppide võimekust. Teadus-arendus välis- ja siseriiklike projektilepingute tulu aruandeaastal. T&A analüütika moodul on välja arendatud. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.9 Toetame teadustulemuste publitseerimist kõrgetasemelistes ajakirjades. Kõrgetasemeliste teadusartiklite arvu kasv. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.10 Otsime aktiivselt võimalusi rahvusvaheliseks teaduskoostööks ning erinevaid teid kuidas olla huvipakkuv ja kasulik välismaistele ülikoolidele ja teadusasutustele. Rahvusvahelises kaasautorluses välja antavate artiklite osakaal kasvab. Teadusprorektor 2019 IV kv
2.11 Parandame teadustaristu kasutuse kättesaadavust. Kujundame läbipaistva süsteemi uurimisaparatuuri ülikooliüleseks ühis- ja ristkasutuseks ning sellega seotud kulude katmiseks nii sise- kui ka välisteenustena. Teadustaristu kohta on ajakohane info kättesaadav nii sise- kui ka väliskliendile (kõik üle 3000 eurose soetamismaksumusega seadmeid kasutatakse teenuse pakkumiseks). Teadusprorektor/ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor 2019 II kv
2.12 Toetame T&A ettevõtluslepingute saamist ja täitmist ülikoolis ning suurendame nende mahtu. Teeme aktiivset koostööd ministeeriumite, saatkondade, teadusparkide ja riigiasutustega ning erialaliitudega tutvustades ülikooli kompetentse potentsiaalsetele investoritele ja ettevõtetele. Eriliselt väärtustame kliente, kellega on pikaajalised (kestvusega üle aasta) ja suuremahulised (teenuste mahud üle 100 tuhande euro aastas) koostöösuhted. Tegevus aitab kaasa T&A ettevõtluslepingute kavandatud mahu täitmisele.
Pikaajaliste ja suuremahuliste teenuste/lepingute osakaalu suurendamine.
T&A lepingute ja teenuste kogumahu suurendamine.
Innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor 2019 IV kv
2.13 Teadmussiirde tugevdamiseks kaasame ülikooli akadeemilisse tegevusse teadmussiirdekogemusega spetsialiste. IEK-s on tööl min 4 ettevõtluskoostöö koordinaatorit ning teaduskondades min 10 ettevõtlusspetsialisti. Ametikohtade tööülesanded on kokku lepitud, vastutused selgelt jaotunud, tegutsemine toimub koordineeritult. Tegevus aitab kaasa T&A ettevõtluslepingute kavandatud mahu täitmisele. Innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor 2019 IV kv
2.14 Toetame patenteerimist ja koolitame akadeemilist personali intellektuaalomandiga seotud küsimustes. Teaduritele on tagatud nõustamine intellektuaalomand kaitse küsimustes. Viime läbi koolitusi 2x aastas. Innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor 2019 IV kv

3. Organisatsioon, juhtimine ja partnerlus ühiskonnaga

Tegevus Tulemus Vastutaja Vahetulemus
3.1 Jälgime ja otsime võimalusi TANi raportis väljatoodud soovituste raames jätkata konsolideerimist teadus- ja õppeasutustega. Ülikooliga on konsolideerunud sarnases valdkonnas tegutsevad teadus- ja õppeasutused. Rektor 2019 IV kv
3.2 Ülikooli tegevuste digistamiseks ja digipädevuste suurendamiseks viiakse ellu TalTech Digitali algatuse kokkulepitud sammaste tegevused neljas valdkonnas: digiinfra ehk baassüsteemide arendamine, õppetegevuse digistamine ja töötajate digipädevuse suurendamine, digimajakate ehk rahvusvaheliselt tuntud IT teaduse tippude ülesehitamine, digifoorumi ehk platvormi pakkumine ühiskondlikeks aruteludeks. Esimesed nähtavad arengud on toimunud ja tegevused on läbi viidud ülikooli 100 aastapäeva tähistamise ajaks septembris 2018. Algatusega jätkatakse ka peale 2018. aastat. Rektor 2019 IV kv
3.3 TalTech Digital algatuse raames uuendatakse ülikooli põhiinfosüsteemid, muudetakse kasutajasõbralikumaks ja integreeritakse need omavahel ning luuakse juhtimiseks vajalik automatiseeritud aruandluse süsteem. Arendustegevused ja platvormi loomine 2018 lõpuks, juurutamine toimub 2019 jooksul (tegevused ja ajaline vaade kirjeldatakse TalTech Digital infra arendamise programmidokumendis. Administratsioonidirektor 2019 II kv
3.4 Uuendame ülikooli protsessid ja juhtimise käsiraamatu. Eesmärgiks on kaasajastada protsessi, vähendada väärtust mitteloovate protsesside hulka ning automatiseerida inimsekkumist mittevajavaid administratiivtegevusi. Ülikooli tegevuste juhtimiseks rakendatakse terviklikku kvaliteedijuhtimise süsteemi. 2018. aasta lõpuks on protsessid uuendatud ning ühtsed kvaliteedijuhtimise põhimõtted kokku lepitud. Administratsioonidirektor 2018 IV kv
3.5 Juhtide arendamise tegevused – koolitused, seminarid jm toimuvad järjepidevalt ning kokkulepitud rütmis. Pöörame enam tähelepanu info jagamisele. TTÜs on loodud juhtide reservi programm ning juhtide reservi programmi on lõpetanud 1 gruppi osalejaid (ca 12-16 osalejat). Potentsiaaliga juhtidele on võimaldatud coachingut. Igapäevases juhtimistegevuses olulisi teemasid käsitletakse juhtide kogemuskohvikutes. Administratsioonidirektor 2018 IV kv
3.6 Võtame eesmärgiks järk-järgult üle minna tegevuspõhisele eelarvele ja kuluarvestusele, et saavutada tõhusam eesmärkide täitmine, kvaliteetsem ning läbipaistvam sise-ja välisteenuste pakkumine ning kulutuste vähenemine. Tegevusi (teenuseid) hinnastatakse ja tulemusi jälgitakse ühtsetel põhimõtetel. Hiljemalt 2020. aasta eelarve koostamiseks on kõikide struktuuriüksuste eelarve tegevuspõhine.
Etapp 1. Tegevuspõhise eelarvestamise lähtealuste ja metoodika kirjeldamine (tähtaeg 30.09.2018).
Etapp 2. HTS-i näitel on eelarved koostatud tegevuspõhise metoodika alusel ehk olemas on reaalne tegevuspõhine eelarve haldus- ja tugistruktuuride näitel (tähtaeg: 01.01.2019).
Etapp 3. Kogu ülikooli tegevuspõhise eelarvestamise metoodika on valminud ja sisekoolitused teostatud (tähtaeg 30.04.2019).
Etapp 4. 2020.aasta eelarve planeering toimub alates 2019.aasta maikuust tegevuspõhiselt.
Finantsdirektor 2019 IV kv
3.7 Jätkame välja töötatud palgapoliitika rakendamist. Suurendame palga osakaalu ülikooli kuludes, akadeemiliste töötajate palga tõus peab olema kooskõlas riigi keskmise palga tõusuga Akadeemiliste töötajate palgatõus on kooskõlas riigi keskmine palga tõusu protsendiga. Akadeemilise töötaja palga tõusu suhe Eesti keskmisega. Administratsioonidirektor 2019 I kv
3.8 Osaleme aktiivselt riiklike poliitikate, eriti kõrgharidus-, teadus-, innovatsiooni- ja tööstuspoliitikate kujundamises, tuginedes ülikooli kompetentsidele. Oleme osalenud erinevate poliitikate kujundamises vastavalt juhtkonnas kokkulepitud prioriteetidele. Eriti oluline on osalemine uue kõrgharidusseaduse välja töötamisel. Rektor 2019 IV kv
3.9 Kujundame ülikoolile positiivse kuvandi Eesti ühiskonnas eelkõige loodus-, täppis- ja tehnoloogiateadusi ning insenerikultuuri tutvustades ja populariseerides. Kõrgkooli õppesuundade üldine maine eesti elanikkonnas järgnevate valdkondade lõikes (arvutiteadused, tehnikaalad, füüsikalised loodusteadused, arhitektuur ja ehitus, transpordi teenused ja logistika, tootmine ja töötlemine). Riiklikud teaduspreemiad ja üliõpilastööde konkursside preemiad. Administratsioonidirektor 2019 I kv
3.10 Julgustame ülikooli töötajaskonda osalema oma kompetentsivaldkondi puudutavates avalikes aruteludes ja teadmistel põhineva ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Ülikooli meediakajastuste arvu osakaalu suurenemine avalik-õiguslik ülikoolide seas. Aktiivsete kõneisikute arv. Administratsioonidirektor 2019 I kv
3.11 Suurendame ülikooli rahvusvahelist nähtavust ja võimekust teavitada avalikkust ülikooli olulistest teadusalastest ja muudest saavutustest. Tõus maailma ülikoolide pingeridades THE ja QS. Ülikooli meediakajastuste arvu osakaalu suurenemine avalik-õiguslike ülikoolide seas. Administratsioonidirektor 2019 III kv
3.12 Loome ülikooli prioriteetsemaid tegevusaspekte hõlmava seiresüsteemi, et võrrelda end võrdlusgrupi kuuluvate ülikoolidega. Nendeks on Aalto Ülikool (Soome), Chalmersi Tehnikaülikool (Rootsi) ja Taani Tehnikaülikool (DTU). Seiresüsteem on loodud ja kord aastas võrreldakse ülikooli positsiooni kokkulepitud näitajate osas võrdlusgruppi kuuluvate ülikoolidega. Administratsioonidirektor 2018 II kv
3.13 Arendame välja kõrgetasemeliste rahvusvaheliste konverentside ja seminaride korraldamise võimekuse. Seame eesmärgiks ülikooli aastakonverentsi korraldamise, mis kujuneks tehnikateaduste, tehnoloogia- või majandusteaduste valdkonna piirkondlikuks tippsündmuseks Ülikool korraldab vähemalt ühe aastakonverentsi, mis on piirkondlik tippsündmus omas valdkonnas. Õppeprorektor 2018 III kv
3.14 Loome head eeldused üliõpilaste ja töötajate kultuuriliseks ja sportlikuks tegevuseks, nähes selles panust ülikooli kuvandi tugevdamisse ühiskonnas. Ülikooli panus kultuuri- ja spordikollektiivide rahastusse on stabiilne ning seotud ülikooli üldise eelarve kasvu tõusu protsendiga. Rakendatud kultuuri- ning spordistrateegiad. Administratsioonidirektor 2019 II kv
3.15 Näeme vilistlasi ülikooli oluliste partneritena ja kaasame neid senisest enam oma tegevustesse. Laiendame vilistlasvõrgustikku, korraldame ülikooli ja vilistlaste vahelist infovahetust ning kokkutulekuid. Aktiivsete vilistlaste osakaal vilistlaskonnast (metoodika tuleb välja töötada). Administratsioonidirektor 2019 I kv
3.16 Seame eesmärgiks suurendada väljapandavate stipendiumite mahtu. Koostööpartnerite poolne stipendiumite maht (nii eraisikud kui ka juriidilised isikud läbi Arengufondi). Administratsioonidirektor 2019 IV kv
3.17 Tähistame väärikalt Tallinna Tehnikaülikooli 100-ndat juubelit aastal 2018. Oleme tähistanud väärikalt TTÜ 100 juubelit. Administratsioonidirektor 2018 III kv

Lisa juhtkonna tegevuskavale TTÜ arengukava 2020 täitmiseks

Indikaator Algtase 2015 2016 2017 Sihttase 2020 Seletus
1 Lõpetajate rahulolu õpingutega 3,92 3,89 3,96 3,96 ≥ 4,1 TTÜ lõpetajate rahulolu-uuring. Algtase on määratud 2014. aastal läbi viidud uuringu tulemuse alusel.
2 Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek 1,5 riigi keskmist 1,474 1,423 2019 veebruar 1,65 riigi keskmist Andmed pärinevad HTMi statistika portaalist Haridussilm (www.haridussilm.ee). Andmeid vaadataks x. aasta lõpetaja kohta üks aasta peale tema lõpetamist (nt 2012. aasta lõpetanute kohta 2013 aastal)
3 Kõrgetasemeliste teadusartiklite arv aastas doktorikraadiga akadeemilise isiku kohta 0,6 0,67 0,67 0,73 1 Scopus andmebaasi põhjal. Algtaseme arvutamisel on artiklite arv võetud 2014. aasta seisuga ning TTÜ aadressiga teadusartiklitele viitamiste arv on võetud 2010−2014 summarselt avaldatud artiklite kohta ja jagatud doktorikraadiga inimeste arvuga. Doktorikraadiga isikute arv on 2014. a lõpu seisuga.
Kõrgetasemeliste teadusartiklite viidete arv aastas doktorikraadiga akadeemilise isiku kohta 19,5 20,8 25,8 28,6 23
4 Kaitstud doktorikraadide arv 62 62 75 62 90 Kalendriaastas kaitstud doktorikraadide arv. Allikas: ÕIS
5 Uute akadeemiliste töötajate osakaal akadeemiliste töötajate üldarvust 7,5% n/a 7,5% 8,7% 10% Uueks akadeemiliseks isikuks loetakse töötajat, kellel ei ole olnud viimase 2. aasta jooksul töölepingulist suhtet Tallinna Tehnikaülikooliga. Vastava kalendriaasta andmed fikseeritakse 31.12.20xx seisuga. Andmete allikas dokumendihaldussüsteemi töölepingute register. Algtase on määratud 31.12.2016 seisuga.
Uute akadeemiliste töötajate osakaal akadeemiliste töötajate üldarvust (v.a nooremteadurid ja doktorant-nooremteadurid) 3,1% n/a 3,1% 3,4% 5%
6 Välis- ja siseriiklike teadus-arendustööde lepingute tulu aruandeaastal (mln eurot) 5,6 5,6 5,1 5,4 7,5 Arvestatakse tulu eraõiguslike ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute rahastatud ning nende huvides teostatud teadus-arendustööde lepingute jt tellimustööde eest (allikas: TTÜ majandusaasta aruanded). Algtase on määratud 31.12.2015 seisuga.
Välis- ja siseriiklike teadus-arendustööde projektilepingute tulu aruandeaastal (mln eurot) 16,6 6,8 13,4 n/a 17,4 Arvestatakse tulu teadus- ja arendustegevuse toetamise programmide raames teostatud projektide eest, sõltumata rahastajast. (Allikas: TTÜ eelarve strateegia ja eelarve täitmise aruanne). Algtase on määratud 31.12.2015 seisuga.
7 Ülikooli maine Eesti ühiskonnas 86 86 87 90 90 Andmed Kantar Emor iga aastasest maineuuringust. TRI*M indeks on maine koondnäitaja, mis arvutatakse 5 võtme küsimuse põhjal. Põhiküsimuste hulka kuuluvad lisaks üldisele maine tajumisele ratsionaalse suunitlusega kompetentsi hindamine (teenuste tajutud kvaliteet, edukus) ning emotsionaalne meeldivus (suhtumine, usaldusväärsus). Oluliseks erinevuseks ja/või muutuseks võib üldiselt pidada indeksi ±3 punktist muutust. Indeksi maksimaalne väärtus on 120.